← Eesti

2-25-110363/5

Obsah (9)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 175§ 144

2-25-110363 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 07. august 2025 Tsiviilasja number 2-25-110363 Tsivi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AS SEB Pank esitas 04.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 004.16 euro saamiseks. Kohus tegi 14.04.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 01.01.2025 nõudele vastuväite, mille kohaselt taotleb ta tagasimaksmise graafikut.
  2. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 02.05.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
  3. Viru Maakohtu 05.05.2025 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
  5. mail 2025 esitas AS SEB Pank Viru Maakohtule hagiavalduse M. M. vastu põhiosanõude 846.22 eurot, intressi 59.37 eurot, viivise 111.73 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 28.04.2023 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenu lepingu nr XXX (edaspidi leping), mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 1 000 eurot. Lepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi annuiteedi alusel arvutatud maksetena iga kuu
  6. päeval, esimese maksega 15.05.2023 ning viimase maksega laenutähtpäeval, s.o 15.04.2027 vastavalt lepingu punktile 3.
  7. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli intressimääraks 12.000% aastas. Lepingu punkti 2.2 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja võib nõuda viivist lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui viimane on kõrgem. Lepingu jõustumisel on viivisemäär 0.03333% päevas (12.000% aastas). Lepingu punkti 5.1 kohaselt lepiti kokku, et lepingu jõustumisel on krediidi kulukuse määr 15.80% aastas eeldusel, et intressimäär on 12.000% aastas, laenutähtpäev saabub 15.04.2027, lepingutasu on 35 eurot, lepinguga seotud kontode kuutasu on kokku 0.30 eurot, SEB laenukaitse kindlustuslepingu maksed vastavad prognoostabelile ja laen summas 1 000.00 eurot võetakse kohe kasutusse. Laenu tagastamiseks ja kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on lepingu jõustumisel 1312,77 eurot vastavalt lepingu punktile 5.
  8. Laenusumma maksti 28.04.2023 välja kostja arvelduskontole. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostjapoolse maksekohustuse rikkumise tõttu saatis hageja kostjale 16.04.2024 laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 13.05.
  9. Ühtlasi pakkus hageja kostjale võimalust läbirääkimiste pidamiseks. 2

(5)2-25-110363 Erakorralise ülesütlemise teate saatmise ajal oli kostja võlas viie järjestikuse laenumaksega (15.12.2023, 15.01.2024, 15.02.2024, 15.03.2024, 15.04.2024). Hageja edastas laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate kostjale internetipanka ning lisaks kostja poolt lepingus avaldatud aadressidele (postiaadress ja e-posti aadress). Vastavalt üldtingimuste punkti 103 teisele lõigule, loetakse internetipanka saadetud kiri kättesaaduks hiljemalt kolmandal tööpäeval arvates teate väljasaatmisest. Hageja saatis kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta internetipanka ja epostile 16.04.2024 (lisa 5 ja 6), seega loeti ülesütlemine kättesaaduks hiljemalt 19.04.
  1. Kostja lepingu erakorralise ülesütlemise teates nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud ega võtnud hagejaga ühendust võimalike läbirääkimiste pidamise osas, mille tulemusena hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 13.05.
  3. Laenumaksete aruande teisest jaotisest „laenu tagasimaksed“ nähtuvalt on kostja tagastanud hagejale laenust 153,78 eurot, millest tulenevalt on hageja põhinõude jääk 846.22 eurot (1000 – 153,78 = 846,22). Laenumaksete aruande esimesest jaotisest „intressimaksed“ nähtuvalt on hageja arvestanud kostja laenumaksetelt intressi kogusummas 113.63 eurot, millest kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud 54.26 eurot. Sellest tulenevalt on hageja intressinõue summas 59.37 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt lepingu punktile 2.2 on hagejal õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui viimane on kõrgem. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Lepingust tuleneva võlgnevuse tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viivist vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatule, lugedes viivise määraks antud perioodil kehtinud seadusjärgse intressimäära. Hageja nõuab viivist summas 111.73 eurot ja ka edaspidise viivise väljamõistmist.
  4. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 27.04.2023 esitas kostja hagejale väikelaenu taotluse. Pärast taotluse digiallkirjastamist, töötles pangasüsteem kliendi andmeid ja tuvastas järgmist: Creditinfo Eesti AS ees puudusid aktiivsed või lõppenud maksehäired, klient ei olnud töötu, tööstaaž käesoleva tööandja juures oli üle 6 kuu, sissetulek oli suurem nõutavast miinimumist, kliendil puudusid arestitud kontod, kliendil puudusid võlgnevused SEB kontol, kliendil ei olnud olnud viimase 5 aasta jooksul bilansiväliseid laene, klient ei olnud pankrotis, kliendil puudusid käendused SEB-st võetud laenudele. Taotlusel andis kostja ka nõusoleku Maksuja Tolliametilt sissetuleku andmete pärimiseks. Kostja nõusolekul teostas hageja päringu Maksu- ja Tolliametile sissetuleku ja maksuandmete saamiseks. Hageja tuvastas, et kliendil on netosissetulek 1727 eurot, tööstaaž käesoleva tööandja juures üle 6 kuu ja puudusid maksuvõlad. Järgnevalt kontrolliti, et pakutava laenu kuumakse koos olemasolevate laenude ja liisingute kuumaksetega ei ületa 50% kostja netosissetulekust: 1727 * 0,5 = 863,50 eurot. Kostja keskmine netosissetulek analüüsi perioodil oli 1727 eurot kuus, seega arvutuste kohaselt ei tohtinud kostja kohustuste kuumaksed ületada 863,50 eurot. Lepingu jõustumise päeval arvutatud annuiteetmakse (laenumakse koos intressiga) suurus oli 26,30 eurot. Koos varasemate krediidikohustustega olid pärast lepingu sõlmimist kostja igakuised laenukohustused kokku 521.83 eurot, mis ei ületanud 50% kostja igakuisest netosissetulekust. 28.04.2023 tehti positiivne krediidiotsus. 3
(5)2-25-110363
  1. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhiosanõude 846.22 eurot, intressi 59.37 eurot, viivise 111.73 eurot ning viivis vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (s.o 846,22 eurolt) aastas alates 21.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 300 eurot, sh riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulud 20 eurot.
  2. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  3. Viru Maakohus võttis 21.05.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja sai kohtudokumendid kätte KÄPO vahendusel 11.06.
  4. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

11.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja AS SEB Pank vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 12. Analüüsides hageja poolt esitatud tõendeid, on kohus tuvastanud, et käesoleval juhul on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 1 017.32 euro (sh põhiosanõue 846.22 eurot, intress 59.37 eurot, viivis 111.73 eurot) ulatuses. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (s.o 846.22 eurolt) aastas alates 21.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 846.22 eurot. 13.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava 4

(5)2-25-110363 määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 15. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11).

§ 144

p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on maksnud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 07.04.2025 summas 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 20.05.2025 summas 215 eurot, kokku 280 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot, s.h riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. 16. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.