Obsah (6)

§ 101§ 102§ 96§ 100§ 99§ 97

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-415 Otsuse tegemise aeg ja koht 4. august 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi I. B. hagi V. B. vastu elatise nõudes Koht

§ 101

lg -tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda N. B. pangakontole nr EEXXX iga kuu
2. kuupäevaks selgitusega „I. B. elatis“.
3. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada V. B. poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatisemakseid ning lapse telefoni ja muusikakooli arveid (kokku 167 eurot kuus).
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5. Elatise väljamõistmise otsus on viivitamata täidetav. EDASIKAEBAMISE KROD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I HAGEJA NÕUDE ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
6. I. B. esitas 9.01.2025 Viru Maakohtule hagi V. B. vastu elatise nõudes. Hageja palub välja mõista V. B.lt elatis alates 09.01.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni XXX igakuiselt 287,72 eurot vastavalt

§ 101

lg 3-4 (272,76 eurot baassumma + 54,96 eurot (3% protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot so pool lapsetoetusest, mis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda
2. aprillil 2025) ning määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
3. kuupäevaks N. B. arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega „I. B. elatis“. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4. Hagiavalduse kohaselt sündis V. B. ja N. B. abielust XXX.a poeg I. B.. Kostja ja N. B. abielu on lahutatud. Kostja elab N. B.st ja lapsest eraldi. Poeg I. B. on alates vanemate kooselu lõppemisest ema N. B. ülalpidamisel ning tema elukohaks on N. B. elukoht. Peale N. B. ja kostja kooselu lõppu ei ole kostja poja ülalpidamises piisaval määral osalenud. Hageja igakuised kulud on kokku vähemalt 735 eurot: korteri majandamiskulud (sh elekter, televisioon, internet) vähemalt 175 eurot, tervisele 30 eurot, toit ja igapäevased majapidamisning hügieenitarbed 300 eurot, riided ja jalanõud 120 eurot, huviringid ja vaba aeg 50 eurot, sidekulud 30 eurot, koolitarbed ja mänguasjad 30 eurot. Kostjal on olemas töökoht ja püsiv sissetulek. Alust elatise tasumata jätmiseks ei ole, kostja töövõime ei ole piiratud ning kostja ülalpidamisel ei ole ka teisi alaealisi lapsi.
5. 18.02.2025.a esitatud seisukohas ei nõustu hageja kostja vastuväidetega. 2 Hageja leiab, et kostja ei ole oma vastuses põhjendanud ega tõendanud, et ei suuda tasuda elatist seaduses sätestatud miinimummääras (

§ 101

). Kostja märgitud igakuised kulud on tõendamata ning need on ülepaisutatud (sh korteri kommunaalmaksed, pangalaen, sõiduki kütus, auto hoolduskulud, toidu- ja kodukeemia, riided, taskuraha lapsele). Kostja viitas oma vastuses vanemate vahel 13.01.2021 sõlmitud notariaalsele „Lapsele elatise maksmise kokkuleppele“, kuid jättis mainimata, et täiendavalt leppisid N. B. ja V. B. kokku, et kostja hüvitab N. B.le ka 50 % suurtematest kuludest lapsele (riided, telefon, arvuti jne.). Kostja ei ole aga kokkulepet täitnud. Pärast kokkuleppe sõlmimist on lapse vajadused oluliselt muutunud (suurenenud) seoses hindade olulise tõusuga. Oluliselt suurenesid toiduainete hinnad. Suurenesid ka kommunaalteenuste (nt. soojusenergia, vesi- ja kanalisatsioon) ja muude teenuste ja asjade hinnad. N. B. ütles V. B.ga 13.01.2021 sõlmitud notariaalse „Lapsele elatise maksmise kokkuleppe“ erakorraliselt üles. Kostja väitis, et tasub hagejale elatist 125 eurot kuus ning kannab kulud lapse telefonikõnedele 12 eurot kuus ja muusikakoolile 30 eurot kuus, s.o kokku 167 eurot kuus. Hageja tunnistab antud kostja kulutusi ja on nõus tasaarvestama nimetatud kulud hageja elatise nõudega. Valed on aga V. B. väited, et kuni

1. novembrini elas hageja regulaarselt nädalate kaupa kostja juures; N. B. takistab isal lapsega suhelda; kostja annab lapsele taskuraha 50-100 eurot kuus. Kuni novembrini 2024 viibis laps kostja juures keskmiselt alles 1-2 päeva kuus. Hageja ema ei tee kostjale takistusi lapsega suhtlemiseks ega meelesta hagejat kostjaga suhtlemise vastu. Samuti ei anna kostja lapsele taskuraha suuruses 50-100 eurot kuus. Hageja märgib, et muuhulgas on kostja eeltoodud täited asjakohatud hageja elatise nõude arutamisel.
2. Kohtuistungil 21.07.2025 jäi hageja oma nõude juurde. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et laps isa juures ei viibi üldse ning kostja on tasunud igakuiselt hagejale elatist 125 eurot, lapse muusikakooli arve 30 eurot ja telefoni arve 12 eurot, kokku 167 eurot. Nimetatud summas on hageja nõus igakuisest elatisest maha arvestama. II KOSTJA VASTUVÄITED
3. V. B. palub kirjalikus vastuses rahuldada hagi osaliselt ja määrata igakuine elatis

§ 101

alusel arvutatud summa arvestades mh

§ 101

lg-s 6 sätestatud kriteeriumi (hageja viibimist kostja juures) või

§ 102lg 1 alusel vähendada elatis arvestades kostja juures hageja viibimise aega.

Menetluskulud palub kostja jätta poolte enda kanda. Kostja märgib, et ei võta omaks ühtegi hageja faktiväidet (v.a. väited mille osas on kostja omaksvõttu selgelt avaldanud). Kostja ei ole nõus hageja väitega, et vanemate kooselu lõppemisest ei ole ta hageja ülalpidamises ja kasvatamises vajalikus määras osalenud. Hageja vanemad sõlmisid 13.01.2021 ühisvara jagamise lepingu ja kokkuleppe elatise tasumise kohta. Lepinguga loobus V. B. N. B. kasuks nende ühisomandis olevast korterist, kus hageja emaga praegu mõnikord elavad. Vanemad leppisid kokku, et kostja tasub elatist hagejale 125 eurot kuus ning hageja ema seetõttu ei maksa hüvitist kostjale korteri omandi kaotamise eest. Elatise tasumise kokkulepet on kostja ka täitnud. Samuti tasus kostja igakuiselt tasus hageja (lapse) kasutuses oleva telefoni (number XXX) sideteenuste eest ning muusikakooli arved. 13.01.2021 kokkulepe elatise maksmise kohta kehtib ja kostja seda täidab. Kuni 2024. novembrini hageja elas regulaarselt nädalate kaupa kostja juures. Alates novembrist 2024.a häälestab aga N. B. last isaga suhtlemise vastu. Kostja mõistab, et vanemate kokkulepe elatise tasumise kohta ei välista ega piira lapse seadusest tulenevat õigust nõuda elatist. Lapse ema on ükskõikne isa pöördumistele lapse võõrandamise lõpetamiseks. Vastuseks saab kostja, 3 et N. B. ei pea midagi tegema selleks et isa ja poja suhted taastuksid endisele tasemele. Pärast suhete katkemist pojaga pöördus kostja abi saamiseks Kohtla-Järve linnavalituse lastekaitseteenistuja poole. Ilmselt vastusena kostja katsetele otsida kontakti lapsega, esitas N. B. hagiavalduse. Kostja leiab, et tuleb kindlaks määrata isa ja lapse suhtluskord. Kostja ei ole nõus hageja nõutava elatise suurusega ning palub kohtul määrata igakuine elatis

§ 101

alusel arvutatud summas arvestades mh

§ 101

lg-s 6 sätestatud kriteeriumi (hageja viibimist kostja juures) või

§ 102lg 1 alusel vähendada elatis arvestades kostja juures hageja viibimise aega.

Samuti palub kostja kohtul arvestada elatise määramisel alates hagi esitamisest otsuse tegemise ajani tasutud elatise makseid ja makseid hageja vajaduste katmiseks. Kostja ei nõustu sellega, et lapse igakuised vajadused on kokku 735 eurot. Lapse sidekulud ja ainukese huviringi (muusikakool) tasus alati ja tasub praegu kostja. Lapse ema ei kanna viidatud kulutusi. Hagejal ei ole majandamiskulu, sest hageja elab hageja ema elukaaslase korteris. Väidetud kulud tervisele 30 eurot kuus, riietele ja jalanõudele 120 eurot kuus on ülepaisutatud. Koolitarbed ja mänguasjade summad tuleb eraldi määrata, sest ei ole selge 30 euro sisu. Ilmselt puuduvad lapsel suured kulud koolitarbetele, samuti ei osteta igakuiselt lapsele mänguasju. Lapse väidetavad igakuised kulud on ülepaisutatud ning suurem osa hageja tegelikest kuludest kandis elatise tasumisena või vahetult kostja.

1. Kohtuistungil 21.07.2025.a ei vaidlustanud kostja esindaja elatise nõuet, kuid leidis, et otsuse täitmisel tuleb arvestada kostja tasutud makseid (elatis 125 eurot, lapse telefon 12 eurot, muusikakool 30 eurot). Kostja esindaja kinnitas, et laps isa juures ei viibi. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
4. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. I. B. on V. B. poeg (dtl 6).

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. 4 Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

§ 100

lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuna käesoleval juhul nõuab laps elatist miinimummääras, siis võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik.
4. 13.01.2021.a. sõlmisid N. B. ja V. B. notariaalse endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu (asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse) ning lapsele elatise maksmise kokkuleppe (dtl 16 jj). Lepingu p 4 kohaselt leppisid N. B. ja V. B. kokku, et V. B. tasub I. B. ülalpidamiseks elatist 125 eurot kuus alates veebruarist 2021 kuni poja täisealiseks saamiseni. N. B. ütles viidatud elatise tasumise kokkuleppe üles 17.02.2025 (dtl 38) vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 1 ja § 196 lg 1 ja 2 Riigikohus on sedastanud, et vanemate sõlmitud elatiskokkulepe võib olla lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud leping VÕS § 80 mõttes. Vanemate kokkulepe lapsest lahus elava vanema kohustuse kohta maksta lapsega koos elavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu elatist on üldjuhul vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimine omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on lapse ülalpidamiskohustust samal ajal täitma kohustatud vanemad, mitte laps. Elatiskokkuleppe ülesütlemisele saab üldjuhul esitada vastuväiteid. Olukorras, kus vanem on elatiskokkuleppe üles öelnud, on lapsel õigus esitada vanema vastu elatishagi (

§ 97lg 1, § 100 jj) (vt Riigikohtu 10.02.2021.a.

lahend tsiviilasjas nr 2-199679/27 p 11, 13, 14). 12. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira

§ 100

lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

§ 100

lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Elatist ega selle suurust ei mõjuta iseenesest asjaolu, kui vanemad leppisid kokku, et üks vanem katab vastutasuna teiselt vanemalt saadud hüve eest üksi lapse ülalpidamise kulud või teeb seda suuremas kui pooles ulatuses. Kui vanem on kokkuleppe järgi jätnud teisele vanemale lapsele 5 elatise maksmiseks vara, tuleb juhul, kui see ei kahjusta lapse huve, arvestada seda kokkulepet ka tulevikus täita tuleva elatise kohustuse kindlaksmääramisel (

§ 100lg 3 teine lause).

(Riigikohtu 19.06.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-18-6499/63 p 11) Notariaalse ühisvara jagamise lepinguga leppisid N. B. ja V. B. kokku, et korter XXX jääb N. B. lahusvaraks (p 3) jagatava ühisvara arvel teineteisele kompensatsioone ei maksta. Kuigi sama lepinguga sõlmiti ka elatise maksmise kokkulepe (p 4), ei tulene lepingust, et üks vanem katab vastutasuna teiselt vanemalt saadud hüve eest üksi lapse ülalpidamise kulud või teeb seda suuremas kui pooles ulatuses Hageja seaduslik esindaja märkis menetluses, et kokkuleppes leppisid vanemad lisaks igakuisele elatise maksmisele kokku ka selles, et kostja tasub 50% suurtest kuludest hagejale (riided, telefon , arvuti), kuid seda kokkulepet kostja täitnud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja seadusliku esindaja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Notariaalselt lepingust ei tulene vanemate lisakokkulepet suuremate kulude hüvitamiseks. Juhul kui kokkulepe oli suuline, on see tõendamata. Hageja leiab, et 2021.a. notariaalse elatise tasumise kokkuleppe järgne igakuine makse 125 eurot ei kata enam lapse vajadusi, kuivõrd pärast kokkuleppe sõlmimist on oluliselt tõusnud nii lapse ülalpidamiskulu, esmatarbevajadused kui kommunaalkulud. Üldise elukalliduse tõus on üldteada, samuti asjaolu, et lapse kasvades muutuvad ka tema vajadused ja sellega seotud kulud. Pooled ei vaidle selle üle, et 125 eurot on kostja igakuiselt tasunud, eeltoodu on tõendatud ka kostja esitatud tõenditega (dtl 23-30; 361-369). 13. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta oli kuni 1.04.2025 272,76 eurot ja on alates 01.04.

1. a 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
3. aprillil.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt: * kuni 1.04.2025 1832 x 0,03 = 54.96 eurot ehk 272.76 + 54.96 = 327,72 eurot. * alates 1.04.2025 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot. * kuni 1.04.2025 327,72 – 40 = 287,72 eurot. * alates 1.04.2025 341,74 – 40 = 301,74 eurot. 6

§ 101

järgi arvestatav elatise miinimummäär on seega kuni 1.04.2025 287,72 eurot kuus ja alates 1.04.2025 igakuiselt 301,74 eurot. Hageja palub elatise välja mõista alates 9.01.2025; seega perioodil 9.01.2025 kuni 31.03.2025 on igakuine elatisemakse 287,72 eurot ja alates 1.04.2025 301,74 eurot. 14.

§ 101

lg 6 kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja palub arvestada elatise väljamõistmisel lapse tema juures veetmise aega. Hageja seadusliku esindaja sõnade kohaselt ei viibi laps isa juures üldse, mistõttu viidatud säte kohaldatav antud juhul ei ole. Asjaolu, et laps isa juures ei viibi, kinnitas kohtuistungil ka kostja esindaja (dtl 380-381). Kostja väited, et N. B. takistab lapsel isaga suhelda ning võõrandab last isast ei ole elatise väljamõistmise nõude lahendamisel asjakohased. Kui lahus elaval vanemal on lapsega suhtlemine takistatud teise vanema poolt, on igal ajal võimalus esitada avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Suhtluskorra kindlaksmääramise avaldust kostja kohtule esitanud ei ole. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et laps reaalselt isa juures üle 7 päeva kuus ei viibi (ei viibi üldse), ei ole alust elatise väljamõistmisel arvestada

§ 101lg-s 6 sätestatuga.

15. Kostja ei ole vastuväidetes tuginenud ka asjaolule, et on

§ 102

lg 2 olukorras, mis õigustaks elatise maksmist alla miinimummäära (nt töövõimetus või teise lapse olemasolu, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eelviidatud olukorrale ei viita ka asjas kogutud tõendid. Maksu- ja tolliameti esitatud teatise kohaselt on V. B. perioodil 1.03.2024-28.02.2025 saanud tulu (pärast maksude maha arvestamist) 27 083,77 eurot (dtl 342), mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt 2256,98 eurot kuus. N. B. sai ajavahemikul 1.03.2024-28.02.2025 tulu 12 170,75 eurot (dtl 349), mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt 1014,23 eurot kuus. Transpordiameti liiklusregistris on V. B. registreeritud sõiduauti Audi Q7 reg märk XXX omanikuna (dtl 41), kinnistusraamatu andmetel on V. B. korteri asukohaga XXX omanik (dtl 45). N. B. omandis on korter XXX (dtl 48), liiklusregistris sõiduki omanikuna hageja seaduslik esindaja registreeritud ei ole. V. B. on oma igakuiste kohustuste suuruseks märkinud ca 1744 eurot kuus (dtl 14). Kohtu hinnangul on kulud mõnevõrra ülepaisutatud (nt toidu- ja kodukeemia kulu 500 eurot, auto kütus 300 eurot), samas isegi nõustudes märgitud kulude suurusega, on kostjal piisavalt vahendeid, et tasuda elatist

§ 101järgi arvestatud miinimummääras.

Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes 7 osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).

1. Kostja palub arvestada tema poolt tasutud igakuiseid elatisemakseid 125 eurot ja muusikakooli ning lapse telefoni arve tasumist. Elatisemaksete ja muusikakooli- ning lapse telefoni arve tasumist kostja poolt kinnitas oma 18.02.2025 seisukohas ja kohtuistungil 21.07.2025 ka hageja seaduslik esindaja. Hageja esindaja märkis, et nõustub nimetatud kulude mahaarvestamisega igakuisest elatisest. Kostja on tasunud igakuiselt elatist 125 eurot ning on tasunud lapse telefoni arve 12 eurot ja muusikakooli makse 30 eurot – kokku 167 eurot (dtl 23-30, 25, 28, 361-369, 370, 372-377). Kohus märgib, et tasumised elatisenõudele eelneva aja eest (enne 9.01.2025) ei ole asjakohased kuivõrd hageja ei nõua elatist tagasiulatuva aja eest. Menetluse ajal tasutud elatise makseid, samuti tasutud telefoni ja muusikakooli arveid 8kokku 167 eurot kuus) tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada.
2. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt välja hageja ülalpidamiseks elatise

§ 101

järgi arvestatud miinimummääras muutuva suurusena, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil.
2. Hageja soovib kostjalt elatisemaksete tasumist iga kuu
3. (kümnendaks) kuupäevaks.

§ 100lg 4 alusel elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega peab igakuine elatis olema tasutud hilisemalt jooksva kuu

1. kuupäevaks N. B. arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega „I. B. elatis“
2. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
4. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 9