← Eesti

2-24-17038/27

Obsah (5)§ 29§ 23§ 1§ 9§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev-Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-17038 Tsiviilasi T.D pärandvara pankrotiavaldus

) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 4 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse (

§ 23lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. T.D (võlgnik) esitas
  2. novembril 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tsiviilasjas nr 2-24-
  3. Maakohus võttis
  4. novembri 2024 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks J.I (usaldusisik, ajutine haldur).
  5. Usaldusisiku
  6. detsembril 2024 kohtule esitatud vara ja võlgade nimekirja kohaselt on võlgniku pangakontodel raha 538 eurot 98 senti, muud vara talle ei kuulu ja kohustusi on kokku 33 419 eurot 66 senti. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu vähemalt alates
  7. Makseraskused tekkisid seoses töökoha kaotuse, tervise halvenemise, elukalliduse tõusu ning majanduslike väärarvestustega. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 937 eurot 50 senti (lisandub käibemaks), kuid loobus
  8. jaanuari
  9. a istungil osas tasust, mis ületab riigi vahenditest maksmise.
  10. Kohtule sai
  11. jaanuaril 2025 teatavaks, et võlgnik suri
  12. jaanuaril
  13. P.K (pärija) esitas
  14. aprillil 2024 Tartu Maakohtule avalduse võlgniku pärandvara pankroti väljakuulutamiseks tsiviilasjas nr 2-25-
  15. Avalduse kohaselt on pärandvara inventuuriga tuvastatud, et võlgniku kontodel on raha 1132 eurot 96 senti ja kohustusi 34 487 eurot 80 senti.
  16. Maakohus liitis
  17. juuni
  18. a määrusega tsiviilasjad 2-24-17038 ja 2-25-6172 ühte menetlusse, luges liidetud tsiviilasjade numbriks 2-24-17038 ning märkis, et võlgniku maksejõuetusavaldust tsiviilasjas nr 2-24-17038 tuleb käsitada pärandvara pankrotiavaldusena.
  19. Maakohus määras
  20. juuni
  21. a määrusega pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. 2 KOHTU SEISUKOHT
  22. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. 8.

§ 1

lg 4 esimese lause kohaselt loetakse võlgniku surma korral pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse (PärS) § 142 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustusi (s.o pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud) ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine.

§ 9

lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse pärandvara suhtes esitatud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. 9. Kohus lõpetab

§ 29

lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

  1. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord. Nii usaldusisiku vara ja võlgade nimekirja kui pärandvara inventuuriga on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 34 387 eurot 80 senti (dtl 33–34, 191–192). Kuigi AS SEB Pank on teavitanud, et võlgnikul on varana raha 1133 eurot 81 senti (dtl 216), ei piisa sellest pankrotimenetluse kulude katteks. Kõnealusest summast tuleb tasuda usaldusisiku tasu (886 eurot, millele lisandub käibemaks). Lisaks on pärija kandnud enda vara arvel pärandvara inventuuri ja matusekulud (dtl 199). Kohus ei ole tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Arvestades eeltoodud andmeid võlgniku vara ja kohustuste kohta, kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuid pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara menetluse läbiviimiseks. Lisaks ei ole kohtu deposiiti tasutud edasise menetluse läbiviimiseks kohtu määratud summat.
  2. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 150lg 4).

12.

§ 29

lg 8¹ sätestab, et kui pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused ning makstakse sama seaduse § 8¹ lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu. Seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks võlgniku pärija pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras. J.I palus määrata enda tasuks 937 eurot 50 senti (lisandub käibemaks), kuid loobus 20. jaanuari 2025. a istungil osas tasust, mis ületab riigi vahenditest maksmise. Arvestades avalduse läbivaatamisel läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos selleks vajalike toimingutega) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et näidatud kulu on vajalik ja põhjendatud. 3

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub J.I tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, käibemaksukohustuslane. Seega lisandub tasule käibemaks. Eelnevat arvestades määrab kohus J.I tasuks 886 eurot, millele lisandub käibemaks. 13. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev-Parrest kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.