← Eesti

2-25-6932/14

Obsah (7)§ 190§ 661§ 428§ 430§ 180§ 462§ 37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Asja menetlev kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 2. september 2025, Tartu Menetlustoiming Kompromissi kinn

§ 190lg 7) ja jätta hageja menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

  1. Asendada kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus poolte nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada isikukoode, registrikoode, sünniaegu, aadresse ega muid pooli identifitseerida võimaldavad andmeid
  2. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

§ 661

lg 4 alusel lühendavad pooled määruskaebuse esitamise õigust ühe kalendripäevani. Seega saab käesoleva määruse peale määruskaebuse esitada ühe kalendripäeva jooksul alates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

  1. Tartu Maakohtu menetluses on Z.C hagi xxxxxxxxxxxxxxxxxxx vastu müügilepingu tühistamiseks.
  2. Pooled esitasid 28.08.2025 kohtule kompromisslepingu, milles paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Hageja ja kostja kinnitavad, et on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest vastavalt

§-le 432, st, et hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja on nendega nõus ning paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlus kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja nr 2-25-6932 menetlus lõpetada (

§ 428lg 1 p 4).

Kohtule esitatud kompromiss vastab

§ 430

lg- 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

  1. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude jaotuses, mille kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  2. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks

§-st 150 lg 2 p 1 alusel. Maakohus on 19.05.2025 määrusega andnud hagejale menetlusabi ning vabastanud hageja

§ 180lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel hagi esitamisel riigilõivu tasumisest.

Seega ei ole menetluses riigilõivu tasutud ja ei saa teostada riigilõivu tagastamist hagejale. Kohus jätab taotluse tagastada pool tasutud riigilõivust rahuldamata. 5.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus vabastab

§ 190lg 7 alusel hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohtu hinnangul oleks hagiavalduse asjaolusid arvestades hagejalt riigilõivu väljamõistmine ebaõiglane. Kohus vabastab Z.C menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest ja jätab hageja menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. 6. Pooled on taotlenud kompromissimääruse mitteavalikustamist arvutivõrgus.

§ 462

lg 2 esimese lause kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Maakohtu hinnangul ei esine asjas sedavõrd erandlikke asjaolusid, et lahend avalikustamata jätta. Kellegi eraelu puutumatuse võimalikule rikkumisele pooled samuti tuginenud ei ole. Kuna kohtumenetlus on üldjuhul avalik (

§ 37lg 1), ei pea maakohus võimalikuks lahendit avalikustamata jätta.

Küll aga piirab maakohus määruse avalikustamist ning asendab

§ 462

lg 2 esimese lause alusel andmesubjektide nimed tähemärkidega ega avalikusta nende isikukoode, sünniaegu, registrikoode, aadresse ega muid pooli identifitseerida võimaldavaid andmeid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.