) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. M. R. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks.
lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik nimekiri on kinnitatud 28.04.2025 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Võlgniku sissetulekuteks on olnud 2025.a algusest töötasu K OÜ-st keskmiselt 200.00-500.00 eurot kuus. Pankrotihaldur ei ole saanud seadusest tulenevalt võlgniku sissetulekust areste teostada. Võlgnik on ise öelnud, et tema töötasu on igakuiselt 815.00 eurot. Tööandja tasub võlgniku tasust iga kuu 300.00 eurot lapse elatisraha võlgniku lapsega seonduvalt L. R.. Pankrotivara antud menetluses puudub. Pankrotivara, mida müüa, antud menetluses ei olnud. Andmed
R. usaldusisikule Martin Kruppile tasu summas 1 440.00 eurot, millele lisandub käibemaks 316.80 eurot, kokku 1 756.80 eurot. Riigi vahenditest hüvitati sellest 792.00 eurot, millele lisandus käibemaks 174.24 eurot, kokku 966.24 eurot. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 790.56 eurot mõisteti pankrotivara arvelt tasumiseks. Pankrotihaldur esitas taotluse määrata lõplik tasu summas 2 658.00 eurot, millele lisandub käibemaks 584.76 eurot, kokku 3 242.76 eurot. Pankrotivara antud menetlus puudub. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotivara puudumise tõttu võlausaldajatele väljamakseid ei tehta. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata ning teiselt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur koostas esialgse võlausaldajate nimekirja, mille tutvumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.03.2025 ning vastuväidete esitamise tähtajaks määrati 10.04.
nimetatud väljamaksete kohta“.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Võlgnik on oma maksejõuetusavalduses märkinud, et tema makseraskused algasid kui pidi lõpetama 2023 aasta alguses töösuhte. Võlgnik oli aasta aega töötu, kohustusi täita ei suutnud. Oktoober 2024.a on saanud tööle K OÜ-s xxxx. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks ebarahuldav finantskäitumine, mis sai alguse juba 2019.a. Võlgnik on võtnud esimese suurema laenukohustuse 01.12.2019.a B AS-ist. Saadud raha eest tasuti olemasolevaid kohustusi C AS-i ja P OÜ ees. Järgmised kohustused võttis võlgnik B AS-ist 18.10.2020 summas 2 000.00 eurot ja 06.01.2021.a summas 4 400.00 eurot ning C AS-ist 5 000.00 eurot ja 28.05.2021.a I OÜ-st 6 952.00 eurot. Saadud krediidi eest tasus võlgnik jätkuvalt olemasolevaid mitmeid laenukohustusi, tegi makseid xxxx igapäeva tarbekaupades, kandis laste emale raha laste jaoks. 02.09.2021.a võttis võlgnik pensioniosakud välja ning tema kontole laekus AS-ist Pensionikeskus 10 094.37 eurot. 2021.a lõpus võttis võlgnik veel kolmest erinevast krediidiasutusest kokku üle 17 600.00 euro. 2022.a võttis võlgnik 3 B AS-ist kokku laenu 26 425.00 eurot. Saadud laensummade eest võlgnik tasus olemasolevaid kohustusi. Võlgnik töötas 2021 ja 2022 aastatel xxxx firmas ja sai töötasu keskmiselt 1 400.00 eurot. 2023.a on võlgnik töötanud kolmes erinevas Eesti firmas, töötasu oli aasta alguses keskmiselt 1 300.00 -1 900.00 eurot, aasta keskel oli sissetulek väiksem ning juulist 2023.a alates keskmiselt 3 800.00 eurot. Alates november 2023.a kuni november 2024.a puudus võlgnikul ametlik sissetulek, võlgnikule kandsid erinevad eraisikud väiksemaid summasid. Kuna võlgnik oli ligi aasta aega töötu, kasvasid olemasolevad laenukohustused ning lõpuks ei suutnud enam võlgnik neid tasuda. Püsiv maksejõuetus võis usaldusisiku hinnangul tekkidagi võlgniku töötu olemisega ehk vajaliku sissetuleku puudumise tõttu.
lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Kohus ei kohustanud võlgnikku vannet andma.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.
kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Halduri tasu
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 1 1 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.
lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur on ühes aruandega kohtule teatanud, et taotleb halduri tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga, s.o summas 2 658.00 eurot (3*886.00), millele lisandub käibemaks. Võlgnik ja võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud osaliselt. Esiteks märgib kohus järgmist.
kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning tutvustab halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni.
1 kohaselt haldur esitab enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Toimiku materjalidest nähtub, et haldur on küll võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitanud taotluse, milles taotles tasu toimingutasuna, kuid samas ei ole ta seaduses sätestatud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni esitanud. 4 Lisaks märgib kohus, et võlgniku pankrotti välja kuulutades on kohus lähtunud FiMS § 45 lg 1 ja 2, mille kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et praegusel juhul oleks töötasu taotlemisel põhjendatud lähtuda menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, sest ilma FiMS § 45 lg 1 ja 2 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek. Kohus märgib ka, et
lg 11 ja lg 111 kohaselt väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse üldjuhul halduri tasustamisel
Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Arvestades ka, et võlgniku pankrotimenetluses oli algselt määratud usaldusisik (Martin Krupp), kellele määrati tasu mh võlgniku varalise olukorra ja kohustuste väljaselgitamise eest (mistõttu oli ka pankrotihaldur võlgniku varalise seisundiga juba tuttav), käesolevas pankrotimenetluses on vaid neli võlausaldajat ning et nõuete suhtes vastuväited puudusid, et ei pea kohus halduri pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd põhjendatuks enam kui 10 tunni ulatuses. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud selleks, et teavitada võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsida nõudeavaldusi, korraldada võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostada pankrotimenetlusega seotud dokumente. Lähtudes seega põhjendatud töötundidest ja halduri poolt usaldusisiku aruandes märgitud tunnihinnast (1 tund 120.00 eurot), on käesoleval juhul põhjendatud halduri tasu kokku summas 1 200.00 eurot (lisandub käibemaks 288.00 eurot), s.o kokku 1 488.00 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu nimetatud summas kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning vastab
Halduri tasu jääb võlgniku kanda. Haldur palub anda võlgnikule tasu maksmiseks menetlusabi summas 886.00 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus selgitab ka, et
lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. 5 Kohus leiab seega, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 27.05.2025 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Arvestades seega pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks põhjendatud kulunud tööaega (10 tundi) ning TsMS § 183 lg 2 ja
lg 51 piirmäärasid, tuleb võlgnikule anda menetlusabi summas 818.40 eurot (sh käibemaks), kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest koos käibemaksuga summas 818.40 eurot, peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama 669.60 eurot (sh käibemaks). Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 20.01.2025 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 20.01.2025, tuleb menetlusega jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata end võlgniku usaldusisikuks. Võlgniku usaldusisikuks tuleb seega määrata Martin Krupp. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.