← Eesti

2-23-4655/7

Obsah (11)§ 62§ 444§ 3141§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 25.september 2024, Tallinna kohtumaja 2-23-4655 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 24.03.2023 Harju Maakohtule hagi P. V. (kostja I) ja L. V. (kostja II) vastu korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks.
  2. Nõude alusena toob hageja esile järgmist: 2

(2)Hagejal on kostja I vastu tsiviilasjas 2-22-13998 23.01.2023 tehtud Harju Maakohtu otsusest (tagaseljaotsus) tulenev nõue. Hageja edastas eelnimetatud nõude täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäitur algatas täitemenetluse, nõude katteks ei ole laekumisi toimunud. Kohtutäitur esitas 20.03.2023 hagejale õiendi kostja I täiteasjades täitmise võimatuse kohta. Õiendi kohaselt on võlgnetava summa suurus koos täitekuludega kokku 22 313,81 eurot, millele lisandub täitedokumendist tulenev viivis. Kostjale I kuuluvad arvelduskontod on arestitud, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja I ei tööta. Kostja I nimel on sõiduauto, millele on eelnevalt seadnud käsutamise keelumärked teised kohtutäiturid. Lähtudes eeltoodust ei ole kohtutäituri hinnangul käesoleval ajal võimalik täita kostja I kohta tehtud kohtuotsuseid ning sisse nõuda täitmiseks esitatud võlgnevust. Kostjale I kuulus lahusvarana korteriomand asukohaga XXX, registriosa XXX, mille ta 17.12.2021 tehinguga võõrandas (kinkis) kostjale II. Hageja taotleb kostja I P. V. ja kostja II L. V. vahel 17.12.2021 korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tühiseks tunnistamist ning tuvastada kostjate kohustus anda kinnistusraamatu kande muutmiseks tahteavaldused ja lugeda tahteavaldused kohtuotsusega asendatuks. 3. Harju Maakohus võttis 29.03.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjatele tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. 4. Kohtuistungi sekretär helistas 27.04.2023 kell 09:05 kostja I P. V., isikukood 38306050321, rahvastikuregistris märgitud telefoninumbril 58501405, millelt vastas kostja I ja nimetas oma eposti aadressiks XXX. Kohus saatis menetlusdokumendid kostjale I eelnimetatud e-posti aadressile 27.04.2023 ning luges need kostjale I kättetoimetatuks

§ 3141lg 2 alusel 04.05.2023.

Kostja I ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (24.05.2023) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Hagiavaldus toimetati kostjale II kätte e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu 30.03.

  1. Kostja II ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (19.04.2023) ega käesoleva ajani hagile vastanud.
  2. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Nõude aluseks on Täitemenetluse seadustiku § 189 lg 1 ja fakt, et kinkeleping poolte vahel sõlmiti 17.12.2021 ja täitemenetluse võlausaldaja hagi esitati kohtusse 24.03.2024 ehk leping sõlmiti vähem kui 2 aastat enne hageja poolt hagi kohtusse esitamist.
  3. Kohtulahendi täitmiseks tuleb hageja pöörduda avaldusega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole. Menetluskulud
  4. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

2.

§ 162

lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu vajalikud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu põhjendatud suuruseks 360 eurot.

§ 177lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

3.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused 3

(2)4. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 5.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.