4-25-2003 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Pärnu Maakohus
- juuli 2025, Pärnu, kirjalikus menetluses 4-25-2003 (2670,25,001794) Indrek Nummert Andres Jääratsi 19.05.
- a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmanni 25.04.
- a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,25,001794 LS § 224 lg 2 järgi Kohtuvälise menetleja esindaja PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmann Kaebuse esitaja Andres Jäärats (ik 37811064210; elukoht XXX; e-post XXX; tel XXX) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas:
- Jätta rahuldamata Andres Jääratsi 19.05.
- a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmanni 25.04.
- a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,25,001794 ja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
- Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale ja Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 16.07.
- a, ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi, sest Riigikohtusse saab pöörduda isik vaid siis, kui teda esindab advokaat. Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135 lg 4 p 2, jõustub otsus selle kuulutamisele järgnevast päevast. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 25.07.
- a päeva jooksul avaliku e-toimiku vahendusel või Pärnu Kuninga tn 22 kohtumaja kantseleis. 1
(4)4-25-2003 Väärteo kirjeldus 04.04.
- a kell 20.58 X linn, Andres Jäärats juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,41 mg/l, ±0,05 mg/l. Menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmanni 25.04.
- a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,25,001794 karistati A. Jääratsit LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 1200 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. A. Jäärats esitas maakohtule 19.05.
- a kaebuse (tl 2), milles kõrvaldas puudused 11.06.
- a (tl 7-8). Kokkuvõtvalt vaidlustab kaebuse esitaja talle määratud lisakaristust ning avaldab soovi selle asendamiseks täiendavate trahviühikute määramisega või sotsiaalprogrammis osalemise kohustusega. A. Jäärats avaldab siirast kahetsust ning viitab, et juhtimisõiguse olemasolu on tema elu lahutamatuks osaks ning juhtimisõigusest ilmajäämine mõjutaks otseselt ka pere igapäeva heaolu. Suvevaheaeg on vähendanud küll laste transportimise vajadust, kuid sellest hoolimata on vajadus selleks 2-3 korda nädalas seoses laste huviharidusega, millega seonduv transport kaebuse esitaja ja abikaasa vahel ära on jaotatud. Rohkem on mõjutatud tööelu, kuivõrd kaebuse esitaja on seotud suure teadusprojektiga Eesti Maaülikoolis, mille välitööde tegemine jääb juunisse ja augustisse ning sügisesse. Metsateaduslikuks tööks on väliandmete kogumisel sõiduki kasutamine äärmiselt vajalik, samuti algab auditoorne töö septembri teisest poolest, mil on vaja kasutada isiklikku autot Tartu ja Pärnu marsruudil. Lisaks on kaebuse esitaja juhatuse liige, tegevjuht ja sisuline töötaja ettevõttes X, mis tegeleb mitmeetapilise metsataimekasvatusega ning mitmete tööetappide jaoks on kaebuse esitaja valmis ja nõus ainuisikuliselt tegutsema, kuivõrd need etapid tähendavad hilisõhtust kastmist ja tuuletu ilmaga (valdavalt öisel ajal) taimekaitse tegemist. Täiendavalt omab kaebuse esitaja suurt vastutust taimetoodangu kasvatamiseks palgatud 13 töötaja töö kulgemise, selle efektiivse sujuvuse ning järelevalve tegemisel. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata, leides, et üld- ja eripreventiivsed eesmärgid ning kaebuse esitaja süü suurus on küllaldased kaebuse esitaja ajutiselt liiklusest kõrvaldamiseks (tl 17-19). Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha ning kohtule esitatud väärteoasja toimiku, on seisukohal, et A. Jääratsi kaebus rahuldamisele ei kuulu.
- Väärteo objektiivne ja subjektiivne koosseis Asjas puudub vaidlus selle üle, et 04.04.
- a kell 20.58 X linnas X tn juhtis A. Käärats mootorsõidukit Škoda Kodiaq, registreerimisnumbriga X , isikuna, kelle ühes liitris 2
(4)4-25-2003 väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36 mg. Väärteo toimepanemine on tõendatud A. Jääratsi nõusolekuga joobeseisundi tuvastamiseks (PPA toimik lk 7) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise väljavõttega (PPA toimik lk 6), mille kohaselt oli 04.04.
- a A. Jääratsi alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,36 mg/l kohta, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (PPA toimik lk 3 pöördel), mille kohaselt kõrvaldati A. Jäärats juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel kuni kainenemiseni tunnistaja M. Lille ütlustega (PPA toimik lk 8), mille kohaselt esinesid A. Jääratsil mh alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused – silmad läikisid, kõne oli aeglane ning suust tuli alkoholilõhna. A. Jäärats on ise andnud ütlused (PPA toimik lk 4), millega tunnistab, et tarbis aiatööde tegemise käigus kergeid alkohoolseid jooke ning läks sõidukit juhtima, kuna tundis end mitte joobes olevat. A. Jäärats on teo toimepanemist tunnistanud ka esitatud kaebuses. Kohtuvälise menetleja poolt A. Jääratsi poolt toime pandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 69 lg 3 rikkumise kaudu LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud. Tuvastatav on, et A. Jäärats pani teo toime kavatsetult, kuivõrd olles teadlik, et tarbis õlut, asus ta siiski sõidukit juhtima. Seejuures hea enesetunne, millele A. Jäärats viitab, ei ole arvestatav eksimusena või ka ettevaatamatusena – täiskasvanud ja elukogemusega isik teab, et alkoholi tarbides tekib ka joove. Seega ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, samuti väärteomenetlust välistavad asjaolud. Kohus ei tuvasta ka VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi.
- Karistus A. Jäärats vaidlustab kohtuvälise menetleja poolt talle mõistetud lisakaristust, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. LS § 224 lg 2 karistusraamideks on rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks, LS § 224 lg 3 p 2 võimaldab lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud põhi- ja lisakaristust peab maakohus igati põhjendatuks, proportsionaalseks ning A. Jääratsi süüle vastavaks. Puutuvalt mõistetud rahatrahvi, siis süü suuruse sisustamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et A. Jääratsi poolt toime pandud väärtegu jäi küll LS § 224 lg 2 teoraamide esimesse veerandisse, kuivõrd nimetatud sätte alusel võib karistuse määrata ka alkoholi piirmääras 0,74 mg/l kohta väljahingatavas õhus, kuid seejuures esinesid tunnistaja ütlustele tuginevalt A. Jääratsil selged välised tunnused, mis viitavad alkoholi tarbimisest tingitud seisundile ning sõiduki rooli istudes A. Jäärats eiras neid tunnuseid täiesti teadlikult. Samuti pani A. Jäärats teo toime Pärnu kesklinnas reedeõhtusel ajal, mil inimesi liigub tänavatel teadupärast rohkem. Seega saab A. Jääratsi süü asjaolude kogumis keskmiseks pidada, mis õigustab igati ka määratud rahatrahvi keskmises määras, s.o 150 trahviühikut, mis võrdub 1200 euro suuruse rahatrahviga. Lisakaristust peab kohus samuti igati õigustatuks ja eripreventiivseks, kuivõrd A. Jäärats omab karistusregistri andmetel (PPA toimik lk 10) kahte kehtivat karistust samaliigilise süüteo eest, s.o LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest, teod on toime pandud 15.05 ja 27.05.
- a. Kehtivad karistused sama paragrahvi alusel viitavad A. Jääratsil väljakujunenud käitumismustrisse ja hoolimatusesse kehtestatud piirangutesse. Tagantjärgi kaebuses avaldatud kahetsus teo toimepanemise eest viitab pigem sellele, et A. Jäärats kahetseb vahele jäämist ning sellele järgnenud karistust, mis seab tema elukorraldusele olulisi piiranguid, kui seda, et ta teo toime pani. Kohapeal A. Jäärats küll tunnistas tegu, kuid ei avaldanud kahetsust. Kohus märgib A. Jääratsi poolt viidatud eraeluliste raskuste kohta, mis juhtimisõiguse piiramisega kaasnevad, sedagi, et varasemad, võrdlemisi leebed karistused ei ole hoidnud teda 3
(4)4-25-2003 uute samaliigiliste süütegude toimepanemisest, mis tähendab, et pelgalt rahatrahv ei ole A. Jääratsi puhul mõjus. Antud süüteo asjaolude valguses oleks saanud kohtuväline menetleja A. Jääratsile mõista ka põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise ning sel juhul oleks see juba keskmises määras, s.o 6 kuuks, põhjendatud olnud. Käesolevalt tuleb A. Jääratsil võrdlemisi lühikese perioodi jooksul oma elukorraldust muuta. Seda, et A. Jääratsil on pereelu kui ka tööalased kohustused, mida on vaja täita ning kus tal on vastutus, teadis A. Jäärats ka hetkel, mil alkoholi tarbinuna sõidukit juhtima asus. Üldpreventiivses mõttes ehk õiguskorra kaitsmise huvides tuleb märkida sedagi, et igal aastal saadakse liikluses joobes juhtide tõttu vigastusi või kaotatakse elusid, mis tähendab samuti ohvrite perekondadele raskusi nii emotsionaalsete üleelamiste kui ka majanduslikus mõttes. Süüteo eest mõistetud karistus peab olema kooskõlas üldpreventiivsete huvidega, et iga õiguskuulekas liikleja peab tundma avalikkuses piisavat ohutust ja kindlust, et Riigikogu poolt vastuvõetud õigusaktid ka reaalselt toimivad ja vajadusel võimuga toimima pannakse. Seega ohu taset tuleb hoida liikluses madalal ja karistus peab olema piisavalt mõjus, et hoida süüdlast edaspidi sarnaste rikkumiste toimepanemiselt. Eelnevalt toodud kaalutlustel peab kohus nii A. Jääratsile mõistetud põhi- kui ka lisakaristust põhjendatuks, seaduse ja nii eri- kui ka üldpreventiivsete kaalutlustega kooskõlas olevaks. Seega tuleb jätta A. Jääratsi kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 4
(4)