lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Abiprokurör Hanna Varik Süüdistatav Andris Vecmanis; Sünniaeg: 9.09.1974; Elu- või asukoht ja aadress: XXX; Kontakt; XXX; Kodakondsus: Läti; Haridus: XXX; Emakeel: läti keel; Töökoht või õppeasutus: XXX; Karistatus: Eesti Vabariigis karistamata; Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 20. – 21.05.2024 Kaitsja Vandeadvokaat Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Andris Vecmanis
lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 1000 (üks tuhat) eurot. 2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.– 21.05.2024, s.o 2 päeva vangistust, ehk 6 päevamäära. Seega lugeda kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 94 (üheksakümmend neli) päevamäära, s.o 940 (üheksasada nelikümmend) eurot. 3.
lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Andris Vecmanis ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev, so 12.03.2025.a. 5.
lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel võltsitud Poola Vabariigi juhiluba nr X (asub PPA Lääne prefektuuri valduses) ning jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel õppeotstarbeliseks kasutamiseks PPA Lääne prefektuurile. 1 1-25-498
Seega pani Andris Vecmanis oma tahtliku tegevusega toime teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, s.o
Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada Andris Vecmanis süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja tema karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära (üks päevamäär 10 eurot), s.o 1000 eurot.
– 21.05.2024, so 2 päeva, s.o ümberarvestatult vangistuse päevadest 6 päevamäära, karistusaja hulka. Seega kandmisele kuulub rahaline karistus 94 päevamäära, s.o 940 eurot.
lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus 940 eurot täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui A Vecmanis ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusseadustiku (
) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus 2 1-25-498 või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Rahaline karistus on piisav mõjutamaks A. Vecmanist edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. A. Vecmanise süü ei ole suur, süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning ta on tunnistanud oma süüd. Kohus leiab, et Andris Vecmanisele tuleb määrata rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra, arvestades, et
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokurör on teinud ettepaneku karistada A. Vecmanist rahalise karistusega 100 päevamäära. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus kuriteo toimepanemise ajal oli 10 eurot. Teatisest isiku keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et süüdistatava keskmine päevasissetulek on -3,2 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. A. Vecmanis tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot.
lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.– 21.05.2024, s.o 2 päeva vangistust, ehk 6 päevamäära. Seega tuleb lugeda kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 94 päevamäära, s.o 940 eurot. Põhjendatud on ka prokuröri ettepanek karistuse täitmisele pööramata jätmise osas
Vecmanis ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg kohustab isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Uute tegude toimepanemisele järgneb käesolevas asjas mõistetud kogu karistuse täitmisele pööramine.
lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel võltsitud Poola Vabariigi juhiluba nr X (asub PPA Lääne prefektuuri valduses) ning jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel õppeotstarbeliseks kasutamiseks PPA Lääne prefektuurile. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha 1329 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale määratud tasu 87,84 eurot. Seega tuleb A. Vecmaniselt välja mõista riigituludesse 1416,84 eurot. Arvestades süüdistatava igakuise rahalise sissetuleku suurust, võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel A. Vecmanisel tasuda menetluskulud 1416,84 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 15-daks kuupäevaks 118.07 eurot. Maksegraafiku mittetäimisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.