Obsah (4)

§ 74§ 199§ 68§ 75

Kriminaalasi nr 1-15-1571 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1571 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär J

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele M.K-le Tartu Maakohtu 22.04.2015.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1571 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 8 (kaheksa ) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks M.K vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab M.K-le teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le

1. Välja mõista M.K-lt riigituludesse sundtoomise kulu 24 (kakskümmend neli) eurot 70 senti. Menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99915700029403 ja selgituseks „ kriminaalasi nr 1-15-1571, sundtoomise kulu“. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 22.04.
2. a otsusega mõisteti M.K süüdi

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 68alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva.

Ärakandmata karistuseks loeti 8 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrati, et M.K-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui M.K ei pane 1 aasta 8-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ -s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustati M.K katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahju AS-ile Adavere Agro ja tasuma igakuiselt 120 eurot. Nimetatud kohtuotsus jõustus 08.05.

1. a. 10.09.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande M.K kohta. Ettekande kohaselt ei täida M.K kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju. M.K ei ole kriminaalhooldajale esitanud kehtivat töölepingut. Kriminaalhooldaja osundab erakorralises ettekandes, et karistusregistri andmetest nähtuvalt on M.K kriminaalhooldusperioodil väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest karistatud neljal korral. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata M.K-le mõistetud karistus täitmisele. 25.09.
3. a kohtuistungil selgitas M.K kohtule, et ta ei täida kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju seetõttu, et ta käib küll hooajatööl, kuid tema palk on väiksem kui riiklikult kehtestatud töötasu alammäär. M.K peab palgast maksma nii korteri üüri, kui ka kommunaalkulud. Lisaks toetab M.K rahaliselt oma ema, kelle ülalpidamisel on 5 põhikooli - ja lasteaiaealist last. Kuna hooajatöö Põltsamaa Felix AS -is lõpeb septembris, siis M.K loodab tööd saada Imaveres. M.K selgituste kohaselt on tal lisaks tasumata liiklustrahve ja M.K peab leidma võimaluse rahaliste nõuete tasumiseks. Kohus lükkas istungi edasi, andes sellega M.K-le võimaluse asuda tasuma kuriteoga tekitatud kahju. Kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 02.12.
4. a. 02.12.
5. a kohtuistungile M.K ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik taotles M.K suhtes sundtoomise kohaldamist. Kriminaalhooldaja selgituste kohaselt ei ole M.K jätkuvalt asunud täitma kohustust hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Lisaks hoidub M.K kõrvale ka talle pandud registreerimiskohustuse täitmisest. Kokkuleppe kohaselt pidi M.K ilmuma 27.10.
6. a ja 05.11.
7. a kriminaalhooldaja vastuvõtule, kuid M.K jättis nimetatud kuupäeva del registreerimiskohustuse täitmata. Tartu Maakohtu 07.12.
8. määrusega a kohaldati M.K suhtes sundtoomist. 08.12.
9. a kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. M.K selgitas, ta ei et ole asunud kahju tasuma, kuna tal ei olnud tööd. soovib kahju hüvitamise kohustuseks saada veel pikendust. 2 M.K KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks kuulub rahuldamisele.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on M.K rikkunud talle Tartu Maakohtu 22.04.2015. a otsusega

§ 75

lg 2 p 1 alusel käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust hüvitada kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanule AS Adavere Agro. M.K kohustus tasuma kannatanule igakuiselt 120 eurot. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul veenvalt tõendatud, et M.K on rikkunud kohustust hüvitada kuriteoga kitatud te kahju. M.K ei ole asunud käesoleva ajani täitma talle kohtulahendiga määratud kohustust hüvitada kannatanule kahju. M.K on põhjendanud 25.09.

1. a kohtuistungil kohustuse mittetäitmist hooajalise töö eest saadava ning töötasu alammäärast madalama palgaga ja kohustusega tasuda palgast korteri üür ning kommunaalkulud. Kusjuures 08.12.
2. a kohtuistungil on M.K selgitanud, et tal ei olegi olnud tööd ja seega ei ole ta tasu saanud. Kohus, võttes arvesse M.K antud selgitusi kriminaalhooldajale ja kohtule, on seisukohal, et M.K väited töö olemasolu kohta on olnud vastuolulised. M.K on 25.09.
3. a kohtuistungil jätnud mulje, nagu ta käiks tööl, saaks regulaarset töötasu ja kuna tal on kohustusi liialt palju, ei ole ta suuteline kohtulahendiga määratud kohustust täitma. Samas on ta 08.12.
4. a kohtuistungil selgitanud, et tal ei olegi olnud tööd ja ainult suvel töötas ta Felix AS -is. Kohtu hinnangul ei ole M.K poolt väljatoodud põhjendused ebapiisava töötasu saamise ja töö mitteleidmise osas aktsepteeritavad ja käsitletavad mõjuvatena. Isegi kui M.K käesoleval ajal ei tööta, töötas ta käesoleval suvel hooajatöölisena ja sai sissetulekut. Samas, vaatamata M.K igakuisele regulaarsele sissetulekule, on M.K-l kannatanu ASile Adavere Agro kuriteoga tekitatud kahju täies ulatuses hüvitamata. Kohus peab oluliseks rõhutada, et kriminaalasja arutamiseks määratud kohtuistungil 22.04.
5. a kinnitas M.K , et t alle on jõukohane igakuiselt kannatanule kahju summas 120 eurot hüvitada. Kohus lahendas asja kokkuleppemenetluses ja tuvastas, et sõlmitud kokkulepe oli M.K vaba tahe, mistõttu oli M.K igati valmis ja nõus kannatanule kahjud vabatahtlikult hüvitama. Kohus peab oluliseks, et vaatamata sellele, et M.K-l tuli esimene makse kahju hüvitamiseks kohtuotsuse kohaselt teha juba mais
6. a, ei ole M.K käesoleva ajani asunud kahju heastamise kohustust täitma. Kahju hüvitamise ko hustust ei ole M.K asunud ka osaliselt täitma. Kohtu hinnangul on sellega M.K näidanud äärmiselt ükskõikset ja hoolimatut suhtumist, mida ei muutnud ka kohtu poolt septembris
7. a antud võimalus muuta oma senist käitumist ja alustada kahju hüvitamise kohustuse täitmist. Kohus leiab, et M.K on temale määratud kohustusse, s.o kahju hüvitamise kohustusse suhtunud äärmiselt ükskõikselt, ning ei ole tema suhtes üles näidatud usaldust tõsiselt võtnud. Veelgi enam, M.K on käitumiskontrolli perioodil, s.o alates 22.04.
8. a neljal korral väärteokorras karistatud liiklusrikkumiste toimepanemise eest. Lisaks sellele on M.K rikkunud 27.10.
9. a ja 05.11.
10. a kriminaalhooldaja juurde ilmumata jätmisega registreer imiskohustuse täitmise kohustust. Samuti ei ilmunud M.K edasilükatud kohtuistungile ja tema kohaloleku tagamiseks kohtuistungil tuli kohtul kohaldada sundtoomist. Ühtlasi nähtub kriminaalhooldaja selgitustest, et tal on varasemalt M.K-ga juttu olnud töökohast ja ta on pakkunud välja erinevaid võimalusi. M.K on leidnud põhjuseid, miks pakutavad töö leidmise võimalused ei ole talle sobivad. Lisaks võttis M.K ennast 3 töötuna arvele enda selgituste kohaselt alles mõned päevad tagasi. Sellest M.K vastutustundetust ja hoolimatust käitumisest järeldab kohus, et M.K on kaotanud huvi ja tahtmise kanda karistust vabaduses ning täita korrektselt ja nõuetekohaselt talle kohtulahendiga määratud kohustusi ja nõudeid. Kuna kohtul puudub igasugune alus arvata, et M.K oma suhtumist muudaks, ei ole kohtu hinnangul edasise lt kriminaalhooldus e jätkamine tulemuslik. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele M.K-le Tartu Maakohtu 22.04.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1571 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud 27 päeva vangistust.
12. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus M.K-le teatise mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
14. Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 176 lg 1 p 2 alusel M.K summas 24,70 eurot. sundtoomise kulu KrMS § 173 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kulud ka erikulud. KrMS § 176 lg 1 p 2 kohaselt on erikuluks muuhulgas sundtoomise kulu. KrMS § 173 lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. Tartu Maakohus on 02.12.
15. a määrusega kohaldanud M.K suhtes sundtoomist kohtuistungile. Sundtoomise kulude õiendist nähtub, et kui sundtoomine teostati väljaspool politseiasutuse struktuurüksuse asukohajärgset linna, on sundtoomise kulu 24,70 eurot. Kohtu hinnangul on sundtoomise kulu tekkinud M.K enda süül, kuna M.K , kohtuistungile ilmumata jätmisega, on käitunud menetlust takistavalt ja tema kohaloleku tagamiseks ei ole kohtul olnud muid võimalusi kui KrMS § 139 sätteid järgides kohaldada tema suhtes sundtoomist. M.K on kohtule selgitanud, et tal puudus kohtuistungile tulemiseks transport, kuid kohus ei pea toodud põhjendust usutavaks ja mõjuvaks. M.K-l oli võimalik kohtule ilmunud takistusest teada anda ja M.K-le oli teada, et tal tuleb seda teha. Sellele vaatamata ei pidanud M.K vajalikuks kohtuistungile mitteilmumisest teatada. Eeltoodust tulenevalt tuleb sundtoomise kulu summas0 24,7 eurot välja mõista Raina Pärn Kohtunik 4 M.K-lt .