lg 4,5 alusel määrata Kert Küüsmaa-Ismailovile katseaeg kestusega kuni 21.11.2023. 3.
lg-le 3 vastavalt määrata Kert Küüsmaa-Ismailovile elektroonilise valve kestuseks 6 kuud.
1 lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Kert Küüsmaa-Ismailovi keha külge 4.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.
lg 5 alusel allutada Kert Küüsmaa-Ismailov käitumiskontrollile kestusega 24 kuud, mille jooksul kohustada teda järgima
lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: • elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2, 21 , 4, 5, 7 alusel määrata Kert Küüsmaa-Ismailovile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: • mitte tarvitada alkoholi; • mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; • otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; • olles andnud selleks nõusoleku, läbima sõltuvusravi Arstikeskuses Confido OÜ; • teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi ja/või narkootikume tarvitavate/omavate isikutega (välja arvatud pereliikmed).
lg 2 p 3 järgi ning teda karistati 1 aasta vangistusega.
lg 2 alusel mõisteti Kert Küüsmaa-Ismailovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 11 kuud 1 päev vangistust, suurendades mõistetud 1 aasta pikkust vangistust Harju Maakohtu 11.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5538 mõistetud ärakandmata karistuse 3 aasta 11 kuu 1 päeva vangistuse võrra. 01.06.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Kert KüüsmaaIsmailovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetav Kert Küüsmaa-Ismailovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist koos eleketroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetas isiku ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kert Küüsmaa -Ismailovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Kert Küüsmaa-Ismailovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Kert Küüsmaa-Ismailovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kert Küüsmaa-Ismailovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on siiski põhjendatud. Kert Küüsmaa -Ismailov kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Kert Küüsmaa -Ismailov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 2 aastat 6 kuu, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda xxx. Tegemist on esimesel korrusel asuva korteriga, kus on kaks voodikohta ja mis koosneb elutoast ning köögist. Korter on rahuldavas seisukorras ja kõik eluks vajalik on olemas. Kinnipeetav hakkaks antud korteris elama koos teise kaasüürnikuga. Pesemisruum ja tualetid on kõikide majaelanike ühiskasutuses. Püsiv elektri - ja internetiühendus koduvalveseadme jaoks oli sobiv koht ning vajaminev levi olemas. Küttepuud on hoovis asuvas puukuuris ja nende kasutamise eest elanikud tasuma ei pea. Samuti ei pea majaelanikud tasuma üüri eest, kuid peavad alluma majareeglitele, milledeks on alkoholi tarvitamise keeld ja kohustus asuda tööle. xxx asuv korter kuulub xxx linnale, kes on andnud kirjaliku nõusoleku, et isik asub pärast vabanemist elama eeltoodud aadressile ning antud elukohta võib paigaldada elektroonilist järelevalvet. Peale rehabilitatsioonikeskuses programmi läbimist soovib isik elama asuda abikaasa D. I. juurde xxx. Kinnistusraamatu andmetel on D. I. elukoha omanik. Kert Küüsmaa -Ismailovi sõnul on tegemist 2 -toalise kõigi mugavustega korteriga. D. I. esitas vanglale garantiikirja, milles kinnitab, et peale rehabilitatsioonikeskusest vabanemist tagab ta Kert Küüsmaale kindla ja püsiva elukoha ning toetab teda igati iseseisva elu taasalustamises. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning ka juba nimetatud 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Kert Küüsmaa-Ismailov on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, 12 Sammu ning Viha juhtimine. Samuti on ta osalenud Tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös. Ta on omandanud plaatija eriala ning osaleb kohusetundlikult vangla tööhõives. Tagasiside rehabiliteerivate tegevuste kohta on positiivne ning näitab isikut korrektse ja püüdlikuna. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Ta on kasutanud aega produktiivselt ning enese arendamiseks. Süüdlane kinnitas kohtule, et tal on ka plaanid jätkata õpingutega vabaduse s – soovib omandada teadmised ja oskused töötamiseks kogemusnõustajana ning personaaltreenerina. Kert Küüsmaa -Ismailovil on vabanemise puhuks ka kindel töökoht. Vabanemisjärgselt asub tööle M . OÜ-sse abikokana. Tööandja esitas vanglale garantiikirja ja juhatuse liikmed kinnitasid kriminaalhooldajale töökoha võimaldamist. Ka kinnipidamisasutuses on isik osalenud majandusabitöödel, mis kinnitab, et isikut ei saa pidada tööpõlguriks ning suudab hoida töökohta. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, sisustada isiku aega produktiivselt ning vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Selge murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on joovastid ja eelkõige narkootikumid. Materjalidest nähtuvalt proovis esimest korda narkootikumidest GHB-d ja ecstasyt 21-aastaselt seltskonnas olles. Vend soovitas proovida ning hakkas meeldima. Enda sõnul proovis narkootikume ühe korra ning uuesti proovis paar nädalat hiljem. Seejärel muutus tarvitamine iganädalaseks ja seejärel juba igapäevaseks. Viimati tarvitas narkootilisi aineid enne käesolevat vangistust 03.08.2016. Tarvitas igapäevaselt GHB -d ja tarvitamise sageduseks oli iga tunni või kahe tagant. Tundis, et ilma korgijoogita ei viitsinud midagi teha. Isikul on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Samas on materjalidest näha, et isik u sõltuvusprobleemiga on tegeletud kinnipidamisasutuses, kinnipeetav on ise selles osas koostööaldis ja motiveeritud ning ka vabanemisel on kavas sõltuvusraviga jätkata. Kohtule on esitatud ka vastav garantiikiri Arstikeskus Confido OÜ poolt. See viitab, et kinnipeetav soovib tõsi meeli narkosõltuvusest vabaneda. Selle eesmärgi toetamiseks on kohtu hinnangul oluline lisaks absoluutsele tarvitamiskeelule kohustada isikut läbima ka eelnimetatud raviprogrammi. Samuti positiivne on, et kinnipeetaval on säilinud toetavad suhted päritoluperega, kinnipeetav on abiellunud ja on avaldanud, et tahab pingutada loodud pere pärast . Toetavad lähedased saavad pakkuda kinnipeetavale tuge ja motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel. Kuivõrd isik on minevikus pannud kuritegusid toime grupi mõjul, on kohtu hinnangul põhjendatud keelata kinnipeetaval selliste isikutega käitumiskontrolli ajal suhtlemine. Kohtu hinnangul nähtub kokkuvõtvalt kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Käesoleval juhul oleks määratav katseaeg pikem kui järelejäänud karistus vangistusasutuses. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine , millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Lisaks eeltoodule omab distsiplineerivat mõju allumine elektroonilisele valvele, mida tuleb rakendada tähtajaga keskmises määras. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning sellisel juhul on ta usalduskrediidi lõplikult ammendanud. Menetluskulud Kert Küüsma a-Ismailovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.06.2021 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Anne Vissak. Kaitsja esitas 28.06.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 162,00 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 162,00 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § -le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Kert Küüsmaa-Ismailovi lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.