S § 121 lg 2 p 3, D Hi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3, G Ai süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 ja K P süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi.
lg 2 p 1, 2 alusel kohustada J Hit maksma 5 (viie) kuu jooksul 400 (nelisada) eurot ning kaitsjatasu 984 (üheksasada kaheksakümmend neli) eurot riigituludesse.
lg 2 p 1, 2 alusel kohustada D Hit maksma 5 (viie) kuu jooksul 250 (kakssada viiskümmend) eurot ning kaitsjatasu 308,40 (kolmsada kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse.
lg 2 p 1, 2 alusel kohustada G Ai maksma 5 (viie) kuu jooksul 250 (kakssada viiskümmend) eurot ning kaitsjatasu 333,60 (kolmsada kolmkümmend kolm eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse.
lg 2 p 1, 2 alusel kohustada K Pt maksma 5 (viie) kuu jooksul 250 (kakssada viiskümmend) eurot ning kaitsjatasu 632,40 (kuussada kolmkümmend kaks eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse. Süüdistatavatel tuleb riigituludesse välja mõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank: - J Hil viitenumbriga 99920900000822 ning selgitusega: „J H, 1-18-9719, summa riigituludesse“; - D Hil viitenumbriga 99920900000835 ning selgitusega: „D H, 1-18-9719, summa riigituludesse“; - G Ail viitenumbriga 99920900000848 ning selgitusega: „G A, 1-18-9719, summa riigituludesse“; - K Pl viitenumbriga 99920900000851 ning selgitusega: „K P, 1-18-9719, summa riigituludesse“. Süüdistatavatel tuleb menetluskulud (kaitsjatasud) tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank; nr EE502200221014193355 Swedbank või nr EE401700017002872300 Luminor Bank: - J Hil viitenumbriga 99920700037862 ning selgitusega: „J H, 1-18-9719, menetluskulud“; - D Hil viitenumbriga 99920700037875 ning selgitusega: „D H, 1-18-9719, menetluskulud“; - G Ail viitenumbriga 99920700037888 ning selgitusega: „G A, 1-18-9719, menetluskulud“; - K Pl viitenumbriga 99920700037891 ning selgitusega: „K P, 1-18-9719, menetluskulud“.
lg 3 alusel jätta D Hilt väljamõistmisele kuuluvast kaitsjatasust 96 eurot, G Ailt väljamõistmisele kuuluvast kaitsjatasust 192 eurot ning K Plt väljamõistmisele kuuluvast kaitsjatasust 128 eurot riigi kanda. 2 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest: - Advokaadibüroo Barrister Narva osakond kasuks 288 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Robert Sprengki poolt süüdistatava J Hi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest; - Advokaadibüroo Lindeberg kasuks 404,40 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Gregori Palmi poolt süüdistatava D Hi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest; - Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks 202,80 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Argo Küünemäe poolt süüdistatava G Ai kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest; - Advokaadibüroo Tehver & Partnerid kasuks 339,60 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Toomas Laanemaa poolt süüdistatava K P kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud.
lg 5 alusel käesoleva määruse avalikustamisel
§-s 4081 sätestatud korras, asendada süüdistatavate nimed ja isikuandmed tähemärkidega. ASITÕEND 1 CD-plaat häirekeskuse kõnesalvestisega ja xxxx turvakaamera salvestistega – jätta
Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust (
Asjaolud ja menetluse käik Viru Ringkonnaprokuratuur edastas 29.11.2018 Viru Maakohtusse süüdistusakti J Hi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 ja D Hi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi menetlemiseks üldmenetluses kriminaalasjana. Kohus andis J Hi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 ja D Hi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses kohtu alla. 09.02.2019 esitas süüdistatava D Hi kaitsja Viru Maakohtule kaitseakti, mille kohaselt kuulub kaitsja hinnangul D Hi suhtes kriminaalmenetlus lõpetamisele. Viru Maakohtu 12.02.2019 määrusega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2019 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus D Hi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 29.08.2015 episoodi osas seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Teises episoodis jäi kaitsja taotlus rahuldamata. Riigikohtu 08.11.2019 määrusega jäeti ringkonnakohtu määrus muutmata. Määrus jõustus 08.11.
Prokurör taotles J Hi, D Hi, G Ai ja K P osas lõpetada
alusel menetlus ja kohustada neid tasuma menetluskulusid teatud osas ja riigituludesse kindlaks määratud rahasumma järgmiselt: J Hit kohustada tasuma 400 eurot ja kriminaalkulud summas 984 eurot riigituludesse ja määrata tasumise tähtajaks 5 kuud; D Hit kohustada tasuma 250 eurot ja kriminaalmenetluse kulud 308,40 eurot riigituludesse tähtajaga 5 kuud,
lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsjatasu, mis on sõidu- ja ajakulu, summas 96 eurot; G Ai kohustada tasuma riigituludesse kindel summa 250 eurot ja kriminaalmenetluse kulud summas 333,60 eurot, tähtajaga 5 kuud ja kaitsja sõidukulud summas 192 eurot jätta riigi kanda, K Pt kohustada tasuma kindel summa riigituludesse 250 eurot, kriminaalmenetluse kulud 632,40 eurot, tähtajaga 5 kuud ja sõidukulud summas 128 eurot jätta riigi kanda. Süüdistatavad J H, D H, K P ja G A andsid kohtuistungil nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks
5 Kohtu põhjendused
lg 5 sätestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse
§-des 202-2031 sätestatud alustel.
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud ja võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
lg 2 p 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks maksta kindel summa riigituludesse.
lg 3 kohaselt ei või
Arvestades eeltoodut leiab kohus, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks
S § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ning KarS § 121 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on tegemist teise astme kuritegudega. J Hi, D Hi, K P ja G Ai süü kuritegude toimepanemisel ei ole suur ja avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub. Süüdistatavate näol on tegemist isikutega, keda ei ole karistusregistrisse kantud, v.a J H, kellel on 1 kehtiv väärteokaristus ning nad kõik on võtnud endale kohustuse maksta kindel summa riigituludesse.
lg 1 sätestatud süüdistatavate nõusolekud kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks on olemas. Kohus leiab, et kriminaalmenetlus J Hi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3, D Hi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3, G Ai süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 ja K P süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi tuleb lõpetada
alusel ning kohustada neid
lg 2 p-de 1,2 alusel tasuma kindel summa riigituludesse, samuti kaitsjatasu prokuröri poolt kohtuistungil avaldatud tingimustel. Viru Maakohtu 11.09.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9719 kinnitati prokuröri, A Li ja tema kaitsja vahel 04.09.2020 sõlmitud kokkulepe ning A L tunnistati kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistus vastavalt kokkuleppele. Sama kohtuotsusega võeti otsustus kriminaalasjas olnud asitõendite suhtes, mis jäid kriminaalaja juurde. Antud kriminaalasjas (D Hi 29.08.2015 episood), on lisaks asitõendiks 1 CD-plaat häirekeskuse kõnesalvestisega ja xxxx turvakaamera salvestistega, mis jäetakse kriminaalasja juurde. 6
p 10 kohaselt ei saa määruskaebust esitada
§-des 201-2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud kannatanu
§-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.