Obsah (7)

§ 209§ 121§ 199§ 424§ 68§ 65§ 76

1-16-6678 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Külli Zimm (kir

§ 209

lg 2 p 1,

§ 121

lg 1,

§ 199

lg 2 p 9,

§ 424

,

§-s 423 1 ja

§-s 1572 järgi ja karistatud liitkaristusega 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 24.-25.04.2016, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda karistust L.C-le Tartu Maakohtu 16.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3250 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta ja 4 kuu vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. 08.01.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava L.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on avalikkus. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamise ja joobes juhtimises. Ohu ilmnemise tõenäosust suurendab alkoholi ja/või narkootikumide tarvitamine, kindla sissetuleku puudumine ning kesised probleemilahendusoskused. Välistatud ei ole ka grupi mõju ning kuritegevust puudutavad hoiakud. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 77% ja vägivaldse kuriteo puhul 61%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Tartu Vangla L.C ennetähtaegset vabastamist ning tema suhtes käitumiskontrolli kohandamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt teist korda vanglas, vargused, peksmine, kelmus, joobes ja lubadeta juhtimine. Tarvitas narkootikume ja ise ka aru ei saa, mis teinud on. Käis vangistuses rehabilitatsioonid ja programmid läbi. On olnud lisaks 3 programmile ka anonüümsetes narkomaanides iga nädal. On läbi programmide iseennast õppinud tundma, on probleeme ennetama hakanud ja aru saanud, et on valesti käitunud. Ei hakka enam läbi käima isikutega, kellega varem käis ja tahab last kasvatada. Tööle läheb E. E. Töökoha leidis läbi sugulase. Laps elab emaga XXX ja kinnipeetav on ka isana sünnitunnistusele kantud. Lapse emal sõltuvusainetega probleeme ei ole. Soovib lapse eest töö kõrvalt hoolitseda, on lapse emaga sellest rääkinud. Jätkab vabaduses ananüümsete narkomaanide tugigrupis käimist. Kriminaalasi on minemas kohtusse, esitati süüdistusakt. Lähedastest on suhelnud ema, kasuisa, venna ja lapse emaga. Last on näinud vaid piltide pealt. Kuriteokaaslastega suhtlema ei kavatse hakata. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa L.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega L.C tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku suhtes menetluses uus kriminaalasi nr 17922900067. Kaitsja leiab, et antud isiku puhul võiks kaaluda vabastamist. Ta on läbinud aktiivselt ja tulemuslikult kõik ITK raames määratud programmid. Hinnates isiku resotsialiseerumisvõimalusi, on olemas tugigrupp, laps ja töökoht olemas mis vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Isik on avaldanud valmisolekut täita kõiki kontrollnõudeid, käima ravil psühhiaatri juures ja läbima vajadusel võõrutusprogrammi. Kaitsja palub isik vabastada. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. L.C kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on L.C temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta 10 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX. Antud aadressil elab kinnipeetava ema, kasuisa ja kinnipeetava vend. Tegemist on 2-korruliselise 3-toalise eramajaga. Elamistingimised on head ning kõik eluks vajalik on olemas. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on L.C puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul on L.C puhul see tingimus täitmata. Kinnipeetav on sattunud vangistuse jooksul konflikti kaaskinnipeetavaga ning antud juhtumiga seoses on alustatud ka kriminaalmenetlust. Samuti on isikut selle eest karistatud distsiplinaarkaristusega. Isik selgitas, et süüdistusakt selles asjas on saadetud ka kohtusse. Eelnev kinnitab, et isikul on raskusi ka range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega ning tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas, on suur. Isik on karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Kokku on isikut karistatud 8 korda ning vangistusasutuses viibib L.C teist korda. Viimasel korral sooritas isik käitumiskontrolli ajal uue kuriteo. Käesoleval juhul tõi kinnipeetav motivatsioonina toimida seadusekuulekalt välja soovi last kasvatada. Samas ka kuritegude toimepanemise ajal oli kinnipeetav teadlik, et on väikelapse isa, kuid sellest hoolimata asus ta kuritegelikule teele. Samuti nähtub asja materjalidest, et isik on narkootikumide sõltlane ning samuti liigtarvitab alkoholi. Isik ise selgitas, et kuritegude toimepanemine on ajendatud narkootikumide tarvitamisest. Samas viitab asjaolu, et ka vangistuses oli L.C-l konflikt kaaskinnipeetavaga ning ka vangistuse tingimustes võib kinnipeetav muutuda vägivaldseks siiski sellele, et isikul on raskused oma käitumise ohjeldamisega ka kainelt ning isikus on juurdunud teatud kuritegelikud käitumismallid, mille murdmiseks ei piisa vaid sõltuvustest vabanemisest ning isik peab endaga veel palju tööd tegema. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et L.C tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole käesoleval hetkel põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida täiendavaid sotsiaalprogramme millised ehk aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist ning edukalt seadusekuulekalt toime tulla. Menetluskulud L.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 09.04.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Aare Kaldma. Kaitsja esitas 09.04.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 177,84 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 177,84 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb L.C-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik