Obsah (4)

§ 126§ 180§ 289§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsembril 2018 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-2788 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi se

§-st 309, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Y.N KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista Y.N-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust, suurendades mõistetud ühe aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu 07.09.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-XXX 78 mõistetud ärakandmata karistuse 8 (kaheksa) kuu 24 (kahekümne nelja) päeva vangistuse võrra. Y.N-i karistuse kandmise algusajaks lugeda kohtuotsuse kuupäev
2. detsember
3. Süüdi tunnistada Kert Küüsmaa KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista Kert Küüsmaale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud 1 (üks) päev vangistust, suurendades mõistetud ühe aasta pikkust vangistust Harju Maakohtu 11.09.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5538 mõistetud ärakandmata karistuse 3 (kolme) aasta 11 (üheteistkümne) kuu 1 (ühe) päeva vangistuse võrra. Kert Küüsmaa karistuse kandmise algusajaks lugeda kohtuotsuse kuupäev
5. detsember 2018.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde CD-plaat XXX koridori valvekaamerate XX.XX.XXXX . a videosalvestusega.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Y.N-ilt riigituludesse sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja muud menetluskulud 924 (üheksasada kakskümmend neli) eurot. Määrata

§ 180

lg 3 alusel, et Y.N-il on õigus menetluskulud 1674 (üks tuhat kuussada seitsekümmend neli) eurot tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Kert Küüsmaalt riigituludesse sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja muud menetluskulud 1413 (üks tuhat nelisada kolmteist) eurot 80 senti. 2 Määrata

§ 180

lg 3 alusel, et Kert Küüsmaal on õigus menetluskulud 2163 (kaks tuhat üks sada kuuskümmend kolm) eurot 80 senti tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse koopia saata kannatanu S.S. aadressil XXX. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber. Y.N-i viitenumber on

1. K ert Küüsmaa viitenumber on
2. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
3. jaanuaril
4. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
5. Kert Küüsmaad ja Y.N-i süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et 3 olles kinnipeetavad Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, XX.XX.XXXX ajavahemikul kell 18.51 kuni 18.57 XXX kambris nr XXX , peksid koos kaaskinnipeetav S.S. käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, millega põhjustasid S.S. valu ja tekitasid tervisekahjustusi - roidemurru, rinnakul 4-6 roiete piirkonnas 3x4 cm hematoom-marrastuse, kaelal vasakul pool 5x7 cm hematoomi.
6. Y.N-i on karistatud Tartu Maakohtu 07.09.
7. a otsusega nr 1-16-66 78/9 KarS § 121 lg 1 järgi ja Kert Küüsmaad Viru Maakohtu 25.10.
8. a otsusega nr 1-11-9863/56 KarS § 121 lg 1 järgi. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas
9. Kannatanu S.S. andis XX.XX.XXXX XXX kambris nr XXX toimunu kohta järgmisi ütlusi. Tema kambrisse tulid süüdistatavad Y.N ja Kert Küüsmaa. Varem ei olnud ta Y.N-iga kokku puutunud. Y.N hakkas rääkima oma eksnaisest K, keda tema olevat väidetavalt vägistanud, mida ei ole juhtunud. Siis läks Y.N-iga kakluseks. Tema istus oma voodi peal. Y.N istus tema vastas tabureti peal ja Küüsmaa seisis akna juures. Vahemaad ei olnud suured, võib -olla vähem kui meeter. Esimene löök oli rindu ja tehtud pigem käega. Ta istus poolküürus voodi peal ja üritas kaitsta kätega oma nägu, põtkis jalgadega hoope eemale. Kannatanu sõnul ta eeldab, et Y.N lõi teda käte ja jalgadega, kuid 100 protsenti ei saa kindel olla. Seda, kas teda lõi mitu inimest, ta öelda ei oska. Ühe tugeva hoobi sai ta jalaga, kuid ülejäänud ei olnud väga tugevad. Küüsmaad nägi ta akna juures ja too karjus, et jätke järgi vms. Peksmine lõppes siis, kui ta rabelemise käigus voodi pealt maha libises, seejärel läksid süüdistatavad minema. Ta helistas korrapidajale, et tal on raske hingata. Tuli valvur, ta läks sektori ukse juurde, kutsuti meedik ning ning seejärel viidi ta meditsiiniosakonda. Meditsiiniosakonnas ja SA TÜ Kliinikumis ütles ta, et sai peksa ning kaks inimest ründasid teda. Sel ajal ta eeldas, et kuna kaks inimest olid koos, ründasid ja lõid mõlemad teda. Tagantjärele mõeldes võis olla nii, et mõlemad ei rünnanud. Arvestades, et vigastused ei olnud suured, võis olla ainult üks inimene.
10. Tunnistajate R.L. ja H.P. ütlused kinnitavad S.S. ütlusi selle kohta, et XX.XX.XXXX sai S.S. vangistuses viibides rüseluse käigus vigastada. R.L. sõnul oli tema XX.XX.XXXX vanemvalvur Tartu Vangla esimeses üksuses, kus viibisid sel ajal nii kannatanu kui ka süüdistatavad. S.S. helistas kell 18.58 valveruumi ja soovis rääkida nendega trellukse juures. Tema koos H.P. liikus trellukse juurde, kus nägi, et S.S. on silmamuna punane ja ta hoiab kinni vasakult rinnakorvi. Nemad võtsid S.S. osakonnast välja, viisid valvuriruumi ette ja vestlesid temaga. Tunnistaja sai teada, et S.S. oli väike kähmlus olnud. Füüsilisi vigastusi ta rohkem ei tuvastanud, kuid S.S. hingeldas. Seejärel läksid nad temaga meditsiiniosakonda. Seda, kelle ga rüselus toimus, kannatanu ei öelnud.
11. H.P. ütlustega on tõendatud, et ta oli XX.XX.XXXX valvur Tartu Vangla esimeses üksuses, kui S.S. helistas kusagil kella seitsme paiku ja ütles, et on vaja rääkida. Kui tema läks koos R.L. trellukse juurde, hoidis S.S. roiete juurest kinni. Tunnistaja ei mäleta, kas S. l oli nähtavaid vigastusi. Alguses ei tahtnud S.S. rääkida, ütles, et tal on probleem, et ta ei saa sellesse sektorisse minna. Lõpuks ütles, et oli kaklus, kuid ei öelnud kellega. Nad panid sektori kinni ja tuli meedik, kes käis kambrid läbi, et vaadata, kas kellelgi on vigastus. Nad jõudsid Y.N-i ja Küüsmaa kambrisse, kus nägid, et 4 Y.N-il põsk natukene punetas, võis olla parem pool. Meedik fiseeris selle. Y.N ja Küüsmaa vastasid küsimusele, mis toimus, midagi umbmäärast.
12. Tartu Vangla Meditsiiniosakonna XXX D.Š. XX.XX.XXXX. a ettekande nr XXX kohaselt oli tema XXX , kes vaatas XX.XX.XXXX üle kinnipeetavad ja tuvastas vigastused Y.N-il ning S.S. (tl 48).
13. S.S. vigastusi tõendavad tema XX.XX.XXXX . a ravilugu nr XXX (tl 51) ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi XX.XX.XXXX . a epikriis (tl 53-54). Raviloo andmetel oli S.S. rinnakul 4-6 roiete piirkonnas umbes 3x4 cm suurune hematoom-marrastus, kaelal vasakul 5x7 cm suurune hematoom. Kinnipeetav kaebas valulikkust hingamisel ning palpatoorselt oli tunda krudinat rindkeres 7-8 roiete piirkonnas. XX.XX.XXXX. a raviloo nr XXX andmetel diagnoositi S.S. roidemurd. SA TÜ Kliinikumis tuvastati S.S. vasaku seitsmenda roide murd.
14. Tunnistaja G.K.töötas XX.XX.XXXX Tartu Vangla XXX . Tema sõnul sai ta sellest, et S.S. ründasid kaks kinnipeetavat XXX ehk XXX, teada järgmisel päeval Tartu Vangla meditsiiniosakonnast tulnud infost. Asjaolude selgitamiseks vaatas ta läbi videokaamerad, luges koostatud ettekandeid ja alustas vestlust kinnipeetavatega. Osad neist kirjutasid ka seletuskirjad. Kaamera salvestiselt tuvastas ta, et Y.N ja Küüsmaa sisenesid natukene enne valvurite poolt sündmuse tuvastamist XXX kambrisse. Seda, et tegemist oli S. kambriga, sai ta teada programmi vaadates, kus on olemas ka kambrinumbrid. Samuti on neil kaustikud, kus on kirjas, mis kambris milline kinnipeetav istub. Video korduval vaatamisel nägi ta, et Y.N-il on vasaku käe ümber käterätt.
15. 19.10.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis (tl 57-70) on vaadeldud XXX valvekaamerate XX.XX.XXXX videosalvestust.
16. Videosalvestistelt on näha, et Kert Küüsma seisab kell 18.51.28 koridori otsas ja hakkab liikuma kaamera poole. J.P. liigub koos Kert Küüsmaaga S.S. kambri ukse poole ja jääb selle vahetus läheduses seisma. Kert Küüsmaa kõnnib S.S. kambrist mööda ja kell 18.51.36 – 18.51.45 seisatab Kert Küüsmaa ühe kambri ukse peal, mille järel liigub mööda koridori kaamerast eemale. Temale järgneb Y.N , kelle vasakus käes on hele riidest ese. Kell 18.51.50 siseneb Kert Küüsmaa S.S. kambrisse, temale järgneb Y.N . J.P. astub kell 18.51.55 sammu S.S. kambriukse poole ja jääb kambri vastas oleva seina najale seisma. K.V. vaatab kambrist välja ja nõjatub kambri ukse najale, vaatab kaamera poole kell 18.51.
17. S. -E.T. käib kõigepealt K.V. juures kell 18.54.33, seejärel suundub vaatama S.S. kambriuksest sisse kell 18.54.47, mille järel läheb tagasi K.V. juurde. J.P. vaatab S. kambriuksest sisse kell 18.56.26 ja seejärel jääb kambriukse kõrvale seisma, aeg-ajalt kambrisse vaadates. Kell 18.57.10 läheb J.P. S. kambriukse vastas oleva seina äärde. S.-E.T. tuleb samal ajal ja vaatab S. kambrisse sisse, seejärel astub sinna sisse. 18.57.16 tulevad kambrist välja nii S.-E.T. kui ka Y.N ja Kert Küüsmaa. Seejärel lähevad süüdistatavad, S.-E.T, K.V. ja J.P. samasse kambrisse, mille ukse juures K.V. kogu selle aja seisis. S.S. väljub oma kambrist 18.58.23 ning läheb eluosakonnas trellukse suunas kell 18.58.41 ja räägib valvuriga. 5
18. Tunnistaja J.P. sõnul tunneb ta süüdistatavaid, kuna nad viibisid Tartu Vanglas samas sektoris. S.S. teab vaid sellest, et ta oli kaks tundi nendega samas sektoris. Y.N-i ja S. vahel oli probleem seoses Y.N-i ekstüdrukuga, millest kuulis sektoris kellegi kolmanda käest. Sellest, et neil on plaan minna S. kambrisse, eelnevalt ei räägitud. Sellel ajal, kui Y.N ja Küüsmaa olid S. kambris, oli tema koridori peal, seisis ühe kambri ukse taga. Tunnistaja väitis, et ta ei mäleta, kelle kamber see oli. Pärast eeluurimisel antud ütlustega tutvumi st vastas J.P, et tema kamber oli S. kambrile suht lähedal. Ta kõnd is koridori peal ja vaatas S. kambrisse. Algul väitis tunnistaja, et madinat seal ei olnud, kuid seejärel ütles, et ta ei mäleta, mis seal kambris toimus ja kas keegi kedagi lõi.
19. Kohus avaldas

§ 289lg 1 alusel vastuolude tõttu prokuröri poolt taotletud lõigu J.P.

24.10.

1. a ülekuulamise protokollist : „Kambrisse vaadatuna oli Kert Küüsmaa akna all, paremal oli Y.N ja S. oli vasakut kätt Y.N-i vastas. Nägin, et S. tõusis püsti ja tahtis võtta Y.N-il kõrist või rinnust kinni, aga päris täpselt ei näinud. Siis Kert Küüsmaa lõi S. käega, aga ma ei näinud, kuhu. Natukese aja pärast kukkus S. pikali. Küüsmaa ja Y.N käisid temast üle. S. oli külili maas ja Küüsmaa ja Y.N andsid käte ja jalgadega S. peksa. Ma ei oska öelda, kuhu kohta nad täpselt lõid, see käis nii kiiresti, kuid rohkem keha piirkonda, kõhtu ja selga, aga eks ta pähe sai ka. See löömine kestis kõige rohkem 2-3 minutit. Kogu selle aja vältel Küüsmaa ja Y.N lõ id S. S. karjus midagi ja üritas ennast kaitsta ja paar korda vist lõi isegi Y.N-i jalaga. Poisid lõpetasid löömise ära ja S. jäi pikali. Y.N ja Küüsmaa läksid ära oma kambrisse ja ma läksin ka sinna. Midagi sellist ei näinud, et S. oleks midagi katki olnud või oleks verd jooksnud. Nägin ainult, et ta oli pikali maas.“ J.P. väitis algul, et päris nii see ei olnud ja ta ei näinud seda, kas Küüsmaa S. lõi. Vastates prokuröri järgnevatele küsimustele, kinnitas J.P, et kui nii on kirjas, siis nii peab olema.
2. Tunnistaja K.V. andis ütlusi selle kohta, et Kert Küüsmaa ja Y.N on talle tuttavad, nad kandsid koos karistust Tartu Vanglas. XXX teab ta seoses selle kriminaalasjaga, kuid isiklikult temaga suhelnud ei ole. XX.XX.XXXX oli ta Tartu Vanglas S2 osakonnas Y.N-i, Küüsmaa ja S. ga. Ta on teiste käest kuulnud, et S. sai kambris peksa seetõttu, et väidetavalt vägistas. Kes peksis, ei oska ta öelda. Tema oli sellel ajal sektori teises otsas, rääkis vist telefoniga, ta võis olla ka kambri ukse peal. Y.N-i ja Küüsmaaga ta sellest rääkinud ei ole.
3. Tunnistaja S. -E.T. sõnul tunneb ta Y.N-i , hüüdnimega XXX, ja Kert Küüsmaad, kuna nad on koos vanglas. S.S. teab vaid nii palju, kui nägi teda korra samas sektoris. Ühel korral sisenes ta kambrisse ja nägi, kuidas Y.N sõimas ja S. sõimas vastu. Küüsmaa hoidis Y.N-i kinni, oli seljaga S. poole. Sõimamine ja vehkimine käis, tatti lendas. S. ütles „kuradi pätt“. Tema ütles neile, et lõpetagu ära ja nii oligi. Mingeid vigastusi ta kellelgi ei näinud, löömist ei näinud. Kui oleks kedagi löödud, siis oleks sellega hoobeldud, see on autoriteedi kasutamine vanglas. Mis konflikti põhjuseks oli, ta ei tea, see oli S. ja Y.N-i omavaheline asi.
4. Süüdistatav Y.N tunnistab end talle esitatud süüdistuses süüdi. Tema ütluste kohaselt tekkis XX.XX.XXXX konflikt seetõttu, et S.S. lõi teda esimesena, mille peale lõi S. jalaga kõhtu. Ta läks koos Kert Küüsmaaga S. kambrisse, et rääkida 6 temaga oma eksabikaasa vägistamisest, mis oli toimunud umbes 10 aastat tagasi. Keegi teine sellest peale kambrikaaslase Kert Küüsmaa ei teadnud. Kert Küüsmaa kutsus ta endaga kaasa, sest ei tahtnud, et kakluseks läheks. S. ütles alguses vägistamise jutu kohta „ei“, pärast tunnistas, et oli küll. Seejärel lubas ta minna vangla administratsiooni. S. pakkus talle vaikimise eest raha, mille peale läks Y.N oma sõnul närvi. S. tahtis ära minna, aga kuna jutt ei olnud lõpuni räägitud, siis Y.N takistas S. kambrist lahkuda, läks temale ette. S. seisis tema ees ja ta lõi S. jalaga rindkeresse, S. kukkus voodisse. Mingi aja pärast lõi ta S. veel, näkku ei löönud, kuid siis tuli Küüsmaa vahele ja hoidis suurema peksmise ära. Teised kinnipeetavad samast sektorist said Y.N-i sõnul teada sellest probleemist pärast sündmust. Y.N tunnistab, et tal oli käterätik kaasas, kuna läks kambrisse jalgu pesema ja see jäi temale näppu.
5. Süüdistatav Kert Küüsmaa end süüdi ei tunnista. Tema sõnul tuli Y.N programmist ja rääkis, et sektorisse on tulnud S.S, kes oli väidetavalt kunagi tema lapse emale liiga teinud. Y.N otsustas minna temaga pärast jalutuskäiku rääkima. Osakond avati kell 18 ja pärast jalutamist kutsus Y.N Küüsmaa endaga kaasa. Ta läks S. kambrisse ja Y.N tuli tema järel. Nad istusid sinna maha. Kui S. tuli tualetist, ütles Y.N talle, et neil on vaja rääkida. Nad vestlesid mitu minutit ja kui S. oli Y.N-ile raha pakkunud, et ta saaks selles sektoris rahulikult edasi istuda, läkski asi käest. S. tõusis voodi pealt püsti ja tahtis lahkuda. Y.N küsis, kuhu sa lähed ja tõusis ka püsti, et takistada S. teed. S. lõi Y.N-i rusikaga näkku ja Y.N lõi S. kohe jalaga kõhtu või kuhugi ribidesse, mille järel kukkus S. voodi peale tagasi. Ta ütles Y.N-ile, et rahune maha. Y.N hakkas S. edasi rääkima ja mingi hetk võttis ülemisest narist kinni ja hakkas teda jalgadega kehasse peksma. Siis võttis ta Y.N-il selja tagant kinni ja tõmbas ta ära. Kaitsjale vastas selgitas Küüsmaa, et kui ta vahele läks, suunas ta Y.N-i kambri ukse poole, S. enda selja taha, parema käeg a suunasS. ja vasakuga Y.N-i. Füüsilist kokkupuudet S. tal rohkem ei olnud, seda momenti võiski P. näha. Kambriuks oli sel ajal kinni, kuid uksel on klaasaken umber 10x20 cm.
6. Käesolevas kriminaalasjas on kõik Tartu Vanglas karistust kandnud tunnistajad, S.E.T. , J.P. , K.V. , samuti kannatanu S.S. ja mõlemad süüdistatavad andnud XX.XX.XXXX XXX kambris nr XXX toimunu kohta ainult osaliselt tõele vastavaid ütlusi, soovides jätta rääkimata faktidest, mis võiksid süüdistavaid, eriti Kert Küüsmaad süüstada. K.V. tunnistas vaid seda, et oli samal ajal koridoris, kuid peksmisest kuulis teiste käest. Tunnistaja J.P. ei soovinud kohtusse ütlusi andma tulla, tema suhtes oli vaja kohaldada sundtoomist (tl 143-144, 152). Kohtuistungil ei soovinud tunnistaja algul sisulisi ütlusi anda, väitis korduvalt, et ei mäleta või ei näinud, mis S.S. kambris toimus. Sündmus hakkas tunnistajale meenuma pärast tema varasemate ütluste korduvat meenutamist ja vastuolude tõttu avaldamist. S.-E.T. kannab jätkuvalt koos Kert Küüsmaa ja Y.N-iga karistust Tartu Vanglas. Tema ja S.S. ütlustest nähtub, et Kert Küüsmaa rolli selles sündmuses soovitakse näidata Y.N-i ja S.S. vahelise kakluse lahutajana. Need ütlused on ilmselgelt mõjutatud olukorrast, et esitatud süüdistuses tunnistas oma süüd ainult Y.N ja see oli nii kannatanule kui ka tunnistaja T. teada. See nähtub otseselt S.S. järgmistest ütlustest: „ Hiljem hakkasin analüüsima seda olukorda, seda enam, kui ma kuulsin, et Y.N tunnistas süüdi ennast ja Küüsmaa ütles, et tema ei peksnud, siis hakkasin mõtlema, et võib-olla ta tõesti ei peksnud.“ S.S. sõnul ei ole tal Y.N-i ja Kert Küüsmaaga pärast seda sündmust kokkupuuteid olnud, ta paigutati karistust kandma mujale. Prokuröri küsimusele, kuidas S.S. sai teada, et Y.N tunnistab end süüdi ja 7 Küüsmaa mitte, vastas S.S: „No vanglas jutud käivad.“ Asjaolu, et vanglas karistust kandvate isikute vahel liigub neile vajalik informatsioon ning selle allikaid ei soovita avalikustada, kinnitavad ka tunnistaja K.V. ja J.P. ütlused. Nii ütles K.V. selle kohta, kuidas temani jõudis informatsioon sellest, et S.S. on kellegi väidetavalt vägistanud ja sai peksa, et sektori peal ikka jutud liiguvad. J.P. ütles, et sai Y.N-i ja S. vahelisest probleemist teada, kuna sektoris on 40 inimest, keegi räägib kellelegi. Tunnistaja T. ütles, et kui S. oleks löödud, siis oleks olnud juttu sellest, oleks hoobeldud.
7. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et kannatanu ja tunnistajad ei ole ristküsitlemisel kõiki neile teadaolevaid süüdistuse seisukohalt olulisi asjaolusid avaldanud, on võimalik praeguse kohtupraktika kohaselt arvestada nende ütlusi selles osas, mille usaldusväärsust on võimalik kontrollida teiste tõenditega.
8. Riigikohus on 20.04.
9. a otsuse nr 3-1-1-25-15 punktis 7 märkinud järgmist: „…kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Seejuures peab kohus veenvalt põhjendama, missugused on need konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada.“
10. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kinnipeetavad Y.N ja Kert Küüsmaa läksid XX.XX.XXXX kella 18.51 paiku Tartu Vanglas S.S. kambrisse. Y.N süüdistas S.S. oma endise abikaasa vägistamises ning sellepärast tekkis tüli. Samuti ei ole vaidlust selles, et Y.N lõi S.S. korduvalt jalaga keha piirkonda. Seda, et teda löödi korduvalt rindu, ja neist üks löök oli tugev, kinnitas kannatanu, Y.N tunnistas, et lööjaks oli tema. Tartu Vangla XXX D.Š. vaatas XX.XX.XXXX vahetult peale S.S. peksmist kinnipeetavad üle ja tuvastas Y.N-il näos paremal sarnaluul ca 5x5 cm suuruse punetava ala ja turse (tl 48). Seda vigastust nägi Y.N-il kambrite kontrollimise käigus ka tunnistaja H.P. Kohus leiab, et selle vigastuse võis Y.N saada S.S. kaitselöökidest, kui ta voodil olles oma sõnul põtkis jalgadega hoope eemale. Tunnistajad R.L. ja H.P. nägid S.S. vahetult peale sündmust ning oskasid kirjeldada tema väljanägemist ja kaebusi – S.S. hingeldas ja hoidis kinni rinnakorvi, R.L. sõnul oli S. ka silmamuna punane.
11. Meditsiiniliste dokumentidega, ravilood ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriis, on tõendatud, et S.S. olid vigastused rindkere piirkonnas: hematoom rinnakul 4-6 roiete piirkonnas ja vasaku seitsmenda roide murd. Lisaks sellele oli S.S. 5x7 cm suurune hematoom vasakul kaelal, mis näitab, et teda ei löödud ainult kehasse. Y.N-i sõnu l tema S.S. näkku ei löönud.
12. Kohus on seisukohal, et kannatanu ütlused selles osas, et teda lõi ainult üks süüdistatav, ei ole usaldusväärsed ja neile ei saa tugineda. Sellised ütlused seab kahtluse alla S.S. poolt meditsiinitöötajatele antud selgitus, kus ta on nii Tartu Vangla Meditsiiniosakonnas kui SA TÜ Kliin ikumis öelnud, et teda ründasid ja peksid kaks kinnipeetavat (tl 51-53). Sellekohane raviloos ja epikriisis sisalduv teave kujutab oma sisult kannatanu ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta. Sarnast olukorda on 8 Riigikohus käsitlenud 27.09.
13. a otsuses nr 3 -1-1-67-10 ning märkinud punktis 12, et juhul, kui tunnistaja või kannatanu ütlused kohtus on selgelt vastuolulised asjaolude suhtes, mida menetlusväliselt koostatud dokumendiga soovitakse tõendada, saab dokumendis kajastatud ütlusi arvestada ainult tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ning isiku süüdimõistmine ei või tugineda üksnes või olulisel määral sellisele tõendile.
14. Tartu Vangla XXX G.K. ütlustest nähtub, et kui vangla s toimub mingi intsident või sündmus , käituvad kinnipeetavad tavapäraselt nii, et üks kinnipeetav peab valvet ehk saab teisi kinnipeetavaid teavitada, kui valvur tuleb sektsiooni. Kui füüsiliselt rünnatakse teist inimest, siis kaetakse käsi rätikuga, et varjata rusikatele tekkivaid vigastusi. Samasugune situatsioon leidis aset XX.XX.XXXX ajavahemikul kell 18.51 kuni 18.57 XXX s.
15. Vaadates selle osakonna valvekaamera salvestist, on ilmne, et lisaks süüdistatavatele oli vähemalt ka kinnipeetavatel J.P. ja S. -E.T. olemas informatsioon, et S.S. kambris võib toimuda midagi kinnipidamiskoha reeglitega keelatut ning nad hoidsid sündmustel silma peal. J.P. liigub koos Kert Küüsmaa ja Y.N-iga S.S. kambri juurde ja jääb sinna seisma. Pärast seda kui Kert Küüsmaa ja Y.N , kellel on käes käterätik, on sisenenud S.S. kambrisse, liigub J.P. selle kambri vastas oleva seina juurde ja jääb sinna seisma. S.-E.T. käib S. kambri ukseaknast sisse vaatamas, seejärel teeb sama J.P, ta jääb ukse kõrvale seisma ja vaatab aeg-ajalt S. kambrisse. Seega oli J.P. nähtav väga suur osa sellest sündmusest, mis leidis aset S.S. kambris. Kui J.P. läheb uuesti kambrikuse vastasseina juurde seisma, tuleb T, vaatab kambriaknast sisse ja läheb seejärel S. kambrisse. Mõned sekundid hiljem väljuvad S. kambrist T, Y.N ja Küüsmaa ning lähevad teise kambrisse, mille juures seisis K.V.
16. Kuna S. -E.T. käis S.S. kambrisse vaatamas ainult korra ja tema sisenemise järel tulid süüdistatavad koheselt kambrist välja, ei pruukinud ta S.S. peksmist näha. S.-E.T. ütlused ei välista seda, et enne või pärast tema kambrisse vaatamist ja seal viibimist kasutasid süüdistatavad kannatanu suhtes vägivalda.
17. Videosalvestis kinnitab Kert Küüsmaa ja Y.N-i kooskõlastatud tegevust enne S.S. kambrisse sisenemist, nad olid kambris koos kogu kannatanu peksmise aja ja väljusid koos pärast seda, kui kannatanu peksmine oli lõppenud. Kohtu hinnangul lükka vad kannatanu ja süüdistatavate väited selle kohta, et peksjaks võis olla ainult Y.N , ümber J.P. ütlused. Tunnistaja P. jäi pärast tema ütluste avaldamist selle juurde, et sündmus oli nii nagu eeluurimisel antud ütlustes kirjas. J.P. ütlustega on tõendatud, et esimesena lõi Kert Küüsmaa S. käega, Kui S. kukkus pikali, peksid Küüsmaa ja Y.N teda käte ja jalgadega. Tunnistaja nägi, et rohkem lööke läks keha piirkonda, kõhtu ja selga, aga ka pähe. Samuti nägi tunnistaja, kuidas S. püüdis ennast löökide eest kaitsta ja lõi paar korda Y.N-i isegi jalaga. Tunnistaja hinnangul kestis löömine kõige rohkem 2-3 minutit.
18. Kohtul ei ole alust sellistes tunnistaja J.P. ütlustes kahelda, kuna videosalvestiselt on näha, et just P . oli selleks isikuks, kes jälgis pidevalt S.S. kambris toimuvat. Tema ütlused kattuvad kannatanu omadega selles, et esimesena löödi teda käega ja seejärel 9 jalgadega. Samuti kattuvad J.P. ütlused selles osas, kuidas peksmine toimus, S.S. tuvastatud kehavigastustega – kõige raskem vigastus oli rindkere piirkonnas, aga oli vigastus ka kaelal. Kannatanu ütles, et ta kaitses ennast jalgadega põtkides, samasuguseid ütlusi andis P. Tunnistaja sõnul tabasid jalalöögid Y.N-i. Viimasel on fikseeritud peksmise käigus saadud vigastus põsel. Videosalvestis kinnitab, et tunnistaja ütlused on õiged ka selles, et peksmine kestis paar minuti ( vidosalvestise järgi kestis kogu sündmus S. kambris kokku 6 minutit) ja ta läks pärast S.S. peksmist koos Küüsmaa ja Y.N-iga nende kambrisse. Kaitsja küsimusele selle kohta, kas ta on täiesti kindel selles, et Kert Küüsmaa lõi S.S, vastas P. jaatavalt. Kõik see kogumis kinnitab, et J.P. rääkis S.S. peksmise kohta tõtt ja kannatanut peksid mõlemad süüdistatavad. Nendest ütlustest ei nähtu, et Kert Küüsmaa oleks mingilgi moel püüdnud Y.N-i takistada. Selline väide on ajendatud Kert Küüsmaa soovist vabaneda vastutusest kannatanu peksmise eest.
19. J.P. kinnitas, et tal puudub süüdistatavate suhtes vimm ja ta ei mõelnud midagi välja, kui eeluurimisel ütlusi andis. Seega ei olnud tal ka kohtuistungil põhjust valetada. Süüdistatavad ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et J.P. on põhjust nende kohta valeütlusi anda.
20. Kaitsja tutvustas J.P. G.K. ettekannet selles osas, mida ta oli ametnikule öelnud ning tunnistajale meenus seejärel, et esimesena lõi S.S. Y.N-i . Oma ütlustes kirjeldas tunnistaja sündmuse algust järgmiste sõnadega: „Nägin, et S. tõusis püsti ja tahtis võtta Y.N-il kõrist või rinnust kinni, aga päris täpselt ei näinud.“. Kuna need ütlused on omavahel vas tuolus, ei saa nende pinnalt tõsikindlalt öelda, kas kannatanu lõi esimesena või püüdis tema kambrisse sisene nud süüdistatavaid sealt välja lükata.
21. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et lüües S.S. nii käte kui jalgadega ja tekitades peksmisega kannatanule kehavigastusi, täitsid Y.N ja Kert Küüsmaa KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu, s.o teise inimese tervise kahjustamise.
22. Kert Küüsmaa ja Y.N panid kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mida tõendab videosalvestis (Vt otsuse punkt 24). Selline tegevus eeldab ette koostatud plaani. Seda, et tegemist oli ette kavandatud vägivaldse käitumisega kannatanu suhtes, näitab samuti Y.N-i poolt kaasa võetud käterätt. See oli Y.N-il käes S.S. kambrisse minnes ja sealt lahkudes. Nii nagu tunnistaja G.K. selgitas, on käterätt vajalik, et varjata pärast vägivalla kasutamist kätel e tekkivaid vigastusi. Y.N-i väide selle kohta, et ta tahtis jalgu pesta ja unustas käteräti näpu otsa, ei ole eluliselt usutav. Seades eesmärgiks kannatanu kallal vägivalla kasutamise pidid süüdistatavad pidama vähemalt võimalikuks ka tema tervise kahjustamist.
23. Kert Küüsmaa ja Y.N-i tegevuses ei esine õigusvastastust ega süüd välistavaid asjaolusid.
24. Y.N-i on varasemalt karistatud Tartu Maakohu 07.09.
25. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6678 muuhulgas KarS § 121 lg-s 1 sätestatud teo toimepanemise eest (tl 107-111). Kert Küüsmaad on karistatud Viru Maakohtu 25.10.
26. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-9863 samuti KarS § 121 järgi (tl 119-128). Praegu vastab see 10 kehtivale KarS § 121 lg-le
27. Seetõttu on nii Y.N-i kui ka Kert Küüsmaa poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi korduva kehalise väärkohtlemisena. III Kohtu seisukoht karistuse osas
28. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Samuti arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
29. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.
30. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
31. Kohus on seisukohal, et Y.N-i ja Kert Küüsmaad ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Mõlemaid süüdistatavaid on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud.
32. Y.N-i on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning kõik põhikaristused on olnud vangistused (karistusregistri teatis tl 71-87, viimane kohtuotsus tl 107-111). Ta on korduvalt toime pannud nii vara- kui ka isikuvastaseid kuritegusid. Lisaks sellele on tal karistusregistri andmetel 18 kehtivat väärteokaristus, sh on ta juhtinud korduvalt joobes olles mootorsõidukit, rikkunud avalikku korda, pannud toime varavastaseid süütegusid väheväärtusliku asja vastu, samuti narkootilise aine käitlemisega seotud väärteo.
33. Kert Küüsmaal on neli kehtivat kriminaalkaristust ja 13 väärteokaristust (karistusregistri teatis tl 92-105). Ta on korduvalt toime pannud varavastased kuritegusid, sh röövimise, samuti on teda karistatud isikuvastase kuriteo eest ja korduvalt suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Lisaks liiklusalastele väärtegudele on Kert Küüsmaad karistatud viiel korral varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja vastu ja kolmel korral narkootilise aine käitlemisega seotud väärtegude eest. Talle on kriminaalkaristuste korral antud võimalus kanda vangistust tingimise, teha üldkasulikku tööd, mõistetud reaalseid vangistusi. Harju Maakohtu 26.06.
34. a määrusega kohaldati Kert Küüsmaa suhtes KarS § 871 lg 2 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli (tl 116-128, 129-131).
35. Ükski mõistetud karistustest, sh raskeima karistusliigi varasem kohaldamine ei ole tulemusi andnud, mistõttu ei saa kummagi süüdistatava suhtes karistuse eesmärke täita rahalise karistusega. Lisaks ei ole rahalise karistuse mõistmine praegusel juhul põhjendatud, kuna nii Y.N kui ka Kert Küüsmaa viibivad vangistuses ning neil puudub piisav sissetulek karistuse kandmiseks. 11
36. Y.N-i karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Ta on kuriteo toimepanemise kohta andnud vaid osaliselt tõele vastavaid ütlusi, mistõttu ei ole tema kahetsus siiras ning seda ei saa käsitleda karistust kergendava asjaoluna.
37. Tartu Vangla XX.XX.XXXX. a iseloomustusest Y.N-i kohta (tl 88) nähtub, et tal oli sel ajal kaks distsiplinaarkaristust ning ta oli kaaskinnipeetavaga toimunud konflikti tõttu viibinud eraldi lukustatud kambris. Uimastisõltlasena kandis ta karistust vangla narkorehabilitatsiooni üksuses. Ta tunnistab sõltuvust, igapäevane käitumine vanglas ei viita agressiivsusele või kehvale enesevalitsusele.
38. Kohus peab põhjendatuks mõista Y.N-ile karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ühe aasta pikkuse vangistuse, arvestades seda, et kannatanule tekitati tervisekahjustus roide murru näol ja kuritegu pandi toime kavatsetult. Seetõttu on tema süü nii suur, et ei ole põhjendatud sanktsiooni alammäärale lähedase vangistuse mõistmine.
39. Y.N kannab alates 16.05.2016 Tartu Maakohtu 07.09.
40. a otsusega KarS § 209 lg 1, § 121, § 199 lg 2 p 9, § 424, § 423 -1, § 1592 järgi mõistetud 3 aasta 3 kuu 28 päeva pikkust vangistust. Käesolevas kriminaalasjas temale süüks arvatud kuriteo pani Y.N toime selle karistuse kandmise ajal. Kuna ta pani toime uue kuriteo enne karistuse täielikku ärakandmist, tuleb talle mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Ajavahemikul 16.05.2016 – 19.12.2018 ärakantud karistuse pikkuseks on 2 aastat 7 kuud 4 päeva vangistust. Kohtuotsuse tegemise, 20.12.2018, seisuga on Y.N-il ärakandmata veel 8 kuud 24 päeva vangistust, mis tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liit a käesoleva otsusega mõistetud ühe aasta pikkuse vangistusega. Seega tuleb Y.N-ile mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 24 päeva vangistust.
41. Kert Küüsmaa karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Tartu Vangla iseloomustuse (tl 90-91) kohaselt väljendub Kert Küüsmaa ohtlikkus vägivallaga ähvardamises või kasutamises, mis viib kergemate kehavigastusteni, samuti narkootikumide käitlemises. Meditsiiniosakonna and metel on tegemist narkosõltlasega. Ta kipub tegutsema hetkeajendil ja keskendub ainult endale soodsamale tulemusele, ei pruugi mõista teiste seisukohti.
42. Olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik öelda, kes kui palju S.S. lõi, ehk, milline oli kummagi süüdistatava teopanus. Kohus on seisukohal, et Kert Küüsmaad tuleb tema süü suurust arvestades karistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi sama pika vangistusega nagu Y.N-i , milleks on üks aasta. Ta tekitas koos Y.N-iga ühise kooskõlastaud peksmise käigus kannatanule kavatsetult tervisekahjustuse.
43. Kert Küüsmaa kannab praegu Harju Maakohtu 11.09.
44. a otsusega mõistetud 5 aasta 8 kuu 19 päeva pikkust vangistust ning pani talle käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuriteo toime selle karistuse kandmise ajal. Seega tuleb temale mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Kert Küüsmaa hakkas karistust kandma 02.03.
45. Kuni 19.12.2018 kandis ta vangistusest ära 1 aasta 9 kuud 18 päeva. Kohtuotsuse tegemise seisuga on Kert Küüsmaal ärakandmata 3 aastat 11 kuud 1 päev vangistust, 12 mis tuleb tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud ühe aasta pikkuse vangistusega. Seega tuleb Kert Küüsmaale mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 11 kuu 1 päev vangistust. IV Kohtu seisukoht asitõendite osas
46. Kriminaa lasjas on asitõendiks CD-plaat XX.XX.XXXX videosalvestusega. XXX koridori valvekaamerate 49.

§ 126

lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 50.

§ 126

lg 3 p 1 alusel tuleb CD-plaat XXX koridori valvekaamerate XX.XX.XXXX videosalvestusega jätta kriminaalasja materjalide juurde. V. Kohtu seisukoht menetluskulude osas 51. Y.N-i menetluskuludeks on

§ 175

lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 924 eurot, sellest kohtueelses menetluses 144 (30+90+24) eurot (tl 132-134, 135-137, 138-140) ja kohtumenetluses 780 eurot, kokku 924 eurot. Sellele lisandub süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

1. Teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (palga alammäär on alates
2. jaanuarist 2018 500 eurot). Seega on Y.N-i menetluskulud kokku 1674 eurot.
3. Kert Küüsmaa menetluskuludeks on

§ 175

lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 286.80 eutot (tl 29-32) ja 1127 (286.80+840.20 ) eurot, kokku 1413,80 eurot. Sellele lisandub süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 750 eurot. 54. Vastavalt

§ 180lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Seega tuleb Y.N-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 750 eurot ja õigusabikulu 924 eurot ning Kert Küüsmaalt samuti sundraha 750 eurot ja riigi õigusabi kulu 1413.80 eurot. 55.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

1. Y.N-i kinnipeetava iseloomustuse (tl 112-115) andmetel oli tema vastu rahalisi nõudeid 22.12.2017 seisuga 16 867,93 eurot, vabanemisfondis oli 123,82 eurot. 13 Y.N-i keskmise päevasissetuleku suuruseks oli
2. aastal 0 eurot (tl 89).
3. Kert Küüsmaa keskmise päevasissetuleku suuruseks oli
4. aastal 0 eurot (tl 106). Viru Maakohus kuulutas 20.02.
5. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18124 välja Kert Küüsmaa pankroti.
6. Arvestades menetluskulude suurust ja Y.N-il ning Kert Küüsmaal praegusel ajal menetluskulude tasumiseks vajalike rahaliste vahendite puudumist, samuti vangistuse kandmise ajal sissetulekute saamise piiratud võimalusi, tuleb neile anda

§ 180

lg 3 alusel menetluskulude ositi tasumiseks aega 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 14