KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 12. august 2025 Kohtuasja number 4-25-1367 Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuasi Apelleeritud kohtuotsus R.N. i (Nokk

) § 218 lg 1 ja relvaseaduse (RelvS) § 892 lg 1 järgi Tartu Maakohtu

1. juuni 2025 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik R.N. Teised apellatsioonimenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) R.N. i kaitsja vandeadvokaat Eve Laine Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
2. juuni 2025 otsus muutmata ja R.N. i apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA Eelnev menetlus
3. PPA saatis
4. aasta aprillis Tartu Maakohtule R.N. i väärteoasjade materjalid. R.N. it süüdistati neljas väärteos: - millalgi enne kella 4.25
5. veebruaril 2025 oli R.N. tarvitanud amfetamiini ja pannud nõnda toime NPALS § 151 lg 1 järgse väärteo; - kell 4.25
6. veebruaril 2025 kandis R.N. Tartus Soola 5 juures kasteeti (nn nukiraudu) – see kujutab endast RelvS § 892 lg 1 kohast väärtegu; -
7. aprillil 2025 võttis R.N. Tartus Soola 7 asunud kauplusest Grossi Toidukaubad endaga ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaasa RedBull energiajoogi ja paki Haribo kummikomme. Selliselt sooritas R.N.

§ 218lg 1 pärase väärteo; - viimaks pani R.N.

kunagi enne 16.53

1. aprillil 2025 toime veel ühe NPALS § 15 1 lg 1 järgse väärteo – R.N. oli manustanud THC-d.
2. Tartu Maakohtu
3. juuni 2025 otsusega tuvastati, et R.N. pani süüdistuses nimetatud väärteod toime. Väärteomenetlus siiski lõpetati ja 15-aastasele R.N. ile kohaldati

§ 87

lg 2 p-s 8 sätestatud mõjutusvahendit: ta paigutati 1 aastaks kinnisesse lasteasutusse – Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusse. Kohtuotsuse põhjendused olid lühidalt järgmised.

1. R.N. ile ette heidetavad teod on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. R.N. i sõnul kutsuti ta
2. veebruaril 2025 ühte hotelli, seal oli mitu inimest ja üks 18-aastane poiss andis talle amfetamiini, mida ta tarvitas. Nukirauad oli menetlusalune isik ostnud oma selgituste kohaselt internetist enesekaitseks – ta teab, et tegemist oli külmrelvaga. Grossi kauplusest varastas R.N. oma sõnutsi asjad seetõttu, et ta oli seal kaupluses koos oma sõbraga ning viimane soovis varastada – ta aga ei julgenud seda üksinda teha, mistõttu ütles ta R.N. ile, et toogi peaks varastama ning R.N. seda tegigi.
3. aprillil 2025 tarvitas ta oma väitel uimastit koos sõbraga – nad soovisid rahulikud olla, ent tal hakkas hoopiski paha. 4.

§ 56

lg 3 alusel võib alaealisele karistuse mõista ainult siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. PPA meelest ei olegi praegu tarvis R.N. it karistada – poiss tuleks saata

§ 87lg 2 p 8 alusel kinnisesse lasteasutusse.

R.N. ise siiski sellesse asutusse minna ei soovi. Ka R.N. i kaitsja leidis, et R.N. ist lähtuva ohtlikkuse saab elimineerida R.N. i vabadusi vähem piirava meetmega. Seevastu oli R.N. i ema H.K. seisukohal, et tema poeg tuleb saata erikooli, sest ta on enesele ohtlik. Kohus soostus PPA-ga, et R.N. i karistamine tarvilik ei ole, ent laps tuleb siiski paigutada kinnisesse lasteasutusse.

1. R.N. on varem pannud toime ühe väärteo:
2. jaanuaril 2025 karistati teda NPALS § 15 1 järgi 14 trahviühikulise rahatrahviga. See trahv on tasumata. Samas on politseil olnud R.N. iga mitme aasta jooksul korduvalt kokkupuuteid: R.N. on olnud vägivaldne nii iseenda kui ka teiste suhtes, ta on kodunt põgenenud, lahkunud omavoliliselt Vaimastvere Kooli õpilaskodunt, tarvitanud uimasteid ja vehkinud noaga. Niismuti on R.N. hoidunud korduvalt koolikohustuse täitmisest: ta on tundidest puudunud, tundides ropendanud, andnud koolis positiivse narkotesti, kandnud kaasas e-sigaretti, pole võtnud kooli õppevahendeid, on lõhkunud kooli vara, võtnud teiste õpilaste asju, põgenenud koolist, valetanud, varastanud, müünud koolis uimasteid jm jne. Alles
3. aprillil 2025 lõi R.N. üht oma klassivenda pähe ja ähvardas toda oma „Tartu sõpradega“. Tõsi, viimasel paaril kuul on R.N. end siiski varasemast mõneti korralikumalt ülal pidanud, ent see on tingitud pigem soovist pääseda väärteomenetlusest võimalikult väheste piirangutega. Vaimastvere Kooli hinnangul vajab R.N. struktureeritumat ja piiratumat keskkonda kui Vaimastvere Kool ning selle õpilaskodu pakkuda suudavad.
4. Tartu Vallavalitsus on R.N. iga seonduvaid probleeme lahendanud alates
5. aastast. R.N. ile ja tema emale on pakud erinevaid (psühholoogilisi) teenuseid. Poisi käitumisraskused on aga ajas vaid süvenenud. R.N. on mitmel korral vahetanud kooli. R.N. i emale teada olevalt suhtleb tema laps teiste probleemsete noortega. Lapsel on epilepsia ja ta peab järgima raviplaani, kuid seda ta (regulaarselt) ei tee. Tartu Valla lasekaitsespetsialisti meelest ei saa R.N. ist tulenevat ohtu maandada kinnise lasteasutuse teenusest leebema moel – on viimane aeg sekkuda.
6. Eelneva põhjal leidis kohus, et R.N. il on kujunenud välja kehtestatud reegleid eirav käitumismuster, mis hõlmab endas koolikohustuste süstemaatilist eiramist, vägivaldset 2 käitumist, keelatud ainete tarvitamist ja muudegi väärtegude toimepanemist. Vestlemine, nõustamine, koolide vahetus ega väärteokaristus ei ole poisi käitumisele positiivset mõju avaldanud. Asjade muutumist paremuse suunas ei soosi ka R.N. i sõpruskond – R.N. i sõbrad on samuti probleemsed ja panevad toime õigusrikkumisi, sh käitlevad narkootikume. Narkootikumide tarvitamine on aga R.N. ile tulenevalt tema epilepsiast veel eriti ohtlik. Viimase epilepsiahoo käigus lõhkus R.N. ära oma keele. R.N. i lubadusi edaspidi iseenesest korralikult käituma hakata usaldada ei saa. Ka ei annaks piisavat positiivset efekti kinnisesse lasteasutusse paigutamisest erinevad mõjutusvahendid, nt üldkasulik töö. Kinnine lasteasutus aga võiks panna R.N. i oma mõtlemises ja käitumises korrektiive tegema. Selles asutuses on last toetav õppekeskkond, mistõttu võib R.N. olla suuteline omandama seal põhihariduse. Pärast seda saaks R.N. minna näiteks kutsekooli – nagu ta ise soovi avaldanud on. Sellest lähtuvalt tuleb R.N. paigutada 1 aastaks Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusse. Apellatsioon ja vastused sellele
8. juunil 2025 esitas R.N. Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles ta märgib kokkuvõtvalt järgmist. Ta on tõepoolest eksinud. Ta soovib aga muutuda ja teha edaspidi paremaid valikuid. Tema kodune olukord on olnud kehv – tema ema teda ei toeta. Ka on talle määratud lastekaitsetöötaja olnud vaid tema ema poolel. Ta vajab abi, eriti seoses narkootikumidega. Kui võimalik, võiks proovida enne erikooli midagi muud: sõltuvusravi, noorteprogrammi, tugiisikut või tugikeskust. Kui kohus siiski leiab, et ta peab minema erikooli, ta aktsepteerib seda – aga palub, et teda seal toetataks, mitte ainult karistataks.
9. PPA meelest tegi maakohus õige otsustuse.
10. juunil 2025 teatas R.N. politseile, et temalt võeti ära telefon, jope ja pangakaart ning talle ähvardati peksa anda.
11. juunil 2025 avastas politsei ühel Tartu tänaval tugevas alkoholijoobes R.N. i magamas koos kahe teise noorukiga. Ka laekus politseile info, et R.N. andis ühele tüdrukule Xanaxit. Need juhtumid viitavad sellele, et R.N. vajab spetsialistide abi. Ka Tartu Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist teatas politseile, et ta toetab R.N. i kinnisesse lasteasutusse paigutamist. R.N. i ema H.K. gi leiab endiselt, et tema poeg peaks minema sinna asutusse – vastasel juhul jätkab end karistamatuks pidav R.N. oma riskikäitumist. R.N. i ema sõnul elavat R.N. praegu oma vanaema S.P. i juures, ent viimane ütles politseile, et R.N. olevat hiljuti läinud Soome oma isa juurde. Ka selgitas S.P. , et tal on väga raske R.N. i käitumist kontrollida – poiss olevat enne Soome minekut tihti ringi hulkunud ja liitunud ühe probleemse noortekambaga. Politsei hinnangul tuleb kinnine lasteasutus R.N. ile abiks.
12. R.N. i kaitsja vandeadvokaat Eve Laine leidis, et R.N. i käitumist on võimalik mõjutada isikuvabadust vähem piiravate meetmetega kui seda on kinnisesse lasteasutusse paigutamine. Ringkonnakohtu seisukoht
13. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et R.N. pani toime neli väärtegu. Ka ringkonnakohtu hinnangul on need teod tõendatud ja neile on antud korrektne õiguslik hinnang. Vaidlus käib selle üle, kas kohus valis korrektse õigusjärelmi – paigutas R.N. i

§ 87lg 2 p 8 alusel kinnisesse lasteasutusse.

12. Maakohus viitas õigesti sellele, et alaealisele võib

§ 56

lg 3 kohaselt karistuse mõista ainult siis, kui vastava mõjutusvahendiga ei ole võimalik suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Siiski ei ole see norm ainus, mida tuleb karistusest loobumise ja mõjutusvahendi kasuks otsustamisel arvesse võtta. Nimelt nähtub

§ 87

lg- 3 st 2, et mõjutusvahendit saab kohaldada eeldusel, et alaealise kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud. Seetõttu tuleb

§ 87

järgse mõjutusvahendi kohaldamise eelselt alati kontrollida, kas selline ealisest ebaküpsusest (lapse arengust) tingitud arusaamisvõime või juhtimisvõime lünk esineb või mitte. Kui kumbki neist võimetest piiratud ei ole ehk laps on oma arengult täiskasvanu tasemel, ei ole mingit põhjust teda täiskasvanust leebemalt kohelda: teda tuleb tavapärasel moel karistada ja tema õiguskuulekale teele suunamiseks on vaja kasutada selliseid (karistuslikke) vahendeid, mida kasutatakse täiskasvanu käitumise muutmiseks. 13. Eeltoodust hoolimata ei pea ringkonnakohus tarvilikuks hakata (põhjalikult) analüüsima, kas R.N. i väärtegude puhul mingit arengulist (küpslikku) defitsiiti täheldada saab. Seda seetõttu, et menetluslikel põhjustel ei saaks ringkonnakohus ise niikuinii R.N. it karistada – see läheks vastuollu väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 151 ilmneva keeluga raskendada süüdlase olukorda tema enda kaebuse alusel (nn reformatio in peius-põhimõte). Olgu siiski märgitud, et esineb viiteid R.N. i küpsuslikule defitsiidile: näiteks mõjutasid R.N. it mitme väärteo puhul vahetult tugevasti teised inimesed ja selline mõju võib oluliselt piirata noore inimese arengulist juhtimisvõimet

§ 87mõttes.

14. Maakohus põhjendas igati arusaadavalt, miks tuleb mõjutusvahendina kohaldada just kinnisesse lasteasutusse paigaldamist ja miks on sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 130 2 lg 1 kohased sellisesse asutusse paigutamise eeldused praegu täidetud. R.N. i probleemid on pikaajalised ja laialdased ning pigem ajas süvenenud. Nende probleemide seas esineb ka selliseid, mis on olulised SHS § 1302 lg 1 aspektist: R.N. on kahjustanud (või vähemasti ohustanud) narkootikume manustades oma tervist ja tema tervist ohustab ka tõik, et ta ei allu oma praeguse elukorralduse tõttu piisavalt epilepsiaravile ning ta on kohati olnud teiste inimeste suhtes vägivaldne. Tulenevalt R.N. i probleemide mastaapsusest tuleb nendega tegeleda intensiivsel ja komplekssel moel. Piisavat mõju ei saa oodata näiteks mõnest üksikust sotsiaalprogrammist (

§ 87lg 2 p 2).

Ka ei ole alust eeldada, et R.N. i käitumist muudaks mõne (maksimaalselt 20) tunni üldkasuliku töö tegemine (

§ 87lg 2 p 6).

Muudki

§ 87lg 2 järgsed meetodid ringkonnakohtu hinnangul mõjusateks ei osutuks.

R.N. i enda viidatavat sõltuvusravi kõnealune säte ette ei näe. Lisaks sellele on kaheldav, kas R.N. üldse on sõltlane: tegemist on väga noore inimesega ja on alust loota, et hoolimata mõningasest uimastite tarbimisest ei ole R.N. i puhul veel (patoloogilist) narkosõltuvust välja kujunenud. Pigem võib narkootikumidega seoses osutuda sobivaks vahendiks neist meelemürkidest eemale hoidmine – kinnises lasteasutuses ongi uimatite kättesaamine ja tarvitamine oluliselt raskendatud. R.N. avaldab soovi, et teda kinnises lasteasutuses mitte üksnes ei karistataks, vaid ka toetataks. Täpselt nii olema saabki. Karistuseesmärki ei ole kinnisel lasteasutusel üleüldse. SHS § 1301 lg 2 kohaselt on sellise lasteasutusteenuse siht toetada lapse arengut, et võimaldada tal tulla tulevikus edukalt toime tavakeskkonnas. 15. Toodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 9. juuni 2025 otsuse muutmata ja selle peale esitatud apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4