RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes
lg 1 p-le 1, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub
Vastuseks määruskaebusele toob ringkonnakohus esile järgneva. 15.
lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ja kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Isa vaidlustab maakohtu määratud suhtluskorda osas, millega maakohus määras, et laps veedab 8 päevase suhtluskorra graafiku järgi 6 päeva emaga ja seejärel 2 päeva isaga. Ülejäänud suhtluskorra punktide osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja ringkonnakohus neid eraldi ei hinda. 16.Ringkonnakohus selgitab seoses lapse ja lahuselava vanema suhtluskorra kindlaksmääramisega järgmist. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 2¹ järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei tee, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb mh lastekaitse seaduse (LasteKS) § 21 lg 2 järgi kuulata laps tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Vajadusel peab kohus ise välja selgitama asjaolusid, et kujundada seisukoht, milline suhtluskord on lapse parimates huvides. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama vanemate ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga. 17.Eelneva kohaselt määrab kohus vanemate ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes diskretsiooniotsusega, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid. Lapse huvi ei ole seejuures pelgalt loosung, vaid tuleb igal üksikul juhtumil sisustada konkreetsete asjaoludega. Kõrgema astme kohus saab sekkuda alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude tuvastamisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, määral, mis annab aluse maakohtu otsustust muuta. 7
lg 1 p 2) ning seetõttu tuleb kohtul tulenevalt
lg 3 esimeses lauses sätestatust ise välja selgitada asjaolud ja koguda selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (vt ka RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895/64, p 15) ning
lg 2 võimaldab hagita menetluses siiski koguda kohtul igasuguseid vabas vormis tõendeid mida kohus sobivaks peab, võis seetõttu maakohus koguda tõendi, asjatundja arvamuse, ka telefoni teel. Kuna aga kohus saab rajada otsustuse vaid tõenditele, mida menetlusosalised on saanud uurida ja mille kohta arvamust avaldada
lg 3 järgi (kooskõlas
lg-ga 2), siis tulnuks maakohtul asjatundja arvamusena kogutud tõend protokollida ja anda menetlusosalistele võimalus selle kohta arvamus avaldada. Siiski ei tingi nimetatud maakohtu minetus käesolevas asjas maakohtu määruse muutmist, sest kokkuvõttes ei ole maakohtu lõppjäreldus lapse ja vanemate suhtluskorra määramisel rajatud ainult viidatud tõendile. Määruskaebuses ei ole ka väidetud, et määruses maakohtu poolt edastatud asjatundja selgitused olid väärad ning tulemusi peaks tõlgendama teisiti. 21.Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et maakohus jättis pooled põhjendamatult lepitamata, lepitusmenetlusse saatmata. Maakohus põhjendas, miks ta ei kohustanud lapse vanemaid. läbima riiklikku lepitusmenetlust.
lg 2 kohaselt ei tule lepitusmenetlust enne kohtusse pöördumist läbida juhul, kui vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne või esineb muu mõjuv põhjus. Avalduse kohaselt on lapse isa olnud lapse ema suhtes vägivaldne. Maakohus tõi esile, et avaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt on lapse isa olnud lapse ema suhtes vähemalt vaimselt vägivaldne, räigelt solvates teda ja ähvardades teda tappa (video, lindistus dtl 10, tõlge dtl 11, video, lindistus dtl 13, tõlge dtl 14). Politsei- ja Piirivalve andmetel on peres olnud korduvalt verbaalseid konflikte ja lähisuhtevägivalda, sh lapse isa füüsilist vägivalda ja ähvardamist lapse ema vastu ning ka lapse ema füüsilist vägivalda lapse isa vastu (dtl 212-215). Ringkonnakohus nõustub, et neil asjaoludel puudus maakohtul kohustus suunata lapse vanemaid lepitusmenetlusse. Maakohtu enda kaasabil lepitus vanemate erimeelsuste tõttu ei õnnestunud. 8 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 22.
lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule II riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud jäävad
lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse lapse huvides. Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule II riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega. 23.Määrus on edasikaevatav tulenevalt
§-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest. /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.