Obsah (6)

§ 326§ 407§ 444§ 162§ 175§ 177

2-25-8662 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. august 2025, Rakvere kohtumaja Kohtunik Kadri Väling Tsiviilasja number 2-25-8662 Tsiviila

§ 326

lg 1 alusel toimetas kohus 30.06.2025 hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte J. A. seaduslikule esindajale, s.o eestkostja Lüganuse Vallavalitsusele. Kostjale määratud hagile vastamise tähtaeg oli seega 14.07.

1. Kostja seaduslik esindaja vastust ei esitanud.
2. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 6. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, selgitades üksnes järgmist. 21.02.2022 on hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus on kontrollinud hagi ja selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi ja jõudnud järeldusele, et krediidiandja omandas enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisava teabe kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Bondora AS on J. A. laenuvõimet analüüsinud ja veendus selle tulemusena, et tarbija oli laenuvõimeline. Kostja täitis krediidiküsimustiku. Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud anomaaliat, mis oleks andnud alust lepingu sõlmimisest keeldumiseks. Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäire registrit). Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ja analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

3 2-25-8662 8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja on palunud kohtul määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik need kostja kanda. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 595 eurot ja õigusabikulud 100 eurot (s.o hagi koostamise eest fikseeritud tasu kokku summas 100 eurot (ilma käibemaksuta)). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 595 euro suuruse riigilõivu osas samuti põhjendatud.
2. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Väling Kohtunik 4