KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Susann Liin Määruse tegemise aeg ja koht Tartu,
- september 2025 Tsiviilasja number 2-25-9393 Tsiviilasi N.X-i hagi Q.H vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N.X (isikukood XXX, tegelik elukoht xxxxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post XXX) Asja läbivaatamine Kostja Q.H (isikukood XXX, xxxxxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX ) elukoht e-post RESOLUTSIOON
- Rahuldada N.X-i 14.06.2025 hagi Q.H vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.
- Lahutada N.X-i ja Q.H xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx sõlmitud abielu (kanne nr xx).
- Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.
- Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 4 kohaselt esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule kolme tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viie kuu jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest TsMS § 632 lg 1 kohaselt. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- N.X (hageja) esitas 14.06.2025 hagi Q.H (kostja) vastu abielu lahutamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 62 järgi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx (kande number xx) abielu. Poolte abielulised suhted lõppesid
- aasta jooksul ning alates
- aasta oktoobrist kolisid pooled lahku. Hageja asus elama üürikorterisse. Ühised alaealised lapsed puuduvad. Hageja hinnangul kooselu taastamise väljavaadet ei ole, kuid kostja ei ole nõustunud abielu kokkuleppel lõpetama.
- Tartu Maakohus võttis hagi 17.06.2025 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus.
- Kostja esitas 07.07.2025 kohtule vastuse, milles märkis, et abielulised intiimsuhted lõppesid
- aasta jaanuaris. Nimelt selgus, et abikaasa on juba mõnda aega pidanud salaja 15 aastat nooremat armukest. Armukese nõudmisel andis ta salaja sisse lahutuse hagi, sest muidu keeldub armuke edasi suhtlemast ja armukesel on vaja uue eluaseme muretsemiseks kiiresti tuge. Nimelt kavatseb armuke oma soomlasest abikaasaga nende maja xxxxxx maha müüa ja siis on naisel vaja uut elamiskohta. Kahtlustan, et minu abikaasa on lihtsalt heauskselt majanduspettuse küüsi kistud ning saab ära kasutatud, sest üldiselt ei tee ta midagi ulma armukese nõusolekuta. Ta on naisest sügavalt sisse võetud ning ütleb, et armastab. Tunnistan, et minu jaoks ei olnud armuke piisavalt tõsine põhjus, et lahutada nii pikalt kestnud õnnelikku kooselu, sest oleme tegelikult hästi läbi saanud ja koos perena toiminud. Ka tütre pere ei tea olukorrast midagi. Samas, kui soov igal juhul lahutada on ikka ühe mehe südamesoov siis sellele ei saa vastu seista. Abikaasa ei ole olnud nõus ka pere terapeudi juurde minema, et abi otsida olukorras. Kostja selgitas, et ühtlasi märgib, et ilmselt ei ole tal suurt valikut, sest minu abikaasal on soov lahutada, sest muidu tema „uus suhe ei saa areneda“. Oleme arutanud, et lahutus võiks toimuda ka notari juures, aga ei ole avaldust veel sisse viinud. See on mulle psühholoogiliselt raske. Ma ei soovi esitada vastuhagi. Menetluskulud katab hageja, selline on meie omavaheline kokkulepe. Olen nõus kirjaliku menetlusega, kuid soovin ka ühisvara jagamist kohtumenetluse käigus vastavalt meie omavahelisele kokkuleppele (xxxxxxxxxxxxx korter jääb mulle, xxxxxxxxxxxx korter jääb abikaasale, xxxxxxxxxxxxxxx korter jääb mulle, raha meie kummagi pangakontodel jääb meile (ei toimu raha jagamist), xxxxxxxxxxxxxxx–x korteris säilib minul õigus elada, sest see on olnud minu alaline elukoht. Minu arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Ei kasuta esindajat ega tõlki.
- Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 08.09.2025 kohtuistungi. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta on abielu lahutamisega nõus ja võtab hagi õigeks. Kostja märkis, et talle sobib, et kohus lahendab abielu lahutamise asja õigeksvõtul põhineva otsusega. Hageja kinnitas, et on nõus sellega, et kuivõrd kostja võttis hagi kohe õigeks, jäävad menetluskulud tema kanda. Poolte menetluskulud olid hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot. Pooled leppisid kokku, et lühendavad TsMS § 632 lg 4 kohaselt kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani alates otsuse kättetoimetamisest. Kuivõrd kostja oli hagi vastuses viidanud ka poolte jagamata ühisvarale, arutas kohus pooltega kohtuistungil ühisvara jagamisega seotud küsimusi, selgitades, et ühisvara jagamise hagi kohtule esitatud ei ole, seetõttu kohus seda ka menetleda ei saa, arutelu toimus vastuhagi esitamise üle otsustamiseks ja kohtuvälise lahenduseni jõudmiseni soodustamiseks eeldades poolte esitatud asjaolude ja õiguslike väidete tõesust. Kohus ei kontrollinud poolte varasuhet ega hinnanud seda, millised esemed kuuluvad ühis- või lahusvara hulka. Kostja kinnitas, et ta ei soovi esitada vastuhagi ühisvara jagamiseks ning pooled avaldasid lootust, et suudavad ühisvara jagamises kohtuväliselt notari juures kokku leppida. Kohus kajastas poolte esialgsed mõtted vara jagamise kohta kohtuistungi protokollis. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus märgib, et hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 järgi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on pädevus enda menetlusõigusi käsutada. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on TsMS § 4 lg 3 järgi õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab kohtule esitatud vastuses hagi õigeks, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata ning rahuldab hagi. Esimese astme kohtu menetluses hagi õigeksvõtmine kehtib TsMS § 440 lg-te 1 ja 3 ning § 652 lg 7 järgi ka apellatsioonimenetluses.
- Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagi TsMS § 440 lg 1 ning § 442 lg 6 kohaselt õigeksvõtul põhineva otsusega ning lahutab poolte vahel sõlmitud abielu. Kohtule ei ole avaldatud soovi muuta perekonnanime. Kohus selgitab, et kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65 ja § 66 p 2 järgi abielulahutuse kohtuotsuse jõustumise päeval.
- Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 üldreegli järgi poolte endi kanda. Kohus võib erandina jaotada menetluskulud TsMS § 164 lg 2 kohaselt üldreeglist erinevalt, kui menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja kannab TsMS § 168 lg 6 järgi enda menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest kostja võttis hagi kohe õigeks. Sellise menetluskulude jaotusega oli kohtuistungil nõus ka kostja. Pooled avaldasid, et nende menetluskulud hõlmavad üksnes hagi esitamisel tasutud 100 euro suurust riigilõivu. Kohus märgib eeltoodut arvestades, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin