KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-25-12275 Kohtuasi Aktsiaseltsi Olere

) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled leppisid kokku, et kompromissi kinnitava määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Kompromissiga samas menetlusdokumendis sisaldub hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada.

4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4

§ 430lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist.

Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Pooled on kohtule kinnitanud, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. 5. Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras. 6. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Esmalt selgitab kohus, et

§ 123

kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagiavaldus esitati kohtule 30.07.

1. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 30.07.
2. Hagi esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Kohus märgib, et hagi esitamise ajal oli hagihinnaks 17 303,90 eurot, arvestades hageja 08.09.2025 täiendatud hagis esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Hagilt hinnaga 17 303,90 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 980 eurot, seega kuulub

§ 150lg 2 p 1 alusel tagastamisele sellest pool ehk 490 eurot.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1050 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 70 eurot ettenähtust enam. Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. 7. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, millised menetluskulud kostjad hagejale hüvitavad. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas vastavalt

§ 168lg-le 3 poolte endi kanda.

Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks

§ 174lg 1 alusel kindlaks määrata.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 8. Pooled on

§ 661

lg 4 alusel välistanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus rahuldas riigilõivu tagastamise taotluse, mistõttu ei ole määrus ka selles osas edasikaevatav (

§ 150lg 8). (allkirjastatud digitaalselt) 5