Obsah (10)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 47§ 43§ 251§ 249§ 55§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2639 Määruse kuupäev 15. august 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks paigutada ta ümber teise v

) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas
2. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu, milles ta palub teha kohustava ettekirjutuse tema ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. Kaebaja soovib jätkata alates
3. a septembrist üldhariduse omandamist
4. klassis, kuid Tartu Vangla takistab tal kooliga õigeaegselt alustamast. Tartu Vanglas sel aastal kool ei alusta, mistõttu paigutatakse kinnipeetavad ümber Tallinna või Viru Vanglasse. Kaebaja sai
5. augustil 2025 juhuslikult teada, et teda pole nende isikute nimekirjas, kes paigutatakse ümber Tallinna Vanglasse. Kaebaja sõnul vastas inspektor-kontaktisik talle, et kuna kaebaja karistuse kandmine lõpeb
6. augustil 2025 ning alates sellest kuupäevast on ta vahistatu staatuses, siis ei ole võimalik teda kooli soovijate nimekirja lisada. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, sest tal puuduvad sissetulekud. Kaebuses on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, mille kohaselt soovib kaebaja, et ta paigutataks ümber Tallinna Vanglasse. Kaebaja põhjendab, et kool algab juba ligikaudu 20 3-25-2639 päeva pärast ja tal oleks mõistlik olla juba varem Tallinna Vanglas, et sisse elada ja sealse kodukorraga harjuda.
7. Tartu Vangla edastas
8. augustil 2025 vastusena kohtunõudele kaebuses viidatud X-i
9. aprillil 2025 vanglale esitatud selgitustaotluse,
10. augusti
11. a pöördumise ja Tartu Vangla
12. aprilli
13. a vastuse nr 2-2/2-25/2212-
14. Tartu Vangla teavitas kohut, et kaebaja ei ole esitanud seoses tema ümberpaigutamise ja õppima asumise sooviga vanglale vaiet. Lisaks teavitas vangla, et kaebajat ei ole võimalik lisada kooli minejate nimekirja ega paigutada ka teise vanglasse õpingute alustamiseks, sest tema karistusaeg lõpeb seoses vangistuse ärakandmisega
15. augustil
16. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohus käsitab X-i kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud Tartu Vangla vastu kohustamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 2).

Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja enda ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse, et jätkata hariduse omandamist

1. klassis. Kaebaja seni kantavast vangistusest vabanemise tähtaeg on
2. augustil 2025, kuid kohtute infosüsteemist nähtuvalt andis Tartu Maakohus
3. juuli
4. a määrusega kriminaalasjas nr 1-25-3796 loa kaebaja suhtes vahistamise tõkendi kohaldamiseks eelmise vanglakaristuse ärakandmisest arvates kuni üheks kuuks. Seega on kaebaja alates
5. augustist 2025 vanglas vahistatu staatuses. Kinnipeetava ja vahistatu ümberpaigutamise kord on kehtestatud justiitsministri
6. märtsi
7. a määrusega nr 9 vastu võetud „Täitmisplaanis“, mille § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Vangla direktori taotlust menetleb Justiitsministeerium vastavalt täitmisplaani §-le
8. Vahistatu ümberpaigutamise puhul lähtutakse kinnipeetavaga samadest sätetest ning ümberpaigutamine toimub vangla direktori või kriminaalasja menetleva uurija taotluse alusel (täitmisplaani § 16). Kinnipeetavale ei tulene kehtivast õigusest subjektiivset õigust nõuda karistuse kandmist talle meelepärases vanglas, kuid kinnipeetaval on õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, et vangla direktor alustaks ümberpaigutamise menetluse ja esitaks taotluse Justiitsministeeriumile, kui kinnipeetav leiab, et see on vajalik tema põhiõiguste kaitseks. Lähtudes eeltoodust ja kaebuse eesmärgist, on sobiv ja lubatav nõuda kaebusega Tartu Vangla kohustamist algatada kaebaja suhtes teise vanglasse ümberpaigutamise menetlus.
9. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ja võtab seejärel seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse ja menetlusabi taotluste osas (II). I 5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 2 3-25-2639 Kaebaja esitatud kohustamiskaebus tuleb

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Nimetatud normi kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 6.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vanglas kinni peetav isik saab toiminguks sooritamise nõudega (s.o kohustamiskaebusega) pöörduda kohtusse pärast vaidemenetluse läbimist. Nimelt sätestab VangS § 11 lg 5, et vanglas kinni peetaval isikul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Tartu Vangla

1. augusti
2. a vastuse kohaselt ei ole kaebaja seoses tema ümberpaigutamise ja õppima asumise sooviga esitanud vanglale vaiet. Samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et kaebaja oleks pöördunud Tartu Vangla poole taotlusega alustada tema suhtes ümberpaigutamise menetlust. Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale üksnes
3. aprillil 2025 selgitustaotluse ja
4. augustil 2025 avalduse, milles soovis seoses tema ümberpaigutamisega vestelda üksuse juhi või tema asendajaga ning kooliminejate registreerimisega tegeleva ametnikuga. Seetõttu ei ole Tartu Vangla teinud otsustusi seoses kaebaja sooviga paigutada ta ümber Tallinna Vanglasse. Kuna kaebajal on VangS § 1 1 lg-st 5 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, on ta pöördunud kohtusse ennatlikult.
5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 8. Kaebaja esitas kohtule koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus mõistab kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse tegemist, mis kohustaks teda kohe Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ümber paigutama (

§ 251lg 1 p 3).

Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei ole võimalik sisuliselt lahendada.

§ 249

lõigetest 1, 2 ja 5 tulenevalt on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav juhul, kui taotluse esitaja on esitanud kohtule taotlusega seotud kaebuse või haldusorganile vaide ning vastav kohtumenetlus või vaidemenetlus on pooleli. Kaebaja esitas küll koos taotlusega kohtule ka kaebuse, kuid kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kuna praeguses asjas ei toimu ka vaidemenetlust, siis on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused täitmata ja taotlus tuleb jätta läbi vaatamata (

§ 55lg 2).

1. Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus vaadata läbi kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 3 3-25-2639
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4