← Eesti

4-25-1504/22

Obsah (7)§ 63§ 66§ 16§ 17§ 39§ 15§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 12. august 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-1504 Kohtukoosseis Markus Kärner, Pavel Gontšarov, Inna Ombler Väärteoasi

§ 63

lg 1 sätteid kohaldades LS § 201 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 60 ühikut, s.o 480 eurot; 2.2. määrata

§ 66lg 2 alusel, et I.

Künnapil on võimalik tasuda rahatrahv ositi 8 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb Ivar Künnapil tasuda iga kuu

  1. kuupäevaks vähemalt 60 eurot. Rahatrahvi osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le EE351010052031000004 (SEB Pank), a/a-le EE522200221013264447 (Swedbank), a/a-le EE957700771001523585 (LHV Pank) või a/a-le EE401700017002872300 (Luminor Bank). Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99925400000835 ning selgitus „Ivar Künnap, 4-25-1504, rahatrahvi osamakse.“
  2. Asendada maakohtu otsuse põhiosa põhjendused subjektiivse külje tuvastamise osas käesolevas otsuses toodud põhjendustega.
  3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  4. Apellatsioon rahuldada osaliselt. 4-25-1504 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal (soovi korral on menetlusalusel isikul õigus taotleda Riigikohtult kaitsja määramist riigi õigusabi korras), kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  5. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas
  6. märtsil
  7. a väärteoprotokolli nr AB1601233, mille kohaselt juhtis Ivar Künnap samal päeval kl 15.39 Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Pärnu-Jaagupi-Kalli
  8. km-l mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Samuti juhtis I. Künnap mootorsõidukit, mis pole kehtestatud korras registreeritud. Protokolli kohaselt rikkus I. Künnap selliselt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1 ja § 76 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 1 ja § 203 järgi.
  10. aprillil 2025 edastas kohtuväline menetleja väärteoasja materjalid arutamiseks Pärnu Maakohtule. Kohtuväline menetleja taotles kohtult I. Künnapi karistamist 17 päeva arestiga, mille võib asendada üldkasuliku tööga. Maakohtu otsus
  11. Pärnu Maakohus tunnistas I. Künnapi
  12. mai 2025 otsusega süüdi LS § 201 lg 1 ja LS § 203 järgi ning mõistis karistuseks LS § 201 lg 1 ning

§ 63lg 1 alusel rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 160 eurot.

Kohus määras

§ 66lg-te 2,3 alusel, et I.

Künnapil on võimalik tasuda rahatrahvi ositi 5 kuu jooksul, tasudes iga kuu

  1. kuupäevaks vähemalt 32 eurot. Apelleeritud osas on maakohtu seisukohad kokkuvõtlikult järgmised.
  2. Kohus märkis, et arvestab

§ 63lg 1 alusel kogumisse kuuluvate süütegude asjaolusid.

I. Künnap pani 2 väärtegu toime ühe teoga.

§ 63lg 1 alusel tuleb talle määrata karistus raskema sätte, s.o LS § 201 lg 1 järgi.

Viidatud õigusnorm näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. I. Künnapi süü suurust mõjutab väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Süü suurust näitab see, et I. Künnap pani teo toime tahtluse kaudse tahtlusega. Karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus. Seda kinnitab tema

  1. märtsi 2025 avaldus ja toimepandu omaksvõtt. Maakohus leidis, et I. Künnap on esimesest menetlustoimingust mõistnud oma rikkumiste tähendust. Reaalset kahju ei tekkinud. Tegu on pandud toime asulavälisel teel nädala sees pärastlõunasel ajal. I. Künnap juhtis traktorit/ATVd, millel on kiirusepiirang 60 km/h. Kogu sõidupikkus oli alla 2 km, s.o I. Künnapi elukohast kuni kaupluseni oli 900 meetrit. Ta peeti politsei poolt kinni teel kauplusest koju. Tegemist polnud rikkumisega, millele kolmandad isikud oleksid pidanud vajalikuks reageerida. Arvestades, et tegu oli asulavälise teega, sõiduvahendit, sõitmise kellaaega, ei nõustunud maakohus kohtuvälise menetleja hinnanguga süü suuruse osas. Kohus pidas vajalikuks arvestada ka I. Künnapi selgitusi kohtuistungil, sh kahetsust. Kohus leidis, et nii on I. Künnapi süü keskmisest väiksem. Kohus leidis, et I. Künnapit pole vajalik rangelt karistada ka eripreventiivsetel kaalutlustel. Karistusregistrist nähtuvalt on I. Künnapil üks kehtiv karistus, mis on mõistetud
  2. a (s.o pea 6 a tagasi) raske tervisekahjustuse tekitamise eest. I. Künnap täitis nõuetekohaselt katseaja tingimusi. Karistus sai täidetud
  3. detsembril
  4. I. Künnapit ei ole varem liiklusrikkumiste eest karistatud. Karistusregistri andmetel ei ole tal ka ühtegi 2

(8)4-25-1504 kehtivat väärteokaristust. Seetõttu ei ole aresti kohaldamine kohane. Lisaks korduvuse faktile ei saa rääkida harjumussüüteost või I. Künnapi käitumismustrist, mis oleks tema elustiili ja liikluskäitumist defineeriv. Üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades märkis kohus, et registreerimata sõiduki juhtimine liikluses juhtimisõiguseta isiku poolt on raske liiklusrikkumine, millega seatakse ohtu lisaks teiste isikute varale ning keskkonnale ka enda ja ümbritsevate isikute elu ning tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Nii ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga ja avalik menetlushuvi – liikluses ühiskonna turvatunde tagamise näol – on olemas. Seetõttu ei ole võimalik väärteomenetlust lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Karistus peab vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Kuna rahatrahvi varem kohaldatud pole, ei saa asuda seisukohale, et rahatrahv ei täida eripreventiivset eesmärki. Maakohus ei nõustunud kohtuvälise menetlejaga, et rahatrahvi määramine on ebamõistlik, kuna I. Künnap on töötu ja tema rahaline seisund on halb. Preventiivsest seisukohast on isikut võimalik mõjutada teiste karistusliikidega, kuid kuivõrd puudub alus aresti kohaldamiseks, ei tule arutelu alla ka selle asendamine üldkasuliku tööga. Kohtupraktika kohaselt ei saa kohus jätta rahalist karistus, trahvi kohaldamata ainult seetõttu, et selle tasumine on ebareaalne. Arvestades süü suurust, kergendava asjaolu esinemist, rikkumiste tunnistamist, toimepanija isikut ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leidis kohus, et I. Künnapit tuleb karistada trahviga 20 trahviühikut, mida on võimalik tasuda osamaksetena. Kohtu hinnangul on see piisav ühekordsele kergele juhusesüüteole reageerimiseks, ning rikkumiste tagajärgede mõistmiseks ja edaspidise käitumise korrigeerimisest. Karistus on piisavalt range ka õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades ja sel põhjusel korrigeerimist ei vaja. Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioon
  1. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Kostenok, kes taotleb väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 148 p 2 ja 149 p 2, 147 lg 1 p 4 alusel maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ja ringkonnakohtu otsusega I. Künnapile karistuseks 17 päeva aresti mõistmist, mida on võimalik asendada üldkasuliku tööga.
  2. Apellant ei nõustu maakohtuga, et I. Künnap tegutses kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik ütles kohtuvälises menetluses: „… Traktorit ma ei registreerinud, kuna leidsin, et selleks ei ole vajadust. Kuni tänaseni kasutasin traktorit töö tegemiseks metsas“. Viidatud ütlused näitavad, et menetlusalune isik oli teadlik sõiduki registreerimisest, selle mittevajadusest oma metsas sõitmiseks ning vajadusest sõiduteel liiklemisel. Seega on tegu pandud toime otsese tahtlusega.
  3. Kohus on otsuse p-s 19 märkinud, et süü suurust ilmestab kõige madalamal tasandis olev tahtlus, st kaudne tahtlus ning tuvastatud kergendav asjaolu, st puhtsüdamlik kahetsus. Samuti teo toimepanemise omaksvõtt. Kohtuotsuse p 20 kohaselt kohus arvestab, et reaalset kahju toime pandud teoga ei tekkinud. Kohtuväline menetleja leiab, et süüks arvatud väärteokoosseisud ei eelda tagajärje tekkimist. Seetõttu ei saa olla süü suuruse arvestamisel olulisel kohal kahju tekkimine või mitte tekkimine. Samas ei saa märkimata jätta, et meediast on olnud lugeda fataalsete tagajärgedega ATV-dega juhtunud õnnetustest. Need näited näitavad, et enamjaolt võib oskamatusest juht kahjustada iseend, kuid avalikus liikluses osaledes, ka teisi liiklejaid.
  4. Kohtuväline menetleja osutab, et menetlusalune isik tabati politsei poolt teel liigeldes, kuid menetlusalune isik on ise tunnistanud, et käis poes. Poe juures liiklevad haavatavam liiklejate grupp – jalakäijad, sh lapsed, kes käivad peale koolitunde jäätist vms ostmas. Seega ei ole kohtu hinnang aja ning koha ohutuses realistlik. Kohus ei ole hinnanud, et liikluses osales 3
(8)4-25-1504 juhina isik, kel puuduvad teadmised ja oskused. Registreerimata sõidukiga liikluses osalemine võib olenevalt sõiduki seisundist olla ohtlik, kuid teadmiste ja oskusteta juht on ettearvamatu. Seda ei väära ka asjaolu, kus ja mis kellaajal liigeldakse. Lisaks ei uurinud kohus, mis põhjusel poes käidi, kas see oli eluliselt hädavajalik või mitte.
  1. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole oluline, kas oskuste ja teadmisteta juht osaleb liikluses ühe või teise kiirusega. Igal juhul on tegemist ettearvamatu juhiga. Elukohast kaupluseni on 900 m. Maa-ameti kaardirakenduselt nähtub, et menetlusaluse isiku elukoha ja kohaliku kaupluse vaheline teekond on ca 1443 meetrit. Ka siin on oluline, et kaupluse lähedal on liiklus tihedam nii mootorsõidukite kui ka jalakäijate vaates. Seega ei ole oluline teekonna pikkus, vaid asjaolu, et menetlusalune isik liikles teel omamata juhtimisõigust. Rikkumisest ei teavitanud kolmandad isikud, vaid politsei ise sekkus – kohtuvälise menetleja hinnangul ei saa seda asjaolu arvestada. Pole kindlaks tehtud, kas oli pealtnägijaid teisi liiklejaid, kes oskaksid hinnata, et ATV-ga ei tohi registreerimata sõiduteel liigelda või kas pealtnägijad või teised liiklejad on teadlikud menetlusaluse isiku juhtimisõiguse puudumisest. Ohtlikele manöövritele oskaksid osundada ka jalakäijad, kuid kas ka alaealised jalakäijad. Seda kõike arvestades on kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü keskmisest väiksem, millega kohtuväline menetleja ei nõustu. Tegemist oli otsese tahtlusega toime pandud teoga ning menetlusaluse isiku süü oli keskmisest suurem. Süü suurust mõjutavad teadlik ja tahtlik süüteo toimepanemine, toime on pandud kaks erinevatele koosseisudele vastavat tegu. Juhtimisõiguseta juhtimise keeld kannab eesmärki kaitsta juhtimisõiguseta juhti ning teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Asjaolu, et tegemist ei olnud suure traktori või veoautoga, ei saa olla süüd vähendav asjaolu. ATV-l puudub mootorsõidukile omane nn kaitsekiht, tegemist on lahtise sõidukiga, liigeldi jalakäijate sh potentsiaalselt alaealiste jalakäijate liikumisalal. Kui vaadata ATV-dega juhtunud õnnetusi, siis on olnud sõiduki ümber paiskumisi, teelt väljasõite. Sellisel juhul ei piisa ka ainsast turvanõudest – kiivri kandmisest.
  2. Kergendava asjaolu arvestamise osas viitab apellant Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt, kuigi on kindlaks tehtud karistust kergendav asjaolu, s.t puhtsüdamlik kahetsus, annab eeskätt teo raskusest lähtuv süü suurus aluse karistada menetlusalust isikut sanktsiooni keskmisest määrast raskema karistusega (3-1-1-18-17). I. Künnap on kaks liiklusalast rikkumist toime pannud, ühega neist ohustas ta nii ennast kui teisi. Seda asjaolu pole karistuse määramisel arvestatud. Menetlusalune isik avaldas kahetsust kohtuvälises menetluses, kuid kohtuistungil ta ei pidanud seda oluliseks märkida. Seega tekib küsitavus, kas kahetsust saab pidada siiraks või on see kantud soovist saada kergemat karistust. Karistusregistrist nähtuvalt ei ole isikut liiklusalaste süütegude eest karistatud. Kehtiv karistus näitab ometi menetlusaluse isiku teadlikkust süüteomenetluse toimimisest ning karistuse määramise asjaoludest. On ju karistuse määramise asjaolud kuritegude ja väärtegude puhul samad. Seega võib kahetsuse avaldamine olla menetlusaluse isiku poolt ette planeeritud. Maakohus on pidanud kergendava asjaoluna kahetsust niivõrd oluliseks, et mõistis karistuse kahe süüteo eest miinimumi lähedases määras. Seesugune otsustus ei ole jälgitav ning pole ka kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Kuidas maakohtu jaoks kaalub üles paljasõnaline kahetsus kahe rikkumise, otsese tahtlusega teo toimepanemise ning lisaks motiivi – vaja kiirelt käija poes. Selles osas ei ole kohtuotsus jälgitav.
  3. Maakohus on otsuse p-s 22 märkinud, et tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga. Karistusmäärana 20 trahviühikut näitab, et maakohus hindas süütegusid vähetähtsateks. Miinimumäära lähedase karistuse mõistmiseks peab kohtuvälise menetleja hinnangul olema lisaks kergendavale asjaolule erandlikke asjaolusid, kuid neid pole tuvastatud. Kohtväline menetleja lähtus väärteoasja maakohtule menetlusse saatmisel asjaoludest, mis välistasid menetlusalusele isikule rahatrahvi määramise. Menetlusalusel isikul puudub töö, mistõttu ei 4
(8)4-25-1504 ole ta võimeline rahatrahvi maksma. Tõepoolest, ka töötule on võimalik rahatrahvi määrata, kuid menetlusalust isikut see ei mõjutaks. Kohus märkis, et üldkasulik töö oleks menetlusalusele isikule mugavuskaristus. Kohtuvälise menetleja hinnangul on seda ka 20 trahviühikut ositi tasumisega st kuus vähemalt 32 euro suurust väljaminekut. Menetlusalune isik ei tööta, samuti pole ta töötuna arvel, kuid teo toimepanemisel käis ta poes, mis näitab, et sellest tal pidi rahalisi vahendeid olema. Samas aresti mõistmisel ja selle asendamisel peaks menetlusalune isik leidma aega, et teha tööd kellegi teise heaks, mis on piisavalt ebamugav, et mitte pidada seda mugavuskaristuseks. Seda enam, et menetlusalune isik ei tööta ja pole pidanud vajalikus end töötuna arvele võtta. See näitab, et tal on hakkama saamiseks ressursid ja seetõttu võib öelda, et pigem on mugav teha ülekanne pisikeses summas. Arvestades mis põhjusel menetlusalune isik teo toime pani (kiirelt poes käimine) ei ole tõenäoline, et sellist tegu ei kordu, kui karistus pole mõjus. Kokkuvõttes leiab kohtuväline menetleja, et maakohus on süü suurust ning kergendavat asjaolu hinnates teinud vea, mida saab lugeda materiaalõiguse rikkumiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Apellatsioon rahuldatakse osaliselt.
  2. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhiosa I. Künnapi tahtlusega seonduvate põhjenduste osas, sest soostub apellandiga, et I. Künnap pani talle ette heidetud teod toime otsese, mitte kaudse tahtlusega (I).
  3. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse I. Künnapile mõistetud karistuse osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega suurendab I. Künnapile mõistetavat rahatrahvi. Apellandi taotlus I. Künnapi arestiga karistamiseks on ilmselgelt põhjendamatu. Samuti ei nõustu kolleegium sellega, et I. Künnapi süü on keskmisest suurem. Siiski leiab ringkonnakohus, et I. Künnapi süü suurusele ei vastanud ka maakohtu poolt mõistetud karistus, mistõttu tuleb seda suurendada (II). (I) Subjektiivne koosseis
  4. Apellant vaidlustab maakohtu hinnangut I. Künnapi tahtlusele ning leiab, et teod pandi toime otsese tahtlusega. Maakohus leidis, et I. Künnap pani mõlemad talle etteheidetavad teod, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise ja registreerimata mootorsõiduki juhtimise, toime vähemalt kaudse tahtlusega. Mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise osas põhjendas kohus oma seisukohta otsuse p-s 12 järgmiselt: asudes juhtimisõigust omamata traktorit (ATV-d) liikluses juhtima, pidi ta teadma ja möönas, et ka sellise mootorsõiduki juhtimiseks on vaja juhtimisõigust ning et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Registreerimata mootorsõiduki juhtimise osas leidis kohus otsuse p-s 15 järgmist: asudes liikluses juhtima kehtestatud korras registreerimata traktorit (ATV-d), mida ta ei ole pidanud vajalikuks registreerida, kuna kasutab seda tavaliselt vaid metsatööde tegemisel metsas, pidi ta teadma ja möönas, et registreerimata mootorsõidukit liikluses ei ole lubatud juhtida ning et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu.
  5. Tahtluse tuvastamisel tuleb kohtul juhinduda

§ 16

lg-tes 2-4 sätestatud tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje määratlustest.

§ 16

lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks (intellektuaalne külg) süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda (voluntatiivne külg). Maakohus leidis, et teod pandi toime vähemalt kaudse tahtlusega, ent märkis tahtluse intellektuaalse külje tuvastamisel, et I. Künnap pidi teadma […]. Voluntatiivse küljena tuvastas maakohus, et I. Künnap möönis […]. 5

(8)4-25-1504 Süüteokoosseisu asjaolude teadmine ja möönmine viitab aga otsesele tahtlusele (

§ 16lg 3).

Seega on maakohtu otsus tahtluse tuvastamise osas vastuoluline. Samuti märgib ringkonnakohus, et tahtluse tuvastamisel tuleb vältida väljendeid pidi võimalikuks pidama ja pidi teadma. Sellist sõnastust on võimalik mõista nii, justkui tegelikult süüdistatav süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamist võimalikuks ei pidanud, vaid oleks üksnes pidanud seda võimalikuks pidama või teadma. Kui toimepanija süüteokoosseisule vastavat asjaolu teostamist tegelikult võimalikuks ei pidanud ega teadnud, kuid oleks pidanud seda tegema, saab kõne alla tulla vaid vastutus hooletusest toime pandud ettevaatamatusdelikti eest (vt sama kriitikat koos varasema viitega - Riigikohtu 20. juuni 2022. a otsus nr 1-20-6745/88, p 30). 17. Tahtlus tuleb tuvastada süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste osas. Teadmine teo keelatusest tahtluse esemesse ei kuulu (

§ 17lg 3).

Riigikohus on selgitanud, et kui mingi tegu on objektiivses mõttes ebaseaduslik selleks nõutava loa puudumise tõttu, tuleb tahtlust sellise ebaseaduslikkuse osas jaatada siis, kui teo toimepanija ei lähtu vähemalt kaudse tahtluse tasandil ekslikult sellest, et tal luba oli (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus nr 1-21-697/63, p 62). Neil põhimõtetel tuleb tahtlust hinnata ka LS §-des 201 ja 203 sätestatud väärtegude korral. LS §-s 201 sätestatud väärteo korral peab tahtlus hõlmama seda, et juhitakse mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. LS §-s 203 sätestatud väärteo korral peab hõlmama seda, et juhitakse mootorsõidukit, mis ei ole registreeritud. Eksimus selles, kas konkreetse mootorsõiduki juhtimiseks oli juhtimisõigus nõutav või kas mootorsõiduk tuli registreerida, on eksimus teo keelatuses, mida tuleb hinnata süü tasandil (

§ 39

). Kuna ringkonnakohus on seotud apellatsiooni piiridega ning apellant taotleb otsese tahtluse tuvastamist, puudub ringkonnakohtul võimalus tuvastada, et I. Künnap oleks väärteod toime pannud kavatsetult. Kolleegiumil ei ole väärteoasja materjalide põhjal vähimatki kahtlust, et I. Künnap teadis nii seda, et ta juhib mootorsõidukit, mis ei ole registreeritud kui ka seda, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Seda ta ka teha tahtis. Seega nõustub ringkonnakohus apellandiga, et I. Künnap pani talle ette heidetavad väärteod toime otsese tahtlusega. Tuvastades, et I. Künnap pani talle ette heidetavad teod toime kaudse tahtlusega, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust VTMS 149 p-de 1 ja 2 mõttes ning see tingib VTMS § 147 lg 1 p 3 alusel maakohtu otsuse põhiosa muutmise. (II) Karistus 18. Maakohus määras I. Künnapile karistuse

§ 63

lg 1 alusel LS § 201 lg 1 järgi, mis näeb ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohus leidis, et I. Künnapit on võimalik karistada rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses. Apellant leiab, et maakohtul tulnuks mõista I. Künnapile eelviidatud sanktsioonimäära alusel raskemaliigiline ning sanktsiooni keskmäära ületav karistus 17 päeva aresti. 19. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et I. Künnapi poolt toime pandud teo asjaolud viitavad keskmisest suuremale süüle ning maakohus eksis kergendava asjaoluna I. Künnapi kahetsuse arvestamisel. Ehkki apellatsioonis osutatakse iseenesest õigesti, et ATV-dega võib toimuda raskeid liiklusõnnetusi, ei ole I. Künnapi poolt toime pandud rikkumise asjaolud kindlasti sellised, mis viitaks keskmisest suuremale süüle. Ta juhtis registreerimata ATV-d ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ühel korral selleks, et teha lühike sõit oma elukoha lähedal asuvasse poodi. Sealjuures ei pea kolleegium vajalikuks lahendada küsimust sellest kas sõidu pikkus võis olla 900 meetrit või – nagu apellant välja toob: ligikaudu 1443 meetrit – igal juhul oli tegemist lühikese sõiduga. 6

(8)4-25-1504 20. Ehkki kolleegiumi ei nõustu apellandiga, et I. Künnapi süü on keskmisest suurem, on maakohus kolleegiumi hinnangul siiski I. Künnapi süü liialt väikseks hinnanud. I. Künnap pani ühe teoga toime LS § 201 lg-s 1 ja LS § 203 lg-s 1 sätestatud väärteo. LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest, LS § 203 lg 1 korral on sanktsiooniks rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Maakohus karistas I. Künnapit

§ 63

lg-st 1 juhindudes LS § 201 lg-s 1 sätestatud karistusmäära järgi 20 trahviühikuga, seega sanktsioonimäära miinimumi lähedale jääva karistusega. Kuigi I. Künnapi süü ei ole keskmisest suurem, ei esine ka sedavõrd erandlikke asjaolusid, mis tingiksid sanktsiooni alammäära lähedale jääva karistuse mõistmise. 21. Maakohus omistas kaalu sellele, et tegu pandi toime tahtluse kõige madalamal tasandil. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, oli see hinnang ekslik, sest I. Künnap pani talle etteheidetavad teod toime otsese tahtlusega. Seega tuleb maakohtu argument tahtluse kergeimast vormist süü suuruse tuvastamisel kõrvale jätta. Kolleegium märgib siiski sedagi, et seadusandja on arvestanud ka sellega, et kõnesolevad väärteod on karistatavad ka siis, kui need oleks toime pandud ettevaatamatusest (

§ 15lg 3).

  1. Samuti ei ole maakohus omistanud piisavat tähtsust sellele, et I. Künnap täitis ühe teoga kaks erinevat väärteokoosseisu, mis viitab mõnevõrra suuremale süüle kui see, mille maakohus tuvastas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsus nr 3-1-1-75-16, p 10).
  4. Kokkuvõtvalt ei nõustu kolleegium küll apellandiga, et I. Künnapi süü oleks keskmisest suurem, ent see pole ka nii väike, et õigustaks karistuse mõistmist sanktsiooni alammäära ligidal. Ringkonnakohtu arvates jääb I. Künnapi süü pigem keskmise määra kui miinimummäära lähedale, ent ei ületa siiski keskmist määra.
  5. Maakohus ei eksinud aga puhtsüdamliku kahetsuse arvestamisel karistust kergendava asjaoluna. Väärteoasja materjali hulgas sisaldub I. Künnapi omakäeline
  6. märtsi 2025 kahetsuskirjana pealkirjastatud avaldus, milles ta tunnistab rikkumist, vabandab ja lubab tulevikus sarnasest käitumisest hoiduda. Ülekuulamise protokollist ei nähtu ringkonnakohtule, et I. Künnap oleks oma käitumist õigustanud. Vastupidi, oma ütlustes tunnistas ta samuti õigusrikkumisi. Maakohtu istungil jäi I. Künnap oma varasemalt esitatud avalduste juurde. Maakohtu istungiprotokollist nähtuv ei viita samuti, et I. Künnap poleks mõistnud oma rikkumiste taunitavust või oleks neid kuidagi õigustanud. Nii ei näe ringkonnakohus alust kahelda I. Künnapi poolt väärteomenetluses avaldatud kahetsuse siiruses.
  7. Karistusliigi osas on maakohus veatult järeldanud, et I. Künnapi karistamine arestiga ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuse punktis 24 väljendatud seisukohaga, et toimepanija kehv rahaline seis ei tingi tema karistamist arestiga. Kui süüdlane ei suuda rahatrahvi tasuda ning seda ei õnnestu sisse nõuda ka täitemenetluses, on võimalik rahatrahv asendada arestiga ning vajadusel see omakorda üldkasuliku tööga. Apellandi taotlus karistada I. Künnapit arestiga on ilmselgelt põhjendamatu ning I. Künnapi isikut ja teo toimepanemise asjaolusid arvestades täiesti ülemäärane. Tegemist on esmakordse rikkumisega, mille toimepanemist I. Künnap kahetseb. Kolleegium ei leia ühtki argumenti, mis mingilgi moel raskeima karistusliigi kohaldamise kasuks räägiks. Niisiis jääb see apellandi taotlus rahuldamata.
  8. Kokkuvõtvalt on I. Künnapi karistamine rahatrahviga põhjendatud. Kuigi I. Künnapi süü ei ole nii suur kui apellant arvab, tugines maakohus I. Künnapit üksnes 20 trahviühiku suuruse rahatrahviga karistades osaliselt sobimatutele argumentidele ja tegi karistuse mõistmisel 7

(8)4-25-1504 kaalutlusvea, mis on käsitatav materiaalõiguse (

§ 56

lg 1) ebaõige kohaldamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumisena (VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 3051 ning VTMS § 150 lg 2) ning seeläbi on mõistetud karistus, mis ei vasta väärteo raskusele (VTMS § 148 p 4). Eelnevat arvestades tuleb maakohtu otsus osaliselt – s.o I. Künnapile mõistetud karistuse osas – VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p-de 2-4, § 149 p 1 ja § 150 lg 2 alusel tühistada ja mõista I. Künnapile VTMS § 151 lg 3 p 3 alusel raskem karistus. 27. Ringkonnakohus tuvastas eespool, et I. Künnapi süü jääb pigem keskmise määra kui miinimummäära lähedale, ent ei ületa siiski keskmist määra. Samuti tuleb puhtsüdamlikku kahetsust arvestada karistust kergendava asjaoluna. Nii loeb ringkonnakohus I. Künnapi süüle ning eri- ja üldpreventiivsetele kaalutlustele vastavaks karistuseks rahatrahvi 60 trahviühikut ehk 480 eurot. Maakohus võttis arvesse, et I. Künnap on töötu ja tema rahaline seis pole kiita. Samas on I. Künnapi puhul tegemist tööealise ning -võimelise keskealise inimesega. Oma ütlustes on I. Künnap kirjeldanud, kuidas on käinud tegemas metsatöid. Seejuures tulenes tema enda ütlustest, et ta ostis endale traktori, millega sooritas kõnesolevad väärteod. Nii pole teda alust pidada ka täiesti varatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et rahatrahvi ühekorraga tasumine võib siiski käia I. Künnapile üle jõu. Nii on põhjendatud võimaldada tal tasuda rahatrahv

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel 8 kuu jooksul ositi selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb I. Künnapil tasuda iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt 60 eurot. Mõistagi võib ta rahatrahvi tasuda ka kiiremas tempos. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.