lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. 17. Hageja on tõendanud esitatud fotodega, et liiklusõnnetuses sai kahjustada Peugeot´i vasakpoolne tagatiib (dtl 53-57, 107- 109, 112, 113). Kostja väitis, et kahju on väiksem, sest vaja oli vahetada vaid tagatiib 77,35 eurot, mida polnud vaja värvida ning lisaks oli vaja lisamaterjali 17,10 euro eest. Seega pidas kostja kahjuks 94,45 eurot ja oli nõus maksma kahju hüvitist koos remonditööde endaga kokku 300 eurot. Märgitud summad 17,10 eurot ja 94,45 eurot on kajastatud ka hageja esitatud Peugeot´ hinnapakkumises (dtl 32-34, eriti dtl 34). Seega on kahju ulatus igal juhul tõendatud kostja poolt vaidlustamata osas ca 300 eurot, mida kostja pole ka vaidlustanud. Kahjukäsitluse Keskus OÜ koostatud hinnapakkumises on näidatud, et Peugeot´ juhtumieelse olukorra taastamise vajalikud tööd on vasaku tagatiiva laiendi vahetus, värvimine ning lisaks ka kleebiste vahetus (dtl 32). Hinnapakkumise kohaselt on taastusremondi maksumus kokku 1097,42 eurot (käibemaksuta), millest värvitööde maksumus on 442,20 eurot (käibemaksuta), vasaku tagatiiva maha- ja peale panemisega seotud tööd 152,82 eurot (käibemaksuta), vasaku tagatiiva laiendi, tüüblite ja kleebiste maksumus on 414,59 eurot (käibemaksuta), plekitööde maksumus 65,58 eurot (käibemaksuta) ja lisatarvikute maksumus 22,23 eurot (käibemaksuta). Hageja on tõendanud fotodega, et need kahjustused on likvideeritud (dtl 115-116). Fotodega on tõendatud, et sõiduki vasakul tagatiival on silt, mis polnud küll kahjustatud, kuid hinnapakkumisega (dtl 32) on tõendatud, et silti puudutav töö oli vajalik ja on tehtud. Hageja esitatud Kahjukäsitluse Keskuse OÜ arve nr J-11599 11.07.2024 (dtl 39) kohaselt on sõiduki parandamise kulude ja tööde kohta esitatud arve 1097,42 eurot (käibemaksuta). Hinnates kogumis fotosid, tekkinud vigastusi ja tehtud töid, hinnapakkumist ja eelviidatud arvet, asub kohus järeldusele, et hinnapakkumises toodud tarvikud, tööd, sj sildi parandamise tööd olid otseselt vajalikud ja seoses liiklusõnnetuses tekkinud vigastuste asukohaga. Seega on ka sildi vahetusega seotud kulud kahju, mis on tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel ehk kostja poolt Subaruga sõites Peugeot´le otsa
Kohtul puudub alus kahelda kahjude hüvitamisele ja vastavaid töid tegevate spetsialiseerunud äriühingute oskustele hinnata kahjustuste suurust, nende likvideerimiseks tehtavaid töid ja vajaminevaid materjale. Eelviidatud hageja tõendid kogumis hinnates, leiab kohus, et hageja tõendas, et Peugeot´ vigastuse kõrvaldamise kulud ehk kahju ulatus
lg 3, § 132 lg 3 järgi on kokku 1049,42 eurot, millega on ümber lükatud kostja väited, et kahju on väiksem. Kostja väited, et hageja tõendid pole usutavad, veenvad, et pole originaaldokumente, ei ole põhjendatud, sest hageja seletas, et dokumendid koostakse elektrooniliselt. Hageja tõendas kohtule esitatud maksekorraldustega (dtl 31, 40), et vaidlusaluse remondi eest on kannatanule tasutud 1049,42 eurot. 18. LKindlS § 53 lg 1 p 2 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral, lg 2 järgi on süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus, lg 3 kohaselt on hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, lg 4 kohaselt on raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine, lg 5 järgi on tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. 19. Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohalt, ilma et oleks selgitanud välja LS § 169 lg 4 p 2, 3,4, 5 I lause kohaselt, kes on kannatanu, kes on vastutav õnnetuses, seda dokumenteerinud või kutsunud asjaolude ebaselguse korral välja politsei. Kostja väitis, et ta ei käitunud süüliselt, kuna tuli politsei kutsel sündmuskohale tagasi ning osales protokolli koostamisel. Tema ärakuulamisel antud seletuste kohaselt ei saanud ta üldsearu , et Peugeot´l oleks tekkinud mingid kahjustused, kuigi ta oli oma autost välja tulnud ja vaadanud. Istungil antud seletuste kohaselt vedas ta klienti (osutas BOLT-i kaudu teenust) kellel oli kiire ja kohe, kui politseist helistati, tuli tagasi sündmuskohale. Kui tagasi tuli, ei vaadanud ta üle Peugeot´d, millele oli ta vigastused tekitanud. Kostja ei esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, et tal oleks olnud klient vedada tollel päeval, mistõttu kiirustas klienti viima, sj ei väitnud ta, et ta oleks teisele sõidukile (näiteks esiklaasile) jätnud info enda kontaktandmete kohta, võimaldamaks sündmuse, kahjude hilisemat fikseerimist. Hageja esitatud fotodelt on nähtav, et Peugeot´ tagatiib on kahjustunud nii, et selle üks osa on sõiduki kerest veidi rebenenud. Too pidi olema kostjale tähelepanelikul vaatamisel nähtav. Kohus leiab, et asjaso n tõendatud, et kostja rikkus süüliselt ehk hooletusest
lg 3 järgi ja seega õigusvastaselt LS § 169 lg 4 p 4, 5 lg 5, tulenevat kohustust
21.
lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kooskõlas
lõikega 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
Kostja ei ole vaidlustanud kirja saamist. 23. Kuna kostja ei ole kahju hagejale hüvitanud, siis rikub ta hüvitise tagasimaksmise kohustust kostja ees
Nimetatud põhjustel on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist LKindlS § 53 lg 1 p 2, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, § 127 lg 1, 128 lg 3, § 132 lg 3 järgi. Eeltoodu alusel on hageja nõue põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista kahju hüvitist 1097,42 eurot. Menetluskulud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.