← Eesti

3-25-1510/8

Obsah (5)§ 154§ 155§ 43§ 152§ 104

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1510 Haldusasi D.N-i kaebus Haapsal

) § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Halduskohtu menetluses on D.N-i kaebus Haapsalu linna kohustamiseks viima Herjava külas Lepa ja Kase tänava nurgal (kinnistul registriosa nr 436832, kü 67401:010:0750) olev tiik vastavusse tuletõrje veevõtukoha nõuetega või tagama Herjava külas Kuuse tn 16 kinnistu tuletõrje veevarustus muul sobival viisil.
  2. Kaebaja ja vastustaja esitasid 21.08.2025 kohtule 21.08.2025 allkirjastatud kompromissi ning palusid menetluse lõpetada. Menetlusosalised sõlmisid kompromissi alljärgnevas: 2.
  3. Haapsalu linn võtab kohustuse nõuetekohase tuletõrje veevõtukoha rajamiseks hiljemalt 31.12.2025.a. 2.
  4. Kaebaja loobub kõigist haldusasjas nr 3-25-1510 esitatud kaebuses esitatud nõuetest. 2.
  5. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud summas 1284 eurot kannab Haapsalu linn. 2.
  6. Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimise kuupäeva seisuga ei ole neil teineteise vastu rohkem halduskohtumenetlusest nr 3-25-1510 tulenevaid nõudeid. 2.
  7. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole õigusvastane, samuti ei piira kompromiss kolmandate isikute õigusi ning kompromissi on võimalik täita. 2.
  8. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 154

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga.

§ 155

lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, märkides määruses kompromissi tingimused ning ühtlasi lõpetab asja menetluse.

  1. Kohtu hinnangul kuulub 21.08.2025 allkirjastatud kompromiss kinnitamisele, see kajastab poolte vaba tahet, selle täitmine on võimalik ning kompromiss ei riku teiste isikute õigusi ega kahjusta avalikke huve. Pooled on palunud kompromisslepingu p-s
  2. kinnitada kompromiss selle p-des 2.1.-2.
  3. toodud tingimustes, ent kohtu hinnangul tuleb kompromissi tingimuste hulka lugeda ka p-d 3.1.-3.
  4. Kohus selgitab, et käesoleva määruse resolutsiooniga kinnitatud kompromissi tingimused ja määruse põhjendustes toodud kompromissi tingimused ei järgi sama numeratsiooni, kui 21.08.2025 allkirjastatud kompromissis. See aga ei mõjuta kompromissi sisu.
  5. Juhindudes

§ 155

lg-st 4 selgitab kohus, et

§ 155

lõike 6 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel

§-s 43 sätestatud tagajärjed.

§ 43

lg 1 punkti 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

§ 154lg-s 3 sätestatakse, et kui 2

(3)3-25-1510 kompromiss sisaldab tsiviilõiguslikke tingimusi, kohaldatakse selle suhtes täiendavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lõikeid 8 ja 9. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Sama sätte teise lause kohaselt saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Nimetatud normi viimase lause kohaselt, kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 6.

§ 152lg 1 p-st 3 tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-25-1510 menetluse.

7.

§ 104

lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Kaebaja on tasunud käesolevas asjas riigilõivu 20 eurot, mistõttu see tagastamisele ei kuulu. Menetlusosalised on kompromissis kokku leppinud, et vastustaja kannab kaebaja menetluskulud summas 1284 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Haapsalu linnalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1284 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.