← Eesti

3-24-3279/15

Obsah (7)§ 121§ 71§ 49§ 46§ 47§ 45§ 152

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 26. juunil 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-24-3279 Haldusasi Y.O kaebus Tallinna Linnav

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Y.O-l oli Tallinna linnaga üürileping XXX asuva eluruumi kasutamiseks. Üürilepingu kehtivus lõppes
  2. oktoobril
  3. Y.O esitas
  4. juulil 2024 Tallinna Linnavaraametile avalduse eluruumi üürilepingu pikendamiseks.
  5. Tallinna Linnavalitsus jättis
  6. oktoobri
  7. a korraldusega nr 955 üürilepingu pikendamata. Eluruum tuli korralduse kohaselt vabastada hiljemalt
  8. detsembril
  10. Y.O esitas
  11. detsembril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse tühistamiseks. Kaebaja selgitas, et avastas korralduse rämpsposti hulgast
  12. novembril
  13. Korralduses ei ole märgitud edasikaebamise korda ja tähtaega. Kaebaja esitas Tallinna Linnavaraametile avalduse, milles ei nõustunud lepingu pikendamisest keeldumisega.
  14. novembril 2024 sai kaebaja pöördumisele vastuse, mille järgi on seda vaja täpsustada. Linn andis selleks tähtaja kuni
  15. novembrini
  16. Kaebaja otsustas selle asemel halduskohtusse pöörduda.
  17. Kohus tagastas kaebuse
  18. detsembri
  19. a määrusega, leides, et vaidlus ei ole halduskohtu pädevuses (

§ 121lg 1 p 1).

Kohus märkis ka, et kaebus ei ole tähtaegne. Vastustaja esitatud korralduse digikonteinerist on näha, et kaebaja on

  1. oktoobril 2024 digitaalselt allkirjastanud üürilepingu pikendamata jätmise korralduse. Kaebaja sai seega korraldusest teada
  2. oktoobril
  3. Kui otsus oleks halduskohtus vaidlustatav, olnuks kaebuse esitamise tähtaeg järelikult
  4. novembril
  6. Kaebaja esitas halduskohtu määrusele määruskaebuse. Muuhulgas märkis kaebaja järgmist. 5.
  7. Korralduses on märgitud, et selle peale võib esitada kaebuse halduskohtule. Samas ei selgitanud linn kaebajale haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg-st 1 tulenevat vaide esitamise õigust. 5.
  8. Vastustajal pole endal selgust, milline on vaidlusega seotud õigussuhe, edasikaebekord ja kaebetähtajad. Sellegipoolest esitas kaebaja
  9. novembril 2024 korralduse peale tähtaegselt vaide.
  10. novembril 2024 sai kaebaja vaidele vastuse. See on käsitletav vaideotsusena.
  11. detsembril 2024 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse. Kaebaja leiab, et on seega järginud tühistamiskaebuse esitamise tähtaega. 5.
  12. Vastustaja käitus eksitavalt nii kaebaja kui ka kohtuga. Vastustaja ei ole kohtule teatanud, et kaebaja esitas korraldusele vaide ning et vastustaja on sellele vastanud. Kaebaja võimalikud vead olid tingitud vastustaja eksitavast käitumisest. 5.
  13. Kaebaja täpsustas kaebuse nõuet. Kaebaja palus korralduse nr 955 tühistada ja kohustada vastustajat kaebaja
  14. juuli
  15. a taotlust üürilepingu pikendamiseks uuesti läbi vaatama.
  16. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  17. juuni
  18. a määrusega halduskohtu määruse, leides, et tegu on avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus saatis asja halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  19. Kohus andis
  20. juuni
  21. a määrusega menetlusosalistele võimaluse esitada seisukoht kaebuse tähtaegsuse kohta. Kohus selgitas, et kaebajal on sama tähtaja jooksul võimalik esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
  22. Vastustaja esitas seisukoha, milles leidis, et kaebus on esitatud hilinenult. 8.
  23. Kaebaja sai vaidlustatud korralduse kätte
  24. oktoobril
  25. Kaebetähtaeg hakkas kulgema sellest kuupäevast. Kaebaja esitas vaide
  26. novembril 2024 ehk tähtaegselt. Vaides esinesid aga puudused, millest vastustaja informeeris kaebajat
  27. novembri
  28. a kirjaga. 8.
  29. Kui kaebaja leidis, et vaide puuduste kõrvaldamine on keeruline ja kohtule kaebuse esitamine lihtsam, pidanuks ta järgima kohtule kaebuse esitamise tähtaega haldusaktist teadasaamisest arvates. Kaebus tulnuks esitada hiljemalt
  30. novembril 2024, kuid kaebaja esitas selle alles
  31. detsembril
  32. Kaebuse esitamise tähtaeg ei hakanud uuesti kulgema vaides olevatest puudustest teavitava kirja kättesaamisest. 8.
  33. Kaebaja olukorda ei mõjutanud negatiivselt see, et vaidlustatud otsuses ei kajastatud vaide esitamise korda. Kaebaja oleks täna samas olukorras ka siis, kui korraldus oleks sisaldanud vaide esitamise tähtaega selgitavat lauset. Vaidlustatud korralduses selgitati kaebajale kohtule kaebuse esitamise tähtaega. Kaebaja isegi ei väida, et tal olnuks mõni mõjuv põhjus kaebus hiljem esitada.
  34. Kaebaja esitas
  35. juunil 2024 avalduse. 9.
  36. Kaebaja palus kaebetähtaja ennistada. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutusotsus. Kaebaja ületas tähtaega mõjuval põhjusel. Kaebaja eksimus tuleneb vastustaja õigusvastasest käitumisest ja selgitamiskohustuse rikkumisest. Vastustaja eksitas kaebajat, teatades talle
  37. novembri 2024 a. kirjas, et ta ei ole Tallinna linnalt eluruumi vajav isik, kuna ta on töövõimeline isik, kellel ei ole tuvastatud puuet ega töövõime vähenemist. Tegelikult on kaebajal õigus saada Tallinna linnalt elamispind üürile teisel õiguslikul alusel. Kaebaja on sundüürniku olukorras (
  38. mail
  39. a jõustunud Tallinna Linnavolikogu määrus nr 1 „Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord“, § 22 lg 2 p 1). Määruse nr 1 § 22 lg 3 kohaselt 2

(5)tuleb linnavara valitsejal üürnikule üürilepingu lõpptähtaja saabumisest vähemalt kuus kalendrikuud ette teada anda. Vastustaja rikkus ka seda tähtaega. 9.
  1. Vaide puuduste kõrvaldamine oli mõttetu olukorras, kus lõplik otsus kaebajaga üürilepingu sõlmimise kohta oli juba langetatud. 9.
  2. Vastustaja oli kuni praeguses kohtuasjas ringkonnakohtu määruse tegemiseni kindel, et tegu on vaidlusega, mis kuulub tsiviilmenetluse valdkonda. Vastustaja lähtus sellest menetluslike dokumentide vormistamisel ja kaebaja õiguste tagamisel. See oli ilmselgelt väär, tekitas segadust ja põhjustas kaebaja õiguste rikkumise. Kui vastustaja oleks dokumente koostades algusest peale täitnud haldusmenetluse nõudeid, ei oleks kaebaja kaebuse esitamise tähtajaga eksinud. 9.
  3. Riigikohus on korduvalt leidnud, et mõjuvaks põhjuseks

§ 71lg 1 tähenduses võib olla inimese kogenematus (nt halduskolleegiumi 21.

juuni

  1. a määrus asjas nr 3-3-1-3013). 9.
  2. Kui kaebuse esitamise tähtaeg jääb ennistamata, jäävad kaebaja olulised õigused, sh põhiseaduse § 33-st tulenev õigus kodu puutumatusele kaitseta. 9.
  3. Juhul kui kohus ei nõustu tähtaja ennistamisega, soovib kaebaja täiendada kaebust nõudega teha kindlaks vastustaja korralduse ja toimingu (
  4. novembri
  5. a kirja) õigusvastasus (

§ 49

). Kuna sellise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat, on nõue esitatud tähtaegselt. KOHTU PÕHJENDUSED 10. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul haldusakti kaebajale teatavaks tegemisest arvates (

§ 46lg 1).

Kaebaja selgitas kaebuses, et sai otsuse kätte oma e-postkasti rämpsposti seast

  1. novembril
  2. Vaidlustatud korralduse digikonteinerisse on aga lisatud kaebaja allkiri
  3. oktoobril 2024 kell 9.41 ning lisaks ka
  4. oktoobril 2024 kell 11.
  5. Väide, et kaebaja leidis korralduse oma rämpspostist alles
  6. novembril 2024 on seega esitatud pahatahtlikult kohtu eksitusse viimiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et kaebajal oli otsusega võimalik tutvuda
  7. oktoobril
  9. Kaebaja tugineb lisaks sellele, et esitas tähtaegse vaide. Kaebaja jättis aga kõrvaldamata vaide puudused, otsustades selle asemel pöörduda kohtusse.

§ 47

lg 2 järgi võib kaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitajale tehakse teatavaks vaidemenetlust lõpetav lahend. Vastustaja

  1. novembri
  2. a vastus kaebaja vaidele (digitoimiku leht (dtl) 84) ei ole vaidemenetluse lõpetav lahend. Selles vastuses leidis vastustaja, et kaebaja vaie ei ole nõuetekohane. Kuna kaebaja jättis linna osundatud puudused oma vaides kõrvaldamata, ei ole kaebaja pidanud kinni vaidluse kohtueelse menetluse korrast (

§ 47lg 1).

Kaebetähtaega ei saa seetõttu hakata arvestama vastustaja

  1. novembri
  2. a vastusest.
  3. Kaebetähtaeg hakkas seega kulgema
  4. oktoobrist
  5. Viimane päev kohtule kaebuse esitamiseks oli
  6. november
  7. Kaebaja esitas kaebuse
  8. detsembril
  9. Oma viimases seisukohas ei eita kaebaja enam seda, et esitas kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist.
  10. Kaebaja esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus ennistab tähtaja juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (

§ 71lg 1).

14. Kaebaja leiab esmalt, et kaebuse hilinenult esitamist põhjendab see, et otsuses polnud selgitatud vaide esitamise korda (HMS § 71 jj). Kohus märgib, et see puudujääk võiks omada tähtsust vaide esitamise tähtaja ennistamise puhul. Vaide esitas kaebaja aga tähtaegselt. Halduskohtule kaebuse esitamise korda ja tähtaega on vastustaja korralduses korrektselt selgitanud (vt korralduse p 4). 3

(5)
  1. Vaidlustatud otsus on vormistatud linnavalitsuse korraldusena. See sisaldab nii vormistuslikult kui ka sisuliselt haldusaktile omaseid elemente, sh korrektset vaidlustamisviidet, mille järgi võib korralduse vaidlustamiseks pöörduda halduskohtusse. Seega pole alust kaebaja väitel, et vastustaja eksitas teda kaebetähtaja ja -viisi osas, pidades suhet kaebajaga eraõiguslikuks. Kaebaja on pöördunud õigesti halduskohtusse, kuid on seda teinud kaebetähtaega ületades.
  2. Kaebaja leiab, et vaide puuduste kõrvaldamine olnuks kasutu, kuna vastustaja oli otsuse temaga üürileping lõpetada juba langetanud. Kaebaja seisukohal pole alust. Vaidemenetluses saab nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist (vt HMS § 72 lg 1 p 1). Seega oleks vastustaja saanud korralduse kehtetuks tunnistada, kui see oleks kaebaja vaide alusel põhjendatud olnud. Kaebaja väide ei anna seega alust kaebetähtaega ennistada.
  3. Kaebaja väidetav kogenematus ei anna alust kaebetähtaega ennistada, kuna vastustaja oli talle kaebetähtaega korrektselt selgitanud. 30-päevane kaebetähtaeg on ette nähtud õiguskindluse kaitseks. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolas (Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. jaanuari
  5. a määrus asjas nr 3-3-1-7508, p 17).
  6. Kui mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja möödalaskmiseks ei esine, pole alust ennistada tähtaega põhjusel, et kaebuse sisuline lahendamine on kaebaja jaoks oluline. Kaebetähtajad kehtivad ühtmoodi, sõltumata õiguste võimaliku riive olulisusest. Kui kaebaja ei nõustu vastustaja põhjendustega üürilepingu lõpetamisel, tulnuks tal esitada kohtule tähtaegne kaebus või jätkata oma õiguste kaitset vaidemenetluses. Ka vastustaja väidetav eksimus üürilepingu lõppemisest ette teatamisel ei anna alust kaebetähtaega ennistada olukorras, kus vastustaja selgitas kaebajale korrektselt kohtusse pöördumise korda.
  7. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Kohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
  8. Kaebaja esitas ka alternatiivse kaebuse muutmise taotluse juhuks, kui kohus kaebetähtaega ei ennista. Kaebaja soovib sel juhul esitada tuvastamisnõude
  9. oktoobri
  10. a korralduse ja
  11. novembri
  12. a kirja õigusvastasuse tuvastamiseks.
  13. Kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

kohaselt lubatav (

§ 49lg 1).

22. Kohus leiab, et kaebaja esitatud tuvastamisnõuded ei ole lubatavad. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ka peab tuvastamiskaebuse esitamine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (

§ 45lg 2 ja § 38 lg 4).

Kaebaja õiguste kaitseks oli olemas tõhusam vahend:

  1. oktoobri
  2. a korralduse tühistamise nõue. Asjaolu, et kaebaja jäi tühistamiskaebuse esitamisega hiljaks, ei anna talle õigust esitada tuvastamiskaebust.
  3. Ei korralduse ega vaide puuduste kõrvaldamiseks juhiseid andva
  4. novembri
  5. a kirja õigusvastasuse tuvastamine ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Korraldus jääb kehtima, olenemata selle võimalikust õigusvastasusest. Õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale seega mingit eelist. Ka
  6. novembri
  7. a kirja õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebaja õiguste kaitse seisukohalt talle mingit eelist. Eeltoodu põhjal ei oleks kaebuse muutmine ka kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas.
  8. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Kuna kaebus on esitatud tähtaega ületades ning tähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, lõpetab kohus asja menetluse kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 1 p 2 ja lg 3). 4

(5)Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ OSALISELT JÕUSTUNUD KOHTUMÄÄRUSEGA. TALLINNA RINGKONNAKOHTU 22.08.2025 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.