Obsah (9)

§ 199§ 169§ 174§ 663§ 657§ 651§ 175§ 654§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-20-3160 Kohtuasi Solarba

) § 138 lg 2 kohaselt määruskaebuselt tasutud riigilõiv 100 eurot. Samuti on kostjate I ja II põhjendatud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu summas 1125 eurot, mis puudutab 13.03 määruskaebuse koostamist. Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostjate kanda tuleks jätta nende määruskaebusega seonduvad kulud. Kuna hagi jäeti rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda, siis lõppkokkuvõttes ei olnud hagi tagamine ka selles suhtes põhjendatud. Kohus ei ole teinud erandit ega jätnud määruskaebusega seonduvaid kulusid kostjate kanda. Kõik kostjate menetluskulud on jäetud hageja kanda. Kostja III määruskaebust ei esitanud ja sellega seoses kulude hüvitamist ei taotle. Kostjad I ja II paluvad, et see osa kulust võrdselt vaid nendele hüvitataks, st et kumbki kostja saaks 612,50 eurot. 6.1.

1. Maakohus nõustus hagejaga, et 28.11.2022 menetlusdokumendi koostamise ajakulu 9,25 tundi on ülepaisutatud ja selle koostamiseks ei saanud kuluda enam kui 1 tund. Tegemist oli kostja kinnitusega, et jäädakse seniste vastuväidete juurde, palutakse hagi jätta rahuldamata ning suur osa dokumendist oli menetluskulude nimekiri. 6.1.
2. Ülejäänud osas leidis maakohus, et maakohtu menetluses esitatu on kooskõlas menetlusdokumentide keerukuse ja mahukusega. Maakohus ei tuvastanud ülemäärase ajakuluga toiminguid. Menetluskulude taotluses on kirjeldatud tegevused seoses õigusabi osutamisega ja märgitud neile kulunud aeg ning kirjeldatu on olnud maakohtu hinnangul vajalik ja kooskõlas menetluses esitatuga. Kostjatele on maakohtu menetluses osutatud lepingulise esindaja poolt põhjendatud õigusabi 130,75 tundi (ca 16,3 tööpäeva, arvestusega, et tööpäeva pikkus on 8 tundi), mis asja keerukust ja dokumentide mahtu arvestades ei ole ülemäärane. Ainuüksi maakohtu menetluses on peetud 4 istungit kestusega kokku ca 15,5 tundi. Menetlusdokumentide koostamine, menetlusdokumentidega tutvumine ja nende kohta kohtule seisukoha esitamine kujutab

§ 199

lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seetõttu vajalikud toimingud. Hageja etteheited kostjate menetluskulude ülepaisutatuse osas ei ole põhjendatud. Muuhulgas on hageja enda lepingulise esindaja poolt nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluses näidatud õigusabi ajakulu olnud oluliselt suurem kui kostjate lepingulise esindaja ajakulu. Seega on kostjate põhjendatud kulu lepingulisele esindajale maakohtus 25 071 eurot. 6.

1. Maakohus leidis, et ringkonnakohtu menetluses kostjate lepingulise esindaja osutatud õigusabi ja sellele kulunud aeg on olnud vajalik. Hageja ei ole esitanud selles osas ka vastuväiteid. Kostjate põhjendatud lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus on 2907 eurot. 6.
2. Hageja on teatanud, et ei vaidlusta kostjate lepingulise esindaja tunnitasu suuruseid. Kostjad kinnitavad, et ei ole käibemaksukohustuslased ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 6.
3. Kostjad paluvad iga kostja kasuks tema osa kuludest hagejalt välja mõista. Hageja selles osas vastuväiteid ei oma. Toodust tulenevalt tuleb hagejalt välja mõista kostja I kasuks menetluskuluna kokku 9938,50 eurot (pool määruskaebusega seotud kulust, s.o 612,50 eurot + 1/3 maa- ja ringkonnakohtu lepingulise esindaja kulust, s.o kokku 9326 eurot). Hagejalt tuleb välja mõista kostja II kasuks menetluskuluna kokku 9938,50 eurot (pool määruskaebusega seotud kulust, s.o 612,50 eurot + 1/3 maa- ja ringkonnakohtu lepingulise esindaja kulust, s.o kokku 9326 eurot). Kostjale III tuleb hagejalt välja mõista menetluskuluna 9326 eurot (1/3 maa- ja ringkonnakohtu lepingulise esindaja kulust). 3 2-20-3160 Määruskaebus
4. Hageja esitas määruskaebuse, mille 28.02.2024 täpsustuse kohaselt palub hageja tühistada vaidlustatud määruse osas, millega kohus mõistis hagejalt kostjate kasuks menetluskuludena välja kokku 29 203 eurot (koos käibemaksuga) ning teha uus määrus, millega vähendada kostjate kasuks välja mõistetavaid menetluskulusid järgnevalt iga kostja osas: a) vähendada kostja I kasuks välja mõistetud menetluskulusid 3666,90 euro (koos käibemaksuga) võrra ning mõista hagejalt kostja I kasuks menetluskuluna välja maksimaalselt 6271,60 eurot (koos käibemaksuga); b) vähendada kostja II kasuks välja mõistetud menetluskulusid 3666,90 euro (koos käibemaksuga) võrra ning mõista hagejalt kostja II kasuks menetluskuluna välja maksimaalselt 6271,60 eurot (koos käibemaksuga); c) vähendada kostja III kasuks välja mõistetud menetluskulusid 3054,40 euro (koos käibemaksuga) võrra ning mõista hagejalt kostja III kasuks menetluskuluna välja maksimaalselt 6271,60 eurot (koos käibemaksuga). Alternatiivselt palub hageja vähendada hagejalt kostjate kasuks välja mõistetavate menetluskulude suurust kohtu omal äranägemisel ning mõista hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud kohtu mõistlikuks ja vajalikuks peetud ulatuses. Hageja palub jätta määruskaebusmenetlusega seotud kulud kostjate kanda. 7.
5. Hageja hinnangul on kostjad on oma menetluskulude nimekirjast nähtuvalt teinud mitmeid õigusabitoiminguid, mis ei olnud menetluse seisukohast vajalikud või mis seondusid kostjate esitatud erinevate rahuldamata jäetud taotlustega. Kokku oli selliseid ebavajalikke kulusid kostjate menetluskulude nimekirjas vähemalt 10 388,20 euro väärtuses, millised kulud palus hageja kohtul jätta

§ 169lg 3 alusel kostjate endi kanda.

Kuigi

§ 169

lg 3 kohaldub menetluskulude jaotuse puhul, saab hageja hinnangul antud sätet siiski analoogia korras kohaldada, hinnates kostjate õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust

§ 174lg 1 ja § 175 lg 1 alusel.

Kostjate menetluskulud kokku summas 10 388,20 eurot ei ole vajalikud ja põhjendatud kulud, mille kinni maksmist saaks ja võiks hagejalt eeldada. Hageja ei pidanud kohtusse minnes ette nägema, et kostjad hakkavad temalt (selgelt alusetult, arvestades hageja majandusnäitajaid) menetluskulude katteks tagatist nõudma, edutult hagi tagamist vaidlustama, korduvalt erinevaid menetlust venitavaid taotlusi esitama (menetluse peatamise taotlus, vastuväide kohtu tegevusele jms). Hagejalt ei saa mõistlikult eeldada, et ta peab need selgelt ebavajalikud kostjate õigusabikulud kinni maksma. 7.

1. Maakohus on määruses lakooniliselt konstateerinud, et kostjate kulud (v.a osas, milles kohus neid ise vähendas) olid menetluse mahtu ja keerukust silmas pidades vajalikud ja põhjendatud. Hageja on 01.12.2022 seisukohas kostjate menetluskulude nimekirjale toonud detailselt esile iga konkreetse õigusabikulu/-toimingu, mis on hageja hinnangul ebavajalik ja üle paisutatud ning mille kompenseerimist ei saa hagejalt mõistlikult eeldada. Samas ei ole kohus mitte sõnagagi peatunud sellel, kas ja miks olid kostjate poolt esitatud ning maakohtu enda poolt rahuldamata jäetud taotlused lõppastmes siiski vajalikud ja põhjendatud kulud. Määrus on selles osas motiveerimata. Kostjate seisukoht ja menetluse edasine käik
2. Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata ja vaidlustatud määruse muutmata. 4 2-20-3160
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 11. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega mõisteti hagejalt iga kostja kasuks välja rohkem kui 6271,60 eurot. Hageja palub maakohtu määrus tühistada nimetatud summasid ületavas osas, s.o summas 10 388,20 eurot. Ringkonnakohus kontrollib seega vaidlustatud määrust üksnes viidatud ulatuses. 12.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. 13. Määruskaebusest nähtuvalt on hageja peamine väide, et kostjate edutute taotlustega (hagejalt õigusabikulude katteks tagatise küsimine, hagi tagamise määruse vaidlustamine, taotlused menetluse peatamiseks, taotlused vastaspoole tõendite vastuvõtmisest keeldumiseks ning vastuväited kohtu tegevuse peale) seotud menetluskulud peaksid jääma kostjate endi kanda. Kuigi menetluskulude jaotuse osas on kohtute otsused jõustunud, tuleks hageja hinnangul edutute taotlustega seotud kulud jätta välja mõistmata

§ 175lg 1 alusel, kuivõrd need ei olnud põhjendatud ja vajalikud.

Ringkonnakohus ei pea siinsel juhul praeguses menetlusstaadiumis võimalikuks jätta hagejalt kostjate kasuks välja mõistmata kulusid õigusabile, mis oli seotud konkreetsete taotluste esitamisega, pelgalt seetõttu, et need jäid rahuldamata. Hageja märgib õigesti, et rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib jätta selle esitanud menetlusosalise kanda

§ 169lg 3 alusel, mis kohaldub menetluskulude jaotuse puhul.

Menetluskulude jaotuse osas on otsused jõustunud. Liiatigi on Tallinna Ringkonnakohus 10.10.2023 otsuses hageja väiteid seoses nende toimingute osas menetluskulude kostjate kanda jätmisega hinnanud ja leidnud, et taotluste ja määruskaebuse rahuldamata jätmise ning väidetega arvestamata jätmisele vaatamata ei ole 5 2-20-3160 põhjust jätta neid kulusid kostjate endi kanda. Taotlused olid ringkonnakohtu hinnangul menetlusosalise huvide kaitsel asjakohased ja põhjendatud toimingud ega venitanud maakohtu menetlust ei pahatahtlikult ega märkimisväärselt (otsuse p 104). 14.

§ 175lg 1 järgi annab kohus hinnangu eelkõige õigusabile kulunud ajale.

Hageja väited ei puuduta üldjoontes kostjate lepinguliste esindajate toimingutele kulunud aja mõistlikkust või asja keerukust, vaid hageja hinnangul tuleks teatud toimingutele kulunud aja eest õigusabikulud jätta iseenesest välja mõistmata. Vastavalt praeguse määruse eelmisele punktile on see menetluskulude jaotuse küsimus. Hageja viidatud 01.12.2022 menetlusdokumendis esitatud vastuväited menetlustoimingutele kulunud ajale puudutavad üksnes 03.08.2022 ja 28.11.2022 menetlusdokumentide koostamist. Hageja hinnangul on 03.08.2022 2-leheküljelise dokumendi koostamise ajakulu 5 tundi selgelt üle paisutatud ning 28.11.2022 samuti 2-leheküljelise dokumendi koostamiseks ei saanud kuluda üle 2 tunni, kuna selles kinnitatakse jäämist seniste vastuväidete juurde, palutakse hagi jätta rahuldamata ja esitati menetluskulud. Ringkonnakohus märgib, et kostjate 03.08.2022 seisukoht oli küll kahel lehel, kuid see oli esitatud vastuseks hageja 06.07.2022 menetlusdokumendile, mille maht oli 18 lk. Arvestades, et kostjate seisukoha esitamiseks tuli analüüsida hageja 06.07.2022 menetlusdokumenti ning arvestades kostjate 03.08.2022 menetlusdokumendi sisu, ei ole ringkonnakohtu hinnangul selle koostamiseks kulunud aeg ülepaisutatud. 28.11.2022 menetlusdokumendi koostamisega seotud ajakulu vähendas maakohus vaidlustatud määruses rohkemgi kui hageja oli põhjendatuks pidanud. Muus osas ei ole hageja kostjate lepingulise esindaja teostatud toimingute ajakulule vastuväiteid esitanud. Maakohus hindas kostjate menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja kulusid kogumis ja põhjendas, miks ja kui palju on kostjate lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjatele õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada ülejäänud osas kostjate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohus kohaldas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti. 15.

§ 178lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

16.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6