2-21-9444/44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Neve Uudelt ja Antero Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-9444 Kohtuasi Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) hagi Projekt Kuubis OÜ vastu töövõtulepingu rikkumisest tulenevate kulutuste ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 26.02.2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik Projekt Kuubis OÜ apellatsioonkaebus Saaremaa valla vastuapellatsioonkaebus Kaebuse hind Apellatsioonkaebuse hind 152 353,42 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 12 911,60 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastuapellant, apellatsioonkaebuses vastustaja):

Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000306), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Peeter Ploom ja Maria Mägi-Rohtmets Kostja (apellant, vastuapellatsioonkaebuses vastustaja):

Projekt Kuubis OÜ (registrikood 11051176), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Britta Retel ja Carri Ginter Asja läbivaatamine 08.05.2025 kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 26.02.2024 otsus osas, milles maakohus jättis Saaremaa valla kahju hüvitamise nõude 11 315,16 euro ulatuses ning sellelt viivise nõude rahuldamata. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Projekt Kuubis OÜ-lt Saaremaa valla kasuks välja täiendavalt kahju hüvitisena 11 315,16 eurot, sellelt enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis 691,23 eurot ja viivis alates 11.06.2021 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas 2-21-9444 ja jaotada menetluskulud vastavalt tervikresolutsiooni p-s 3.3 märgitule. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi.

2.Pärnu Maakohtu 26.02.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ümberehitusprojekti koostamise kulu 3676,63 euro ja kohtueelse õigusabikulu 23 822,40 euro hüvitamise osas.

3.Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Mõista Projekt Kuubis OÜ-lt Saaremaa valla kasuks välja kahju hüvitis 146 166,53 eurot, enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis 7405,17 eurot ja alates 11.06.2021 viivis kahju hüvitise tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

3.3. Maakohtu menetluskulud jätta 84,3% ulatuses kostja kanda ja 15,7% ulatuses hageja kanda.

3.4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

4.Hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldada ja kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, edaspidi ka „tellija“) esitas 11.06.2021 Pärnu Maakohtule hagi Projekt Kuubis OÜ (edaspidi ka „projekteerija“) vastu. Hageja nõuab töövõtulepingu rikkumisele tuginedes kostjalt 173 455,56 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summas 8725,14 eurot ja edasi viivist põhinõudelt (173 455,56 eurot) VÕS §-s 113 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

2.Hageja õiguseelneja (Kuressaare linn) ja kostja sõlmisid 15.03.2016 projekteerimistööde ja autorijärelevalve teostamise töövõtulepingu nr 94-16 (edaspidi leping). Lepingu esemeks oli Kuressaare kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistluse ideekavandi alusel nelja projekteeritava ala (A-D) (a) projekteerimistööd lepingu punktis 5 fikseeritud mahus ning (b) autorijärelevalve teostamine. Lepingu punkti 5 raames oli kostja kohustatud tegema järgmised projekteerimistööd ja toimingud: geoloogiliste uuringute teostamine; täiendavate geoloogiliste alusplaanide koostamine; eskiisi, eel- ja põhiprojekti koostamine vastavalt standarditele; põhiprojekti alusel töömahtude loendi ja taotluseelarve koostamine; autorijärelevalve teenuse osutamine hilisemate ehitustööde korral. Lepingu punkti 4.1 kohaselt on poolte õiguste ja kohustuste aluseks leping oma dokumentidega, ehitusseadustik ning muud kehtivad 2 2-21-9444 õigusaktid ja standardid. Lepingu punkti 3.2 kohaselt tuli lepingu täitmisel järgida lepingu dokumente ja sellega seotud dokumente vastavalt prioriteetsusele alljärgnevalt: lepingu dokumendid; avatud ideekonkursi „Kuressaare kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistlus“ ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke „Kuressaare kesklinna avaliku ruumi projekteerimistööde ja autorijärelevalve teostamine“ hankedokumendid (sealhulgas hankedokumentide lisad ning hanke käigus antud hankija selgitused); projekteerija Projekt Kuubis OÜ pakkumus; muud lepinguga seotud dokumendid. Lepingu punktis 6.1.9 kohustus kostja jälgima projekteerimistöö teostamisel Eesti Vabariigis kehtivaid normatiive, samuti hageja soove, mis ei ole vastuolus eelpoolmainitud normatiividega. Vastavalt hankemenetluse „Kuressaare kesklinna avaliku ruumi projekteerimistööde ja autorijärelevalve teostamine“ hankedokumentide osale 3 „Tehniline kirjeldus“ p-le 3 tuli projekteerimistööde teostamisel järgida kõiki kehtivaid õigusakte, standardeid, tehnilisi norme ja kvaliteedinõudeid ning dokumentide vahel vastuolude korral tuli kostjal lähtuda dokumendist, milles on sätestatud rangem nõue. Lepingu punktis 6.1.5 kohustus kostja projekteerimistöö teostamise käigus tagama lepinguga kehtestatud tööde kvaliteedi.

3.Kostja andis projekteerimistöö hagejale üle 24.08.2017. Hageja sõlmis 29.03.2018 riigihankes eduka pakkujaga (AS Merko Infra ja AS Merko Eesti, edaspidi „Merko“ või „ehitaja“) töövõtulepingu nr 03-18 („ehitusleping“). Ehituslepinguga kohustus ehitaja teostama selles sätestatud tingimustel ja mahus Kuressaare kesklinna avaliku ruumi projekteerimis- ja ehitustööd, võttes aluseks kostja tehtud projekteerimistööd.

4.Pärast seda, kui ehituslepingu alusel olid lõpetatud sademevee kanalisatsioonitööd, kuid enne tööde hagejale lõplikku üleandmist, toimusid Kuressaare kesklinnas kaks suurt üleujutust: 22.07.2019 ja 07.08.2019. Hagejale teadaolevalt pole varem seal ligilähedases ulatuses üleujutusi toimuud. Mõlemal korral täitis sademevesi süvendi Tallinna tn 3 hoone ees (Vaekoja hoone). Üleujutused ulatusid lisaks ka Väike-Sadama ja Kauba tänavale, kus vesi ulatus põlvini. Hageja võis eeldada, et sedavõrd intensiivsed üleujutused said olla tingitud ebakvaliteetsest projekteerimisest. Seetõttu tellis hageja K-Projekt Aktsiaseltsilt kostja projekteerimistöödele ekspertiisi. Ekspertiisi aruandes viidatud puudused sademeveesüsteemi projekteerimisel on kokkuvõtlikult järgnevad: ei ole arvesse võetud olemasoleva süsteemi läbilaskevõimet, planeeritud maapinna kõrgusmärke, et määrata ja kaardistada paisutuskõrgusest tulenevaid süsteemi kitsaskohti; projektis olevate arvutuste aluseks võetud vihma intensiivsus on ca 2 korda väiksem kui standardis EVS 848 toodud kõikide nõuetega arvestades tuleks; projekteeritud sademevee äravoolupunktid keskväljaku piirkonnas ei arvesta planeeritud alade vertikaalplaneeringut, sademevee voolamise suunda ja hulka; paigaldatud rennid ei tööta nende asukohtades, vesi voolab neist üle; restkaevusid on kõvakattega ala kohta liiga vähe ja nad ei tööta efektiivselt; vertikaaliga on vesi suunatud otse Tallinna mnt 3 ees olevasse süvendisse; hoonete sademeveepüstikute trapid on osaliselt ühendatud omavahel läbivooluga, äravoolutorud/liinitorud pigem tekitavad süsteemis paisutuse ja ei vii kogunenud vett kiirelt allvoolu eelvooludesse; süsteemid lähevad surve alla ja süsteemi madalamates/kriitilistes kohtades tuleb vesi maa peale, tekitades uputusi.

5.Hageja tegi kostjale ekspertiisi aruande kättesaadavaks 30.09.2019 ja esitas kostjale 08.11.2019 nõude lepingu rikkumise heastamiseks. Hageja andis kostjale võimaluse pakkuda koostöös ehitajaga välja projektlahendus lepingu eesmärgile vastava sadeveekanalisatsiooni rajamiseks. Hageja andis kostjale projektlahenduse esitamiseks tähtaja 15.11.2019. Kostja vastas hagejale 05.12.2019, et viide lepingu võimalikule rikkumisele on alusetu ja seetõttu uue projektlahenduse esitamist põhjendatuks ei pidanud.

3 2-21-9444 6. Pärast kostja keeldumist pöördus hageja ehitaja poole ja läbirääkimiste tulemusel sõlmiti hageja ja ehitaja vahel 30.06.2020 kompromissileping. Sellega lepiti kokku linnakeskuse veevarustuse ja kanalisatsiooni ümberehitusprojekti tellimine K-Projekt Aktsiaseltsilt.

Kompromissiga ei nõustunud ehitaja võtma vastutust põhiprojekti puuduste eest, kuid oli valmis lahkarvamuste lahendamiseks võtma enda kanda ümberehitusprojekti koostamise ja selle alusel tehtavate töödega seotud kulusid 36 473 euro ulatuses. Kuna ümberehitusprojekti ja kompromissilepingu sõlmimise ajal teadaolevate ehitustööde maksumus kokku oli 111 373 eurot (millele lisandus käibemaks), siis hagejale ümberehitusprojekti koostamisest ja sel hetkel teada olnud ehitustööde tegemisest tekkiva kahju suurus oli 74 900 eurot, s.o 111 373 eurot miinus 36 473 eurot (lisandub käibemaks).

7.Hageja nõudis 24.08.2020 kostjalt 120 289,20 euro tasumist 4. septembriks 2020. Hageja nõue koosnes ümberehitusprojekti koostamisele ja selle alusel tehtavatele ehitustöödele tekkivatest kulutustest 74 900 eurot (koos käibemaksuga 89 880 eurot). Sellest kulutused ümberehitusprojekti koostamisele olid 8900 eurot (lisandus käibemaks), kulutustest K-Projekt Aktsiaseltsi ekspertiisile summas 3900 eurot (koos käibemaksuga 4680 eurot) ja kulutustest õigusabile summas 21 441 eurot (koos käibemaksuga 25 729,20 eurot). Kostja hageja nõuet ei täitnud.

8.Ümberehitusprojekti alusel tööde tegemisel ilmnes vajadus täiendavate ehitustööde tegemiseks. Hageja sõlmis ehitajaga täiendavate tööde tegemiseks 30.09.2020 kompromisslepingu lisa nr 2. Täiendavate tööde rahaline maht oli 45 226,76 eurot.

9.Hageja esitas kostjale 12.01.2021 korduva nõude ning nõude täiendava kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks. Nõue koosnes 24.08.2020 nõutud 120 289,20 eurost (koos käibemaksuga), sellelt arvestatud viivisest 07.01.2021 seisuga summas 3418,92 ja täiendavate tööde eest tasumisele kuulunud 45 226,76 eurost (koos käibemaksuga). Pärast 24.08.2020 nõudekirja esitamist tekkis hagejal kostja lepingurikkumise tõttu kulutusi õigusabile lisaks 7929,60 eurot.

10.Kostja töö ei vastanud lepingule ja mittevastavuse eest vastutab ta VÕS § 642 lg-st 1 tulenevalt. Hageja kui tellija eesmärk oli saada kostjalt projekt, mille alusel oleks olnud võimalik ehitada toimiv sademeveekanalisatsioon. Sel eesmärgil saigi asetatud töövõtjale kohustus lähtuda muuhulgas standardist (lepingu p 4.1). Hageja nõuab kostjalt VÕS § 115 lgle 1, § 127 lg-lg 1 ja lepingu punktile 11.6 tuginedes lepingutingimusele mittevastava projekteerimistöö tegemisest tuleneva kahju 173 445,56 euro hüvitamist.

11.Hageja nõuab kostjalt 7347,27 euro suurust viivist summalt 120 289,20 eurot alates 05.09.2020 kuni 10.06.2021 (hagi esitamiseni), kuna selles summas nõude täitmise tähtajaks andis hageja 04.09.2020. Täiendavate tööde eest 45 226,76 euro tasumist nõudis hageja hiljemalt 22.01.2021, siis sellelt summalt nõuab hageja viivist alates 23.01.2021. Kokku nõuab hageja kostjalt 10.06.2021 seisuga tekkinud viivise võlgnevust 8725,14 eurot.

12.Vale on kostja väide, et sademeveesüsteemi mittevastavuse tingis tööprojekt. Kostja kui autorijärelevalve teostaja vastutaks ka tööprojekti puuduste eest, kui sademeveesüsteemi mittevastavus oleks tingitud tööprojektist. Autorijärelevalve teostajana oleks kostja pidanud kontrollima nii sademeveesüsteemi ehitamist, sh ehitamist vastavalt projektdokumentatsioonile ja analüüsima ka tööprojekte. Puudused tööprojektides ja väidetavalt puuduliku tööprojekti põhjal tehtud ehitusvead pidanuks ilmnema autorijärelevalve raames ehitustööde käigus, mitte pärast objekti valmimist. Lepingu punkt 4 2-21-9444 6.1.14.3 kohustas projekteerijat hilisemate ehitustööde käigus kontrollima, et rajatis oleks rajatud vastavalt põhiprojekti lahendusele.

13.Hageja ei nõustu, et üksnes OÜ Esprii kohustuseks oli tagada, et tööprojekt ja ehitusprojekt vastaksid kõigile nõuetele ning et üksnes Esprii kohustuseks oli kontrollida, et ehitaja saavutaks hageja eesmärgi. Täpselt samasisuliste eesmärkide saavutamine oli lepingu punkti 6.1.14.3 järgi kostja kohustuseks, rääkimata sellest, et põhiprojekti vastavuse tagamine oli kostja ülesandeks.

14.Hageja ei nõustu kostja väitega, et võrguvaldaja AS Kuressaare Veevärk (edaspidi ka Veevärk või võrguvaldaja) tehnilised tingimused ja (OÜ Ösel Plan varasem) vertikaalplaneering olid kostja jaoks siduvad juhised. Tehnilistest tingimustes ühtegi siduvat juhist ei sisaldu ja kostja pole ühtegi sellist ka välja toonud. Veevärgi tehnilised tingimused ei olnud puudulikud. Kui tehnilised tingimused ka olnuks vigased või puudulikud või olnuks oht, et nende järgimine mõjutab projekteerimistöö kvaliteeti, tulnuks kostjal sellest hagejat teavitada. Kostja pole hagejat tehniliste tingimuste vigadest ja/või puudustest teavitanud ega sellisele teavitamisele tuginenud.

15.Hageja ega Veevärk pole jätnud kostjale olulist infot edastamata. Hankedokumendi „Tehniline kirjeldus“ kohaselt pidi kostja arvestama, et selles loetletud dokumendid on kogu hageja poolt antav info ja kostja peab tegema kõik ülejäänud vajalikud uuringud ning projekteerimistööd, mida on töö teostamiseks ja selle eesmärgi saavutamiseks vaja teha ning vastavad kulud peavad olema arvestatud pakkumuse maksumuses. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja kui ta juhiseid materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Tehniliste tingimuste punkti 5.1 kohaselt vastutab kostja koostatud eel- ja põhiprojekti eest ning hageja kui tellija kooskõlastus ei vähenda ega vabasta töövõtjast kostjat vastutusest. Kostja ei saa seega vabaneda vastutusest viidates Kuressaare Veevärgi kooskõlastusele või hageja tellitud OÜ Skepast & Puhkim ekspertiisile. Ka VÕS § 643 ette nähtud kõrgema hoolsusega töö üle vaadata laskmine asjatundjal (OÜ Skepast & Puhkim) ei vabasta vastutusest töövõtjat, kelle töö ei vasta lepingutingimustele.

16.Kostja pole tõendanud, et tema töö vastas lepingule. Kostja projekteeris ületäituva kanalisatsioonivõrgu. Põhjendades sademeveesüsteemi mittetoimimist sellega, et kogu Kuressaare linna süsteem on vananenud, annab see tunnistust, et kostja on jätnud järgimata standardi p 6.1.4 sätestatud kohustuse eelvoolu torustike läbilaskevõime määramiseks.

Puudusi projekteerimistöös ei saa kostja õigustada erakordsete sademetega. Kostja pole projekteerides ette näinud tippvooluhulkade ühtlustamist ja rikkus sellega standardi punktist 6.2.6 tulenevat kohustust. Põhjuste konkurentsi korral peab kostja tõendama, et tema tegu ei olnud kahju tekkimise aluseks. Vastutusest vabanemiseks ei ole piisav, kui kostja viitab kõikvõimalikele muudele põhjustele. Kostja ei ole tõendanud, et kahju tekkis muul (alternatiivsel) põhjusel.

17.Kahjuhüvitise vähendamiseks alust pole. Kostja vastutust ei välista ega piira ehitaja töövõtuleping. Ehitaja poolt projektis tehtud muudatused ei vabasta kostjat vastutusest.

18.Kompromissileping ehitajaga ei välista kostja vastutust. Ehitaja võttis enda kanda Vaekoja müüri projekteerimise ja ehitamise, milliste tööde väärtuseks hindasid pooled 21 000 eurot (ilma käibemaksuta) ning ülejäänud summast võttis Merko enda kanda 15 473 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja maksis ehitajale juhtimiskulu ja kasumit üksnes neilt summadelt, mis jäid hageja kanda. See tähendab, et juhtimiskulu ja kasumit ei arvestatud neilt töödelt/summadelt, millised ehitaja võttis enda kanda. Hageja oli sunnitud sellise 5 2-21-9444 kompromissi tegema ja kompromissilepingu sõlmima, kuna üksnes ehitajaga oli võimalik asjatu viivituseta kõrvaldada negatiivsed tagajärjed kostja puudustega töös.

Kostja vastuväited 19. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja pole töövõtulepingut rikkunud, mistõttu ei vastuta ta 2019. a suve hoovihmadest tingitud uputuste ning nendega seotud Kuressaare sademeveesüsteemi täiendavate rekonstrueerimistööde eest.

20.Sademeveesüsteemi rajamise aluseks ei pidanud olema lepingu esemeks olnud põhiprojekt, vaid ehitaja tööprojekt. Tööprojekti koostasid ja kesklinna sademeveesüsteemi ehitas Merko. Merko tööprojekt oli puudustega. See ei vastanud ehitusseadustiku (EhS) § 13 lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 § 10 nõuetele.

Sisuliselt on tööprojekt kostja koostatud põhiprojekti joonised, millel on vahetatud kirjanurk.

Selline tööprojekt nõuetele ei vasta ja järelikult polnud piisavalt põhjalik keskväljaku sademeveesüsteemi rajamiseks. Selle vea avastamine oli hageja, eeskätt objekti omanikujärelevalve, kohustus. Puudulik tööprojekt võis tuua kaasa olulisi ehitusvigu ja nende eest ei vastuta kostja. Uus töövõtuleping ja kompromissleping sõlmiti ehitajaga ja see kinnitab, et sademeveesüsteemi vigade eest vastutab ehitaja.

21.Kostja tegi projekteerimistööd vastavalt standardile, lepingus ettenähtud tingimustele, sh hageja juhistele ja võrguvaldaja tehnilistele tingimustele ning vastavalt kõigile teistele lähteandmetele, millele enne lepingu sõlmimist ja selle täitmise käigus kostja tähelepanu juhiti.

22.Enne projekteerimistööde alustamist väljastas Veevärk kostjale 30.05.2016 tehnilised tingimused, millega määratles Kuressaare keskväljaku projekteerimise alused. Tehniliste tingimuste kohaselt tuli võimalusel säilitada olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohad ja planeeringuala sademeveed võis suunata kõikidesse eskiisprojektis toodud isevoolsetesse sademevee kaevudesse. Eskiisjooniselt on tuletatavad sademevee voolusuunad ja kõik teadaolevad sademevee kaevude asukohad. Vee-ettevõtjale polnud teada üksnes kaevude sügavused ja need tuli välja selgitada projekteerimistööde käigus. Õige ei ole hageja väide, et kostja ei olnud kohustatud järgima tehnilisi tingimusi. Projekteerimistingimustes on sõnaselgelt sätestatud, et torustikud tuleb projekteerida kuni eesvooluni vastavalt Veevärgi tehnilistele tingimustele.

23.Eelvoolud olid halvas seisus. Kostja lepingujärgseks kohustuseks ei olnud väljaspool projektala kanalisatsiooni seisukorra hindamine. Hageja pole välja toonudki, millised väidetavad vead tehnilistes tingimustes esinesid, mida kostja tuvastama pidi. Kui hageja ja Veevärk teadsid, et eesvoolude seisukord on halb, tulnuks sellele lepingu täitmise käigus tähelepanu juhtida. Võimalikud probleemid sadeveesüsteemiga pidid võrguvaldajale olema teada.

24.Projekteerimistööde teostamisel tuli lähtuda standardi EVS 848:2013 peatükist 6.2.4, eeskätt selle tabelist 6, mis määratleb arvutusvihma korduvusteguri sademevee- või ühisvoolukanalisatsiooni arvutusvooluhulga määramiseks. Kostja projekteeris korrektselt sademeveekanalisatsiooni lahkvoolise sademeveekanalisatsiooni normidest lähtuvalt.

Lähtuvalt võrguvaldaja tehnilistest tingimustest ja standardist arvutas kostja sademeveetorustiku läbilaskevõime lahkvoolsele kanalisatsioonile. Arvutusvihma korduvus tuli lahkvoolse kanalisatsiooni piirkonnas arvutada 2 aasta tegurit arvesse võttes. Ka sademevee kokkuvoolu aja arvutusteguri määramisel oli teadaoleva info põhjal õiguspärane 6 2-21-9444 lähtuda tavaolukorda iseloomustavatest kordajatest. Standardist ei tulnud ülesannet projekteerida ekstreemsetele ilmastikunäitajatele tuginedes. Sellele ei juhtinud tähelepanu ka hageja tellijana või võrguvaldaja. Kostja kasutatud arvutusvihma korduvus on maksimaalne, mida standard lahkvoolse kanalisatsiooni piirkonnas soovitab ja kokkuvoolu aja valikul lähtus kostja standardi soovitustest. Võrguvaldaja oleks pidanud tehnilistes tingimustes sätestama eraldi, kui eesmärgiks oli projekteerida sademeveesüsteem, mis ei lähtu standardist või mille eesmärgiks on kusagil mujal asuvate puuduste kompenseerimine. Kui hageja eeldas, et vastuolus standardiga tuleb torustikud üledimensioneerida, või projekteerida lahkvoolne sademeveekanalisatsioon ühisvoolsele kanalisatsioonile kohalduvate normide alusel, tulnuks sellele tähelepanu juhtida lepingus või tehnilistes tingimustes. Seda ei tehtud.

25.K-Projekt Aktsiaseltsi ekspertiis on leidnud arvutusvihma kordajad, mida kasutatakse ühisvoolukanalisatsiooniga südalinnade puhul, seetõttu pole see ekspertiis asjakohane.

26.Õige pole hageja väide, et põhiprojektis pole arvestatud planeeritud alade vertikaalplaneeringut. Seda on arvestatud. Sademevee äravoolu kohad on projekteeritud sademevee liikumise teekonnale või kogunemiskohta. Lahenduseks poleks saanud olla ka restide ja rennide suurem hulk, sest ülejäänud eelvoolud on ummistatud. Kostja pidi põhiprojekti koostamisel võtma aluseks ka hageja lähteülesande vertikaalplaneeringu osa.

27.Kuressaare Veevärk ja teised asutused kooskõlastasid projekti märkusteta. Projekti nõuetekohasust kinnitas ka hageja tellitud ekspertiisi 31.08.2017 aruanne Skepast&Puhkim OÜ-lt. Põhiprojekti vastavust standardile kinnitab TalTech ekspertarvamus.

28.Sademeveesüsteemi mittetoimimine ei olnud tingitud kostja koostatud põhiprojektist.

Osaliselt on üleujutuste põhjus ehitaja kooskõlastamata muudatused. Teostatud lahendus on olulistes osades erinev kostja põhiprojektist ja selle tulemusel on üleujutusrisk suurenenud.

Ehitaja ei kooskõlastanud muudatusi kostjaga. Kaheksast tehtud muudatusest kaks suurendavad tippvooluhulkasid torustikes ning tulemuseks on kanalisatsioonisüsteemi suunatud vee oluliselt suurem hulk, kui põhiprojekti arvutused ette nägid. Üleujutust Vaekoja hoone ees oleks saanud teatud ulatuses vältida liigvee kaitseks rajatud tõkkega. Tõkke rajamata jätmine oli hageja otsus. Hageja andis kostjale konkreetse suunise, et eesmärgiks on Vaekoja esised trepirajatised kaotada ja jätta sinna üheastmeline tasapind.

29.Üleujutusriski oleks hageja saanud vähendada või vältida kui võrguvaldaja oleks tehnilistes tingimustes välja toonud puudused kanalisatsioonisüsteemis, hageja oleks andnud selge juhise mitte lähtuda standardist, vaid arvestada vihma suurema korduvusperioodiga.

30.Kostja ei ole lepingut rikkunud ka seoses autorijärelevalve teostamisega. Hageja on ebaõigesti võrdsustanud autorijärelevalve ehitusjärelevalvega. Autorijärelevalve eesmärk on tagada projektile vastava lahenduse realiseerimine ja seda on kostja teinud nõuetekohase hoolsusega. Projekteerimistööde ajal kehtinud standard EVS 811:2012 ega kehtiv EVS 932:2017 ei näe projekteerijale kohustust käia autorijärelevalve korras ehitusobjektil, kontrollida sademeveesüsteemi ehitamist vastavalt tööprojektile ega kohusust tuvastada ehitusvigu. Kõik need tegevused on omanikujärelevalve pädevuses.

31.Hagejal oli Kuressaare linnakeskuse töö- ja ehitusprojektiga seoses omanikujärelevalve teostamiseks sõlmitud töövõtuleping OÜ-ga Esprii. Järelevalve objekti nõuetekohase väljaehitamise ning tööprojekti nõuetekohasuse osas oli omanikujärelevalve kohustuste hulgas. Esprii kinnitas, et tema poolt osutatavate teenuste eesmärk on tagada projekteerimisja ehitustööde vastavus normidele ja ehitaja tööprojektile ning töövõtulepingule, kehtivatele 7 2-21-9444 õigusaktidele ning heale ehitustavale. Teenuse osutamisel kohustus Esprii juhinduma eeltoodud eesmärgist. Tegemist on ülesandega, mille täitmata jätmist heidab hageja hoopis kostjale ette.

32.Kõigi puuduste eest vastutas ehitaja. Üksnes ehitaja vastutuseks oli saavutada hagejale vajalik tulemus, vastavus õigusaktidele ja kõrvaldada kõik ilmnevad puudused omal kulul.

Ehitaja võttis vastutuse mistahes varasemates töödes teostatud puuduste eest. Isegi kui kostja põhiprojektis olid väidetavad vead (millega kostja ühelgi juhul ei nõustu), tuli ehitajal need väidetavad puudused avastada, seejuures kohustus ehitaja tuvastatud puudustest teavitama.

Kostjale ei ole teada, kas ja millises ulatuses ehitaja üldse kostja põhiprojekti kontrollis, kuivõrd väidetavatest puudustest kostjat ei teavitatud.

33.Hageja ja ehitaja sõlmisid 30.06.2020 kompromissilepingu ja 30.09.2020 selle lisa 2, milles käsitleti muuhulgas ehitaja vastutust töölepingu alusel teostatud tööde eest.

Kompromissileping tõendab ehitaja vastutust ja välistab vähemalt osaliselt kostja vastutuse väidetavate projekteerimisvigade eest. Hageja pidas algselt vastutavaks ehitajat kui tööprojekti koostajat ja ehitustööde teostajat.

34.2019. aasta suve üleujutuste põhjuseks kesklinnas oli Kuressaare linna eesvoolude erakordselt halb seisukord koosmõjus lühiajaliselt kestnud intensiivsete sademetega ja ehitaja kooskõlastamata muudatused projektis, mitte lepingule mittevastav põhiprojekt. Kostja ei vastuta väidetava kahju eest, mille tekkimise eest hageja ise vastutab (VÕS § 641 lg 3 ja § 101 lg 3). Hageja pole tõendanud kahjunõude esitamise eelduste täidetust, sealhulgas põhjuslikku seost väidetava lepingu rikkumisega.

35.Kahjunõue sisaldab kulutusi, mille sissenõudmine kostjalt on alusetu. Projekteerijast kostjalt saab nõuda projekti lepingutingimustele vastavaks viimisega (st projekti muutmise või uue projekti koostamisega) seotud kulude hüvitamist ja ehitajast kostjalt ehitamise puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist. Kostjalt ei saa nõuda kõigi ümberehitusega seotud kulude hüvitamist. Kahjunõuet peaks vähendama vähemalt Vaekoja esise projekteerimise ja ehitamistöödega seonduvate kulude osas. Ehitustöödele lisaks tasus hageja ehitajale ka juhtimiskulusid ja kasumit, mille on hageja nõude põhjendamisel jätnud mainimata. Neid ei saa käsitleda ümberehitamiskuludena. Kostja ei vastuta nende tööde ja kaasnevate kulude eest, mis jäid väljapoole kostja projekteeritavat ala ega ka muude kulude eest, mis on tingitud tellija enda erisoovidest ja tellitud lisatöödest, sh teiste töövõtjate tegevusest tingitud lisatöödest, tellija enda kulude optimeerimise soovist, teiste töövõtjate poolt teostatud muudatustest projektis vms.

36.Hageja ei tellinud uut põhiprojekti. Esitatud on üksnes ümberehitusprojekt, mis oli ehitamise aluseks ja seda ei pidanud kostja koostama. Hageja nõuab kostjalt kulutuste hüvitamist ulatuses, milles kostja põhiprojekti isegi ei koostanud ja kostja ei saanud mõjutada ehitusmaksumuse kokkuleppeid.

37.Põhjendatud pole nõuda K-Projekt Aktsiaseltsi ekspertiisile tehtud kulutuste hüvitamist kahjuna. Tegemist on dokumentaalse tõendi saamise kuluga ja seda saab nõuda menetluskulude hüvitamise korras, mitte kahjuhüvitisena.

38.Kohtueelse õigusabikulud on põhjendamata ja ebamõistlikult suured. Kahju hüvitamise nõude üldised eeldused on täitmata, seega pole hagejale hüvitatavad ka kohtumenetluse eelsed õigusabikulud. Igal juhul kuuluvad hüvitamisele üksnes kahju tekitamisega seoses kantud 8 2-21-9444 mõistlikud kulud. Kostja ei saa vastutada hageja õigusabikulude eest, mis ei olnud seotud kostja lepinguga ja selle täitmisest tulenevate võimalike puudujääkidega.

Maakohtu otsus ja põhjendused 39. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 134 851,37 eurot, enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise 6713,94 eurot ja alates 11.06.2021 viivise põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus 22,25% ulatuses hageja kanda ja 77,75% ulatuses kostja kanda.

40.Maakohus hindas esmalt, millistele tingimustele sademeveekanalisatsiooni projekt pidi vastama ja kas hageja väidetud vead kostja töös toovad kaasa lepingutingimustele mittevastavuse.

40.1. Kostja pidi lähtuma projekteerimistöö hanke tehnilisest kirjeldusest, mille järgi tuli projekteerijal lahendada eel- ja põhiprojektis võimalusel Kuressaare kesklinna arhitektuurivõistluse võidutöös VAIP näidatud sadevee linnakujunduslikud immutusalad, ülejäänud osas suunata sadeveed kalletega linna sadeveekanalisatsiooni võrku ning vajadusel lahendada olemasolevate trasside ümberpaigutamine. Samuti tuli lähtuda hanke tehnilise kirjelduses viidatud projekteerimistingimustest, mille kohaselt tuli sademevee torustikud projekteerida kuni eelvooluni vastavalt Veevärgi tehnilistele tingimustele. Poolte esile toodu järgi tuli arvestada ka varasema vertikaalplaneeringuga (OÜ Ösel Plan).

40.2. Kuivõrd lepingus ei sisaldu otsesõnu kokkuleppeid sademeveekanalisatsiooni omaduste kohta, tuleb kostja töö lepingutingimustele vastavuse hindamisel kõne alla VÕS § 641 lg 2 p 2 ja sademeveekanalisatsiooni projekti sobivus tellija vajatud või tavaliseks otstarbeks.

Seejuures tuleb arvestada VÕS § 77 lg 1 sätestatuga, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostjalt tellitud põhiprojekt pidi olema otstarbelt ja kvaliteedilt selline, et sellega kavandatud süsteem võimaldaks (vajadusel edasise tööprojektiga täpsustatult) rajada sademeveekanalisatsiooni, mis kogub sademevee kokku ja juhib torustiku kaudu uputusteta ära.

40.3. Sademeveekanalisatsiooni kõigi oluliste tehniliste parameetrite kavandamine toimub eel- või hiljemalt põhiprojekti staadiumis. Ehk käesoleva vaidluse seisukohast olulised küsimused – vooluhulgad ning kavandatava ja olemasoleva torustiku mahutavus – kuulusid kostja projekteerimismahus lahendatavate ülesannete hulka ja põhiprojektile järgnevas tööprojekti staadiumis süsteemi dimensioneerimisega enam ei tegeleta.

40.4. Hageja heidab kostjale ette, et projektis olevate arvutuste aluseks võetud vihma intensiivsus on ca 2 korda väiksem kui standardis EVS 848 toodud kõigi nõuetega arvestades tuleks. Seega tuleb hinnata, kas kostja kavandas sademeveesüsteemi õigesti, nõuetekohaselt arvestatud vihmavee kogustele. Vaidluse all on vihma korduvuse perioodi ja vihmavee kokkuvooluaja õige arvestamine.

40.4.1. Arvutusvihma korduvuse periood tähistab standardi punktis 6.2.4.1 toodud määratluse järgi keskmist ajavahemikku kahe võrdse intensiivsusega vihma kordumise vahel. Hageja väitel on vihma korduvuse perioodiks võetud projektis 1 aasta. Kostja ei vaielnud vastu, et projekti seletuskirjas on tõepoolest korduvuse perioodiks märgitud 1 aasta, kuid seda ekslikult ja tegelikult on arvutused tehtud 2-aastase perioodiga, millise standard näeb ette muudele 9 2-21-9444 lahkvoolukanalisatsiooniga piirkondadele. Vaidlust ei ole, et Kuressaare kesklinn on lahkvoolukanalisatsiooniga (reo- ja sademevee jaoks eraldi torustikud) ja tuli ka kostjal projekteerida lahkvoolselt. NK arvamuses on küll öeldud, et korduvus on 2 aastat, kuid ei ole selgitatud, millel järeldus põhineb. Kostja pole suutnud veenvalt tõendada, et arvutused on tehtud 2-aastase korduvuse perioodiga.

40.4.2. Hageja väidab sisuliselt ka seda, et korduvuse perioodiks pidanuks valima 5 aastat.

Ehk arvutusäravool ei oleks nõuetele vastav ka siis, kui oleks lähtutud 2-aastasest korduvusest. K-Projekti Aktsiaseltsi arvamuses on eksperdid teinud äravoolu arvutused 5aastase korduvusega lähtuvalt sellest, et tegu on südalinnaga. NK märgib oma arvamuses, et sellise olulisusega piirkonnas nagu keskväljak, olnuks (tellija poolt tehnilistes tingimustes) mõistlik sätestada suurem korduvusperiood kui standard nõuab, näiteks 5 või 10 aastat.

Asjatundjate hinnangutest nähtub kohtule spetsialistide üksmeel, et Kuressaare kesklinna sademeveesüsteemi kavandades olnuks põhjendatud arvestada vähemalt 5-aastase korduvuse perioodiga sõltumata piirkonna kanalisatsiooni lahkvoolsusest. Kostja väitel, toetudes ekspert K arvamusele, pidanuks suurema korduvusperioodi nõue olema projekteerijale antud tellija poolt ette tehnilistes tingimustes ja selle puudumisel sai kostja lähtuda 2-aastasest korduvuse perioodist kui maksimaalsest. Vaidlust pole, et ei tehnilised tingimused ega muud lepingudokumendid korduvusperioodi eraldi ei käsitle. Projekteerijale kohaldub ka EhS § 10 sätestatud asjatundlikkuse põhimõte, mille kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuse ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine ning asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused. Järeldamaks, et erikokkuleppe puudumisel on korduvusperioodi valik või selle kooskõlastamine tellijaga osa sademeveesüsteemi projekteerija kutsealasest asjatundlikkusest, piisas kohtu arvates ülaltoodud kahest valdkonna spetsialisti teineteisest sõltumatust seisukohast järelduse tegemiseks, et kostja oleks pidanud lähtuma 5-aastasest korduvuse perioodist.

40.4.3. Hageja väitel on projektis arvestatud kokkuvõttes liiga pika vihmavee kokkuvooluajaga, seda vähemasti Vaekoja ümbruse valgala puhul. Projekti seletuskirja kohaselt on arvutatud äravool kõigi valgalade puhul 20-minutilise kestvusega vihma arvestades. Asjatundjate arvamuste alusel luges kohus tõendatuks, et vähemalt Vaekoja ümbruse valgala (kui ilmnenud sademeveesüsteemi mittetoimimise ja uputuste kontekstis keskse piirkonna) puhul on kostja eksinud vihmavee kokkuvooluaja määramisel. Kostja oleks pidanud lähtuma 10-minutilisest kokkuvooluajast. Lisaks on NK kõnealuse valgala puhul osutanud, et katuste kaldeid ja maapinna kohati üle 3%-list langu (st kallet) arvestades tulnuks äravool arvutada standardi nõuetele vastavalt valemiga [10], mitte valemiga [7], nagu projektis. Seega on hageja etteheide, et kostja projektis on arvutusäravool väiksem kui seda oleks standardi nõutele vastavalt arvutatud äravool, põhjendatud.

40.4.4. Kuna asjatundjad on leidnud, et nemad rakendanuks projektipiirkonnast tulenevaid asjaolusid arvestades vähemalt 5-aastast korduvust, 20 minutist lühemat kokkuvooluaega (ennekõike Vaekoja ümbruse valgala puhul) ning kasutanuks viimase puhul ka teist valemit, tuleb järeldada, et selliselt vastaks töö ka vähemalt keskmisele kvaliteedile ning kostja töö järelikult ei vasta.

40.5. Standardi p 6.1.4 kohaselt tuleb enne projekteerimist määrata projekteeritavale piirkonnale eelvooluks olevate torustike läbilaskevõime ning torustike ja kaevude ehitusseisundi kohta tuleb hankida teavet võrgu valdajalt. Kostja väitel pärines kogu tema teave eelvoolutorustiku seisundi kohta võrgu valdajalt tehniliste tingimuste kaudu ning kostja lähtus sellest, et eelvooluga ei ole probleeme. Maakohtu hinnangul lähtus kostja põhjendamatult eeldusest, et kui puudusi ei mainita, siis puudusi ei ole. VÕS § 641 lg-st 3 10 2-21-9444 tulenevalt oli kostjal kohustus kontrollida, kas teave eelvoolude seisundi kohta on piisav (sh piisavalt selge ja detailne) selleks, et ta saaks määrata eelvoolu läbilaskevõime ja tema projekteeritav tehniline lahendus tagaks sademevee äravoolu. Mõlemad pooled ja ka poolte kaasatud asjatundjad on osutanud, et teave eelvoolude seisundist on oluline. Järelikult tuleb professionaalselt projekteerijalt, kes teab, et vastav info on tema töö jaoks tähtis, eeldada aktiivset kontrollikohustust. Mis tähendab seda, et eeldamise ja tõlgendamise asemel tuleks vajadusel täpsustada ja konkretiseerida. Kostja ei ole tõendanud, et ta järgis standardist tulenevat nõuet määrata eelvooluks olevate torustike läbilaskevõime ja kostja töö ei vasta seega vähemalt keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 mõttes.

40.6. Ülejäänud hagiavalduses välja toodud etteheidetega kostja projekteerimistöö võimalike puuduste kohta (seoses vertikaalplaneeringuga, restide-rennide toimimisega, hoonete sademeveepüstikute trappide lahendustega, probleemidega vee eelvooludesse liikumise kiirusega äravoolutorude kaudu, süsteemide paisutuste ja surve alla minekute jms-ga) maakohus ei pidanud vajalikuks tegeleda. Seda seetõttu, et eelpool tuvastatud eksimused arvutusäravoolu leidmisel ja eelvooluks olevate torustike läbilaskevõime määramisel tingivad selle, et kostja projekteeritud tehniline lahendus arvestas ebaõigete, liialt väikeste vooluhulkadega ja põhjendamatu eeldusega, et sellised vooluhulgad eelvoolus probleemitult edasi liiguvad.

41.Kostja vastutab põhiprojekti puuduste eest. Kostja vastutust ei välista Skepast&Puhkim OÜ aruanne, milles ekspertiisi tegija pidas projekteerimistööd pärast vigade täpsustamist nõuetekohaseks. Töö ülevaatamine või üle vaadata laskmine tellija poolt ei vabasta töövõtjat vastutusest. Samuti ei vabasta kostjat vastutusest see, et põhiprojektis tehti muudatusi. Ekspert K on tuvastanud põhiprojekti ja Merko teostusjoonise võrdluses kaheksa erinevust, millest kahe (lisandunud turuhoone 165 m2 katuse pindala ja turu alal nelja katuseviimari vesi juhitud teise kaevu kui põhiprojektis kavandatud) tähtsust on hinnanud Vaekoja ümbruse valgala teenindava eelvoolukaevu SK-3233 (Kiriku ja Torni tn ristmikul) koormust ja üleujutusriski oluliselt suurendavaks. Kostja vastutust tema tehtud töös esinevate puuduste eest eelnimetatud hilisemad Merko tehtud muudatused mõjutada ei saa, sest see eeldaks, et ilma nende muudatusteta olnuks kostja projekteeritud lahendus vigadeta. Samuti ei mõjuta kostja vastutust põhiprojekti vigade eest seegi, et Merko ja hageja vahelise töövõtulepingu alusel lasus Merkol vastutus enda projekteerimis- ja ehitustööde nõuetekohasuse eest ning OÜ Esprii ja hageja vahelise töövõtulepingu alusel lasus Espriil vastutus ehitustööde omanikujärelevalve nõuetekohasuse eest.

42.Hageja sademeveesüsteemi ümberehitusprojekti koostamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude aluseks saab olla VÕS § 646 lg 5. Selle asemel võib nõude aluseks olla ka VÕS § 115 ning tellija nõuda töövõtjalt täitmist asendava kahju hüvitamist. Teiste hageja kulutuste hüvitamise nõuete aluseks saab olla VÕS § 115.

42.1. Hageja tellis uue projekti AS-ilt K-Projekt ja on kandnud selle kulu (10 680 eurot käibemaksuga). Hagejale ei saa ette heita, et ta tellis kostja puudustega projekti parandamiseks uue lahenduse sellises mahus, mis ei arvesta põhiprojekti ja tööprojekti erinevaid detailsusastmeid, ehk mitte uut põhiprojekti ja tööprojekti eraldi. Poolte esile toodud asjaoludel lahendati ümberehitusprojektiga sademeveekanalisatsiooni muudatuste kõrval ka Vaekoja hoone esise süvendi ette müüri rajamine. Ümberehitusprojekt ei hõlma seega mitte ainult kostja vigade parandusi, vaid Vaekoja müüri osas ka ehitaja omi. Seda tuleb ümberehitusprojekti kulude jaotusel arvestada. Ümberprojekteerimise kulu tuleb seega jagada samas proportsioonis nagu kompromisslepingus võttis enda kanda ehitaja.

Ümberehitusprojekti koostamise 10 680 euro suurusest kogukulust tuleb niisiis 32,74% ehk 11 2-21-9444 3496,63 eurot arvestada ehitaja võimalike vigade parandamisega seotuks ja kostja kanda jääb seega 7183,37 eurot.

42.2. Kostjalt kui projekteerijalt saab nõuda ka selliste kulude hüvitamist, mis hagejal ei oleks tekkinud, kui kostja sademeveekanalisatsiooni projekt olnuks eelpool tuvastatud puudusteta ehk võimaldanuks rajada toimiva sademeveekanalisatsiooni.

42.2.1. Kostja tugines sellele, et tööde aluseks oleva ümberehitusprojekti järgi on töid tehtud ka väljaspool kostja projekteerimisala. Kostja esitatud ümberehitusprojekti jooniselt nähtub, et joonisel kostja esile toodud viirutatud ala, kuhu K-Projekt Aktsiaselts on ette näinud uue suurema toru, ulatub Turu tänaval kaugemale kui kostja lepingujärgne projekteerimisala.

Hageja kinnitusele, et väljaspool kostja projekteerimisala tehtud tööde eest kostjalt raha ei küsita (nende eest tasus Veevärk eraldi lepingu alusel) vastas kostja, et ta saab sellised kostja projekteerimisalast väljapoole jäänud tööd hageja esitatud tööde loendist esile tuua. Kostja seda siiski ei teinud.

42.2.2. Kohtule esitatud tõendite põhjal saab järeldada, et kompromissilepingu lisa 2 ja selle lisa A järgi ümberehitustöödest hageja kanda jäänud 94 293 euro suurune osa (koos käibemaksuga 113 151,60 eurot), mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab, on mõistlikult seotud sademeveekanalisatsiooni ümberehitustöödega. Kostja on väitnud, et ei saanud mõjutada hageja ja Merko vahelisi ehitusmaksumuse kokkuleppeid kompromissis, kuid ei ole esile toonud ega tõendanud, et need tööd saanuks teha väiksema kuluga.

42.2.3. Kohtu hinnangul pidi kostjale olema ka ette nähtav, et juhul kui tema koostatav põhiprojekt nõuetele ei vasta, võib tekkida olukord, kus projekti põhjal rajatud sademeveekanalisatsiooni süsteem tuleb projekti vigade tõttu ümber ehitada (VÕS § 127 lg

3).

42.2.4. Hageja kulutused ümberehitusprojekti ja kompromissilepingu alusel tehtud ehitustöödele sisaldavad ka ehitajale makstud juhtimiskulu 5657,58 eurot ja kasumit 5657,58 eurot kokku 11 315,16 eurot (käibemaksuga). Hageja on põhjendanud, et oli sunnitud sellise kompromissilepingu sõlmima, kuna üksnes ehitajaga oli võimalik asjatu viivituseta kõrvaldada negatiivsed tagajärjed kostja puudustega töös. Erinevalt kulutustest ehitustöödele pole ehitajale lubatud kasum ja juhtimiskulu kulud, mis oleks pidanud olema kostjale ettenähtavad, mida seetõttu VÕS § 127 lg-st 3 tulenevalt hüvitama ei pea. Alternatiivselt saaks kohtu hinnangul vähendada hageja nõutud kulutusi kasumi ja juhtimiskulu võrra ka VÕS § 139 alusel, kuna see on osa hageja kantud kulutustest, mis sõltus eelkõige temast endast.

42.2.5. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hagejale tekkis kahju Merkoga kompromissilepingu sõlmimisest (mitte näiteks projekteerimisvigadest) ja kompromissiga katkestas hageja põhjusliku seose ahela.

42.3. Kohus nõustus hagejaga, et AS K-Projekt ekspertiisile tehtud kulutus 4680 eurot (käibemaksuga) on hüvitatav otsese varaline kahjuna, mitte menetluskuluna. Lepingu rikkumine, mis seisneb töö nõuetele mittevastavuses, on tellijale kõigi töövõtulepingust tulenevate õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks ning selle tuvastamisega seotud tellijale kohtueelselt tekkivad kulud on käsitatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Samuti on ette nähtav, et lepingu rikkumise ja sellega kaasneva kahju suuruse kindlaks tegemisega võivad kaasneda kulud.

12 2-21-9444 42.4. Hageja nõuab kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks 33 658,80 eurot (koos käibemaksuga). Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamise nõude eeldused on täidetud: kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud ja hagejal on seega õigus kahju hüvitamist nõuda. Hageja kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja saab nõuda kostja rikkumistega põhjuslikus seoses neid õigusabile tehtud kulutusi, mille on talle põhjustanud konkreetselt kostjaga seotud õigusteenus. Sama projekti teiste lepingupartneritega seotud õigusabikulude sissenõudmine kostjalt kohtu hinnangul põhjendatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohtueelsete õigusabikulude hüvitis põhjendatud summas 9836,40 eurot (sh käibemaks).

43.Esimese 120 289,20 euro suuruse osa täitmise tähtajaks andis hageja 04.09.2020.

Täiendavate tööde kulu 45 226,76 eurot ja pärast esimese nõudekirja esitamist (24.08.2020) tekkinud õigusabikulu hüvitamist nõudis hageja 07.01.2021 ja andis hagejale tähtajaks 22.01.2021. Projekti parandamise kuludest hüvitamisele kuuluvalt 7183,37 euro suuruselt kulult on hageja põhjendatud viivisenõue alates 18.11.2020 kuni 10.06.2021 (hagi esitamiseni) 322,57 eurot. Nõutud ümberehituskulust ei rahuldanud kohus kostja nõuet juhtimiskulu ja kasumi osas, mis 24.08.2020 nõudekirjaga kostjalt nõutud 79 200 euro suurusest summast oli kompromisslepingu lisa 1 järgi 7200 eurot. Rahuldatud 72 000 euro suuruselt osalt on hageja kasuks alates 05.09.2020 kuni 10.06.2021 välja mõistetav viivis 4397,76 eurot. K-Projekt Aktsiaseltsi ekspertiisi tellimise kulult 4680 eurot ning kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 5082 euro suuruselt rahuldatud osalt (arved 1-7), s.o osalt, mille tasumise tähtajaks hageja andis 04.09.2020, s.o kokku 9762 eurolt, on alates 05.09.2020 kuni 10.06.2021 välja mõistetav viivis 596,26 eurot. 07.01.2021 hagejale esitatud ümberehituskulude täiendavast nõudest 45 226,76 eurot oli juhtimiskulu ja kasumi osa 11 315,16-7200, so 4115,16 eurot ning viivist on hageja seega õigustatud nõudma 41 111,60 eurolt (= 45 226,76 - 4115,16) alates 23.01.2021 kuni 10.06.2021 summas 1252,50 eurot.

Kohtueelsete õigusabikulude 07.01.2021 nõudest rahuldatud 4754,40 euro suuruselt osalt (arved nr 8-11) on hageja õigustatud nõudma viivist alates 23.01.2021 kuni 10.06.2021 summas 144,85 eurot. Kokku on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 6713,94 eurot (6713,94 = 322,57 + 4397,76 + 596,26 + 1252,5 + 144,85).

44.Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude 77,75% osas (173 445,56 euro suurusest nõudest 134 851,37 eurot) tuleb 77,75% menetluskuludest jätta kostja kanda ja 22,25% hageja kanda.

Kostja apellatsioonkaebus 45. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata.

46.Sademeveekanalisatsiooni omanik ja valdaja oli Veevärk. Järelikult omas tema kõige täpsemat infot sellest, millised on olemasoleva süsteemi puudused ning millistele tingimustele peaks see tulevikus vastama. Maakohtu otsus on ebaõige, sest kostjale omistati kohustus eeldada, et võrguhaldaja esitab tehnovõrkude seisukorra osas valeandmeid või jätab olulised andmed avaldamata. Enne projekteerimistööde alustamist väljastas Veevärk kostjale 30.05.2016 tehnilised tingimused nr 2378, millega määratles Kuressaare keskväljaku projekteerimise alused. Tehniliste tingimuste kohaselt tuli võimalusel säilitada olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohad. Planeeringuala sademeveed võis suunata kõikidesse eskiisprojektis toodud isevoolsetesse sademevee kaevudesse. Arvestades, et kaevude sügavuse kontrollimisele oli tehnilistes tingimustes eraldi osundatud, tulnuks juhul, kui eelvoolu või muude torustike seisukorraga esines probleeme või see oli teadmata, võrguhaldajal sellele eraldi tähelepanu juhtida. Veevärk ei juhtinud tähelepanu muudele 13 2-21-9444 riskidele, süsteemi puudustele või ka täiendavatele vajalikele uuringutele. Ka peale põhiprojekti valmimist kooskõlastas Veevärk 02.03.2017 selle ühegi märkuseta. Veevärk ja seega ka hageja pidid olema teadlik puudustest, seda kinnitavad mitmed tõendid. Ebapiisava info edastamine tõi siiski kaasa selle, et valingvihmade ajal ei võimaldanud projekteerimisalast kaugemal asuvad rajatised võtta vastu ülenormatiivseid veekoguseid.

47.Maakohus leidis, et kostjal kui professionaalsel projekteerijal lasus aktiivne kohustus kontrollida infot. Kohus on jätnud aga tähelepanuta, et seda ei oleks saanud teha uuringuteta, millele ei juhtinud tähelepanu Veevärk ega ka hageja. Puudub vaidlus, et vastavalt lepingule pidi kostja teostama projektiga hõlmatud alal (ca 17 ha) uuringutest üksnes geoloogilised uuringud ja geodeetiliste alusplaanid. Ümberehitusprojekt teostati aga info alusel, mis lähtus kaamerauuringutest ning kogu linna (1495 ha) sademevee mudeldamisest. Juhul, kui hageja sellise töö tegemist eeldas, tulnuks selline kohustus ka lepinguga selgelt ette näha. Hageja ei määratlenud üheski ideekonkursi ega sellele järgnenud hankemenetluse alusdokumendis, et kostja kohustus oleks läbi viia Kuressaare vee- ja kanalisatsioonitorustiku tehnilise seisukorra uuring ning modelleerida tervet linna. Riigihangete puhul lasub hankijal, ehk antud juhul hagejal, kohustus väga täpselt määratleda hankelepingu ese. Lepinguga mittehõlmatud tööde tegemine ei ole kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktika ega Eesti kohtu- ja halduspraktikaga.

48.Maakohus leidis, et projekteerija vastutuse hindamine ei sõltu sellest, millises staadiumis projekt koostatakse. Tegemist on materiaalõiguse ebaõige tõlgendamisega. Kostja vastutas põhiprojekti koostamise eest. Kostja põhiprojekt pidi võimaldama hanget läbi viia ja hagejalt ehitustööd tellida; selle üle pooled ei vaidle. Seda arvesse võttes oleks tulnud jätta hagi ka automaatselt rahuldamata, kuivõrd kostja projekt oli piisav ehitushanke korraldamiseks ja selliselt Merko töö alustamiseks. Merko vastutas tööprojekti koostamise eest. Põhiprojekti koostajale ei saa omistada kohustusi ja ka vastutust, mida kannab tööprojekti koostaja.

49.Poolte kohustuste määratlemisel jättis maakohus muuhulgas tuvastamata selle, et lisaks oli hageja sõlminud Kuressaare linnakeskuse töö- ja ehitusprojektiga seoses omanikujärelevalve teostamiseks lepingu OÜ-ga Esprii. OÜ Esprii kohustuseks oli kontrollida, et Merko saavutaks hageja eesmärgi. Tegemist on ülesandega, mille täitmata jätmist heitis maakohus kostjale ette.

50.Põhjusliku seose välistab asjaolu, et hageja ei parandanud põhiprojekti, vaid tellis uutel andmetel ja teadmisel põhineva ümberehitusprojekti. Hageja ei ole tõendanud, et uputused ja ümberehitustööd olid tingitud kostja rikkumisest (s.o projekteerimisveast). Kostja kohustus oli projekteerida üksnes eelvooludeni. Eelvoolude puhul on tegemist liitumispunktidega, kuhu turuplatsi ja selle ümbruskaudne vesi on suunatud. Ehitustööde järgselt olid lepingu esemest väljaspool asuvad eelvoolud väga halvas seisukorras ja kohati oli videouuringute tegemisel isegi kolmandik toru läbimõõdust täidetud seisva vee ja settega. Samuti on linna sademevee torustikel läbivajumisi, mittekorrektselt tehtud pimeühendusi, muljumisi ning esines mahukaid setteid. Välistatud ei ole, et vajumised ja liivaummistused olid tekkinud Kuressaare keskväljaku ehitustööde käigus. Kostja töö ei saanud projekteerimisel kuidagi välistada ehitusprahi ja setete sattumist kaevudesse või ka mittekorrektselt tehtud pimeühendusi, mille eest lasus vastutus eeskätt ehitajal. Videouuringute ning selle alusel tehtud linna mudeldamise tulemusel selgus, et Veevärgi tehnilised tingimused ja kooskõlastused on olnud ebakorrektsed. Jooniselt nähtub, et ümberehitusprojekt teostati laiemal alal, kui oli hõlmatud lepinguga ja kuhu K-Projekt projekteeris ka uue suurema toru, mis ulatub Turu tänaval kaugemale. Järelikult üleujutuste, videouuringute ja väga põhjaliku modelleerimise tulemusel sai hageja targemaks ja mõistis, et eelvoolude probleemi ei saa lahendada lepinguga hõlmatud alal ning kavandatud tööde mahus, mille projekteerimist paluti kostjal. Eelnevat arvesse võttes 14 2-21-9444 jättis kohus põhjendamatult tuvastamata põhjusliku seose, et kui projektalale (17 ha) sobiva torustiku projekteerimine eeldab terve linna (1495 ha) uuringut, perspektiivsete torude välja ehitamist (mille projekteerimist ei ole kunagi tellitud) ning projektala laiendamist, siis ei saa see olla põhjuslikus seoses kostja põhiprojektiga, mis koostati täpselt lähtetingimusi järgides.

51.Maakohus eksis materiaalõiguse normide kohaldamisega (VÕS § 127 lg 4) ning jättis põhjusliku seose tuvastamisel tähelepanuta asjas esitatud tõendid, mis kinnitavad, et ümberehitustöödega tekkinud kahju oli tingitud Merko nõuetele mittevastavast tööprojektist ja ehitamise käigus tehtud lubamatutest muudatustest. Maakohus jättis otsuses olulised asjaolud arvesse võtmata, sh Merko vastutusele osutavad tõendid hindamata. Merko vastutust kinnitava tõendikogumi hindamata jätmisega eksis maakohus veel menetlusnormide kohaldamisega ja tegi kostjale üllatusliku otsuse. Merko vastutus tuleb FIDIC üldtingimustest.

Merko ei koostanud nõuetekohast tööprojekti, vaid võttis aluseks kostja põhiprojekti, millel on ära vahetatud üksnes kirjanurk. Lisaks tegi Merko ehitamise käigus muudatusi (lisas restkaeve, suunas vett teistesse kaevudesse jne), mis suurendasid tippvooluhulkasid torustikes, millega oli seotud kostja projekteeritaval alal asuv Tallinna mnt 3 süvend. Muudatusi ei kooskõlastatud kostjaga. Kostja eel- ja põhiprojekti maksumus oli kõiki uuringuid arvestades 71 525 eurot käibemaksuta (koos käibemaksuga 88 890 eurot), millest põhiprojekti koostamine moodustas 20 000 eurot. Merko lepingu maht oli 3 716 199 eurot (käibemaksuta) hõlmates tööprojekti koostamist ja ehitamist. Arvestades kostja ja Merko lepinguliste soorituste ja tööde eest makstud tasu vahekorda, oleks ka äärmiselt ebaproportsionaalne nõuda kostjalt kui projekteerijalt Merko tööprojekti puudustest tingitud ümberehitustöödega hagejale väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist.

52.Hageja kahju oli tingitud Merkoga sõlmitud kompromisslepingust, millega lepiti kokku ümberehitusprojekti maksumuses. Kostja ei vastuta sellise kahju eest, mille hageja on ise endale põhjustanud sellega, et loobus kompromisskokkuleppega täitmisnõudest Merko vastu.

53.Maakohus leidis ekslikult, et põhiprojekti kvaliteet ei vastanud keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg ) ning lepingu tingimustele VÕS § 641 lg 1 mõttes.

53.1. Kostja põhiprojekt vastas õigusaktidele, standardile ja riigihanke tehnilisele kirjeldusele.

Seda on kinnitanud: 1) hageja tellitud ekspertiis OÜ-lt Skepast & Puhkim; 2) 8. taseme veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener NK (TalTechi ekspertarvamus sademevee kanalisatsiooni põhiprojekti lahendusele); 3) kostja lähtus võrguvaldaja tehnilistest tingimustest, mis oli põhiprojekti koostamise tehniliste tingimuste kohaselt kostjale kohustuslik ning võrguvaldaja kooskõlastas projekti.

53.2. Vooluhulkade arvutamise aluseid käsitles projekteerimise hetkel standard. Maakohus hindas valesti poolte kohustuste sisu, kui leidis, et Kuressaare kesklinna sademeveesüsteemi kavandades olnuks põhjendatud arvestada vähemalt 5-aastase arvutusvihma korduvusperioodiga sõltumata piirkonna kanalisatsiooni lahkvoolsusest. Maakohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, millest tulenevalt oleks kostjale pidanud olema arusaadav juba enne projekteerimistööde algust, et põhjendatud oleks olnud arvestada vähemalt 5-aastase arvutusvihma korduvusperioodiga. Kostja ei lähtunud miinimumist, milleks on 1 aasta.

Projektis on võetud arvutusvihma korduvuseks p = 2 aastat, mis vastab standardi nõuetele.

Standard ei kohustanud kostjat projekteerima ekstreemsetele ilmastikunäitajatele tuginedes, millele tuginedes oleks põhjendatud torud üledimensioneerida. Järelikult kui tellija või Veevärk oleks soovinud, et sademeveesüsteem arvestaks võimalike erakordsete ilmastikuoludega ning suurema kindlusega välistaks üleujutusi pikemal perioodil, siis oleks 15 2-21-9444 tulnud see selgelt määratleda. See oleks omakorda projektis kaasa toonud suuremad arvutusvooluhulgad ja vastavad ettenähtud leevendusmeetmed.

53.3. Maakohus pidas asjatundjateks üksnes hageja kaasatud eksperte ning jättis seejuures arvestamata nii hageja tellitud Skepast & Puhkim OÜ ekspertiisiga kui ka kostja esitatud NK arvamusega, milles asjatundja leidis, et arvutusvihma korduvuseks on võetud 2 aastat.

Maakohus rikkus veel selgitamiskohustust, leides üllatuslikult alles kohtuotsuses seda, et NK järeldus 2-aastase korduvusperioodi kasutamise osas ei ole veenev, mh põhjusel, et kohtumenetluses ei ole esitatud asjatundjale lähteinfona edastatud tabelit „VK Arvutused.xlsx“. Kohus peaks selgitama seda, kui esitatud tõendiga ei saa üldse mingit asjaolu tõendada. Praegusel juhul sai aga kostja alles maakohtu otsusest teada, et maakohus ei pidanud kostja esitatud tõendit sobivaks.

Hageja vastuapellatsioonkaebus 54. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagi ümberehitustöödega seotud juhtimiskulu 5657,58 euro ja kasumi 5657,58 euro väljamõistmiseks ning mõista need summad kostjalt välja koos enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisega 691,23 eurot ja viivisega alates 11.06.2021 a VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

55.Kostja võis ja pidi ette nägema ümberehitustöödele tehtavate kulutuste koosseisus ka hageja kulusid ehitustööde juhtimiskuludele ja ehitusettevõtja kasumile. Ainuüksi tavaarusaamast tulenevalt on paratamatu, et ehitustöid on vajalik juhtida, st et ehitustööde elluviimiseks ei piisa üksnes kuludest materjalile ja tööjõukuludeks vahetult ehitustöid tegevatele töötajatele, kuna ehitusprotsess vajab paratamatult ka juhtimist ehk ehitustööde korraldamist Samuti pidi kostjale olema ettenähtav, et äriühingust ehitusettevõtja puhul on ettenähtav, et tema majandustegevus on suunatud kasumi teenimisele, seda enam, et antud juhul oli ehitusettevõtja näol tegemist börsiettevõttega. Kostja ei ole tuginenud sellele, et hageja kulutused juhtimiskuludele ja/või kasumile oleksid ebamõistlikult suured.

Kompromissilepingutele lisatud kalkulatsioonidest nähtub, et Merkole on makstud juhtimiskulu ja kasumit üksnes neilt summadelt, mis jäid hageja kanda. Hageja oli sunnitud sellise kompromissi tegema ja kompromissilepingu sõlmima, kuna üksnes Merkoga sõlmitud kompromisslepingu alusel oli võimalik asjatu viivituseta kõrvaldada negatiivsed tagajärjed kostja puudustega töös. Lisaks on ebatõenäoline leida ehitusettevõtjat, kes olnuks nõus tegema (ümber)ehitustöid kasumit taotlemata.

Menetlusosaliste seisukohad 56. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebustele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

57.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 58. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude 11 315,16 euro ulatuses ning sellelt viivise nõude rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt kahju hüvitisena 11 16 2-21-9444 315,16 eurot, sellelt enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise 691,23 eurot ja viivise alates 11.06.2021 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti jaotab ringkonnakohus uuesti menetluskulud. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 654 lg 2 2 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

59.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ümberehitusprojekti koostamise kulu 3676,63 euro ja kohtueelse õigusabikulu 23 822,40 euro osas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

60.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ehkki ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus järeldas ebaõigesti, et kostja oleks pidanud lähtuma 5-aastasest vihma korduvuse perioodist, ei too see kaasa maakohtu lõppjärelduse ebaõigsust hagi osalise rahuldamise osas. Ringkonnakohus saab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Küll aga annab aluse maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks hageja vastuapellatsioonkaebus. Nimelt on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 127 lg-t 3 ja jätnud vääralt hageja nõude ümberehitustöödega seotud juhtimiskulu 5657,58 euro ja kasumi 5657,58 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse ning mõistab juhtimiskulu ja kasumi ning nendelt arvestatud viivise kostjalt hageja kasuks välja. Muus osas on maakohus korrektselt, menetlusnorme rikkumata ja materiaalõigust õigesti kohaldades ning põhjalikult otsust põhjendades leidnud, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Selles osas vastab maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule, ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse nende põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

61.Pooled ei vaidle, et hageja õiguseelneja (Kuressaare linn) ja kostja sõlmisid 15.03.2016 projekteerimistööde ja autorijärelevalve teostamise töövõtulepingu nr 94-16 ning selle lepingu raames oli kostja kohustatud tegema järgmised projekteerimistööd ja toimingud: geoloogiliste uuringute teostamine; täiendavate geoloogiliste alusplaanide koostamine; eskiisi, eel- ja põhiprojekti koostamine vastavalt standarditele; põhiprojekti alusel töömahtude loendi ja taotluseelarve koostamine; autorijärelevalve teenuse osutamine hilisemate ehitustööde korral.

Pooled vaidlevad, kas kostja koostatud põhiprojekt vastab standardile EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“ (standardi EVS 848:2003 uustöötlus) vihma korduvusperioodi ja kokkuvooluaja osas ning kas kostjal oli kohustus enne projekteerimist välja selgitada sademeveesüsteemi eelvoolu torustike seisund. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest ning kas hageja kahju on põhjuslikus seoses kostja lepingu rikkumisega.

62.Ringkonnakohus vastab järgnevalt kõigepealt kostja apellatsioonkaebuse väidetele seoses kostja lepingu rikkumise (I), kostja vastutuse (II), hageja kahju ja selle põhjusliku seosega (III) ning seejärel esitab põhjendused hagi täiendava rahuldamise kohta (IV) ja menetluskulude jaotuse kohta (V).

I 63. Kostja väitel ei olnud kostjal projekteerijana kohustust enne projekteerimist välja selgitada sademeveesüsteemi eelvoolu torustike seisund. Ringkonnakohus sellise väitega ei nõustu.

17 2-21-9444 63.1. Kostja tugineb sellele, et ta pidi sademeveesüsteemi projekteerimisel lähtuma kostjale antud lähteülesandest, projekteerimistingimustest ja Veevärgi tehnilisest tingimustest.

Kuressaare Linnavalitsuse korraldusega nr 36 kehtestatud projekteerimistingimuste kohaselt tuli projekteerimisel lahendada sadevee ärajuhtimine ning torustikud projekteerida kuni eelvooluni vastavalt Veevärgi tehnilistele tingimustele (VI kd, tl 46-47). Seega pidi kostjalt tellitud põhiprojekt olema otstarbelt ja kvaliteedilt selline, et sellega kavandatud süsteem võimaldaks rajada sademeveekanalisatsiooni, mis kogub sademevee kokku ja juhib torustiku kaudu uputusteta ära.

63.2. Enne projekteerimistööde alustamist väljastas Veevärk kostjale 30.05.2016 tehnilised tingimused nr 2378, millega määratles Kuressaare keskväljaku projekteerimise alused.

Tehniliste tingimuste kohaselt tuli võimalusel säilitada olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohad. Planeeringuala sademeveed võis suunata kõikidesse eskiisprojektis toodud isevoolsetesse sademevee kaevudesse (VI kd, tl 159). Seega ei sisaldanud tehnilised tingimused teavet eelvoolutorustike seisundi kohta. Arvestades, et kaevude sügavuse kontrollimisele oli tehnilistes tingimustes eraldi osundatud, tulnuks kostja arvates juhul, kui eelvoolu või muude torustike seisukorraga esines probleeme või see oli teadmata, võrguhaldajal sellele eraldi tähelepanu juhtida. Kostja väitel ei olnud tema lepingujärgseks kohustuseks väljaspool projektala kanalisatsiooni seisukorra hindamine (see oleks pidanud olema lähteülesandes). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja lähtus projekteerimisel põhjendamatult eeldusest, et puudusi ei ole, kui neid ei mainita. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt sätestab VÕS § 641 lg 3 töövõtja kõrgema hoolsusstandardi.

Töövõtja peab selleks, et hiljem vabaneda vastutusest lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tuleneb muu hulgas tellija juhistest või kolmanda isiku eeltöödest, piisavalt kontrollima tellija juhiseid või eeltöid (nt RKTKo 06.12.2019, 2-17-12910/70, p 13; RKTKo 19.12.2019, 2-15-15662/55, p 17; RKTKo 08.11.2017, 2-11-58942/229, p 22, 23). VÕS § 641 lg-st 3 tulenevalt oli kostjal kohustus kontrollida, kas teave eelvoolu torustike seisundi kohta on piisav (sh piisavalt selge ja detailne) selleks, et ta saaks määrata eelvoolu läbilaskevõime ja tema projekteeritav tehniline lahendus tagaks sademevee äravoolu. Selline kohustus tuleneb kostjale ka standardist EVS 848:2013 (edaspidi standard). Kostja koostatud põhiprojektis on märgitud, et standard on kohustuslikuks normdokumendiks (VI kd, tl 17–42). Standardi p 6.1.4 kohaselt tuleb enne projekteerimist määrata projekteeritavale piirkonnale eelvooluks olevate torustike läbilaskevõime ning torustike ja kaevude ehitusseisundi kohta tuleb hankida teavet võrgu valdajalt (I kd, tl 72–158). Seega sätestas projekteerimisel kohalduv standard otseselt projekteerijale kohustuse eelvoolutorustiku seisundi kohta teabe hankimiseks. Selleks ei olnud vaja kostjal eeldada, et hageja või võrguvaldaja torustike seisundile eraldi tähelepanu juhib. Ehkki kostja poolt esitatud NK eksperthinnangus on ekspert asunud seisukohale, et võrguvaldaja oleks pidanud tehnilistes tingimustes puudused eelvoolu torustike osas esile tooma, on samas ka ekspert ise arvamuse p-s 2.5 märkinud viitega standardi p-le 6.1.4, et projektis ei ole toodud, kuidas olemasolevate torude läbilaskevõime määrati ning millistest eeldustest lähtuti (IV kd, tl 141–148).

63.3. Asjaolu, et võrguvaldaja ja hageja pidid teadma, et eelvoolu torustike osas on probleeme, ei välista ringkonnakohtu hinnangul kostja kontrollikohustust. Kostja pidi projekteerima süsteemi, mis toimib ja juhib sademevee uputusteta ära. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja kui ta juhiseid materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostjal oli kohustus kontrollida, kas teave eelvoolude seisundi kohta on piisav (sh piisavalt selge ja detailne) selleks, et ta saaks määrata eelvoolu läbilaskevõime ja tema projekteeritav tehniline lahendus tagaks sademevee äravoolu (vt nt RKTKo 12.04.2012, 3-2-1-32-12, p 13).

18 2-21-9444 63.4. Hageja esitatud K-Projekt Aktsiaseltsi tehtud ekspertiisi aktis on järeldatud, et projekteerimisel ei ole arvesse võetud olemasoleva süsteemi läbilaskevõimet, planeeritud maapinna kõrgusmärke, et määrata ja kaardistada paisutuskõrgusest tulenevaid süsteemi kitsaskohti. Projekteerija ei ole arvestanud olemasoleva sademeveesüsteemi läbilaskevõimsusega (I kd tl 27-36). Samuti on ekspertiisi koostanud ekspert täiendavalt selgitanud, et projekteeritavale piirkonnale tuleb määrata eelvooluks olevate torustike läbilaskevõime (IV kd tl 110-114). Kuna kostjal oli standardist ja projekteerimise eesmärgist (rajada toimiv sademeveesüsteem) tulenevalt kohustus selgitada välja eelvooluks olevate torustike läbilaskevõime, on põhjendamatu kostja väide ka selle kohta, et kostja pidi lähtuma kitsalt planeeringualast ning et tegemist ei olnud hankelepingu esemega.

63.5. Vaidlust ei ole, et kostja eelvoolutorustiku seisundit ei kontrollinud ega selgitanud võrguvaldajalt, kas teave eelvoolu torustike seisundi kohta on piisav.

64.Hageja on tuginenud ka sellele, et kostja on lähtunud ebaõigest vihma korduvusperioodist.

Pooled ei vaidle, et Kuressaare kesklinn on lahkvoolukanalisatsiooniga (reo- ja sademevee jaoks eraldi torustikud). Kostja väitel valis ta sellest tulenevalt standardist: „Muud lahkvoolukanalisatsiooniga piirkonnad, sealhulgas korruselamupiirkonnad – 2 aastat“.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja pole suutnud tõendada, et arvutused on tehtud 2-aastase korduvuse perioodiga.

64.1. Põhiprojekti seletuskirjas on vihma intensiivsuseks 20-minutilise kestusega sagedusega 1 aasta (VI kd, tl 17–42). Ka K-Projekt Aktsiaseltsi tehtud ekspertiisi aktis on kontrollarvutuste tulemusel järeldatud, et põhiprojektis olevate arvutuste aluseks võetud vihma intensiivsus on ca 2 korda väiksem kui standardis toodud kõikide nõuetega arvestades tuleks (I kd, tl 27–36). NK ekspertarvamuses on ekspert p-s 2.5 asunud seisukohale, et projektis on võetud arvutusvihma korduvuseks p=2 aastat, mis vastab EVS848 nõuetele (IV kd, tl 141–148). Samas ei nähtu sellest ekspertarvamusest, kuidas ekspert sellisele järeldusele on jõudnud olukorras, kus põhiprojektis on selgelt märgitud, et korduvusperiood on 1 aasta.

64.2. Maakohus leidis kostja arvates üllatuslikult alles kohtuotsuses seda, et NK järeldus arvutusvihma korduvusperioodi määramise osas ei ole veenev, mh põhjusel, et kohtumenetluses ei ole esitatud asjatundjale lähteinfona edastatud tabelit „VK Arvutused.xlsx“. Kohus peaks kostja hinnangul selgitama kui esitatud tõendiga ei saa üldse mingit asjaolu tõendada. Ringkonnakohus kostja etteheitega ei nõustu. Ringkonnakohus selgitas ka 08.05.2025 istungil, et maakohus ei jätnud NK arvamust tõendite hulgast välja kui ebausaldusväärse tõendi või tõendi, millega pole võimalik kostja soovitud asjaolu tõendada, vaid leidis, et see ei tõenda kostja väidetud asjaolu. Maakohus leidis, et kostja pole suutnud veenvalt tõendada, et arvutused on tehtud 2-aastase korduvuse perioodiga. Maakohus hindabki tõendeid otsuse tegemisel. Seega ei ole maakohus oma järeldusega kostjat üllatanud.

Maakohus pole ka rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus leidis, et eksperdi järeldus ei ole kontrollitav. Eksperdi järelduse kontrollitavuse küsimus ilmnes juba maakohtu menetluses.

Juba 21.10.2022 seisukohas märkis hageja, et talle jääb arusaamatuks, millele tuginedes ekspert leiab, et vihma korduvusperioodiks on projekteerimisel valitud 2 aastat. Samuti oli sellest ebaselgusest juttu 28.11.2022 kohtuistungil. Maakohtus sai kostja seega võimaluse taotleda täiendavate tõendite vastuvõtmist selle kohta, kuidas ekspert on leidnud, et vihma korduvusperioodi osas peeti põhiprojektis silmas kahte aastat.

65.Hageja väitel oleks kostja pidanud hoolsa projekteerijana arvestama kliimamuutustega (suurenevad vihmad) ja valima vihma korduvusperioodiks 5 aastat. Maakohus pidas hageja väidet põhjendatuks tulenevalt kahe valdkonna spetsialisti teineteisest sõltumatust seisukohast 19 2-21-9444 ning järeldas, et kostja oleks pidanud lähtuma 5-aastasest korduvuse perioodist.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostjale saab ette heita seda, et ta ei lähtunud 5aastasest vihma korduvuse perioodist. Tulenevalt standardist kohaldub 5-aastane korduvus ühisvoolukanalisatsiooniga linnasüdametele (I kd, tl 72–158). Vaidlust ei ole, et sellise kanalisatsiooniga Kuresaare kesklinnas tegemist ei ole. K-Projekt Aktsiaseltsi tehtud ekspertiisi aktis ei ole järeldatud, et kostja oleks pidanud lähtuma suuremast kui 2-aastasest korduvusperioodist (I kd, tl 27–36). NK märgib oma arvamuses, et sellise olulisusega piirkonnas nagu keskväljak, olnuks mõistlik sätestada suurem korduvusperiood kui standard nõuab, näiteks 5 või 10 aastat, kuid see juhis oleks pidanud olema ette antud tellija poolt (IV kd, tl 141–148). Ringkonnakohus nõustub NK arvamuses esitatud järeldusega. Antud juhul oli tegemist lahkvoolukanalisatsiooniga piirkonnaga ja kostja kohustuseks oli lähtuda projekteerimisel standardist, mis sätestas lahkvoolse kanalisatsiooni puhul vihma korduvusperioodiks 2 aastat. Hageja sellist juhist, et kostjal tulnuks lähtuda 5-aastasest korduvusperioodist, ei andnud, samuti ei olnud sellist juhist projekteerimistingimustes ega võrguvaldaja tehnilistes tingimustes. Seega tuleb selles osas maakohtu otsuse põhjendusi muuta ja asendada need eeltoodud põhjendustega.

66.Hageja väitel on kostja eksinud projekteerimisel ka sademevee kokkuvooluaja osas.

Ringkonnakohus nõustub sellega. Põhiprojekti seletuskirja kohaselt on arvutatud äravool kõigi valgalade puhul 20-minutilise kestvusega vihma arvestades (VI kd, tl 17–42). K-Projekt Aktsiaseltsi ekspertiisiakti koostanud ekspert MÜ selgituste kohaselt on kokkuvooluaeg Vaekoja ümbruse valgalal äravoolupunkti maksimaalselt 5 minutit, mitte 20 minutit nagu projekti seletuskirjast järeldub (IV kd, tl 110–114). Hageja väidet, et kostja pidi arvestama lühema kokkuvooluajaga kinnitab ka kostja enda poolt esitatud NK ekspertarvamus – kasutades õiget valemit oleks suurenenud äravooluaeg 12% võrra (IV kd, tl 141–148).

67.Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostja põhiprojekti kvaliteet ei vastanud eeltoodud puuduste tõttu keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg ) ning lepingu tingimustele VÕS § 641 lg 1 mõttes.

II 68. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et kostja vastutab põhiprojekti puuduste eest.

69.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et antud juhul lasus vastutus ehitajal, s.o Merkol.

69.1. Ringkonnakohus ei nõustu, et tööprojekti koostamisel põhiprojekti koostaja ei vastuta.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et põhiprojektile järgnevas tööprojekti staadiumis süsteemi dimensioneerimisega enam ei tegeleta. Tööprojekti staadiumis ei kontrollita põhiprojekti õigsust. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 5 lg 3 sätestab, et eelnevas ehitusprojekti staadiumis koostatud ja tellijaga kooskõlastatud ehitusprojekt on koos võimalike lisatingimustega siduvaks lähteülesandeks järgneva ehitusprojekti staadiumi koostamiseks. Seega põhiprojektis ette nähtud lahendused on tööprojekti koostajale siduvad ning eeldada ei saa, et tööprojektiga oleks olnud kostja ebaõige lahendus kõrvaldatud. Asjaolu, et Merko koostas tööprojekti, muutes üksnes põhiprojekti kirjanurka, näitab ringkonnakohtu hinnangul, et ehitaja lähtuski põhiprojektis etteantud siduvast lähteülesandest, mis on õige.

69.2. Kostja väitel tuleneb Merko kui ehitaja vastutus ka FIDIC üldtingimustest ja töövõtulepingu tingimustest. FIDIC üldtingimuste p 4.1 sätestab, et töövõtja peab 20 2-21-9444 projekteerima, teostama ja lõpetama töö vastavalt lepingule ja inseneri juhistele ning kõrvaldama kõik töös ilmnenud puudused. FIDIC üldtingimuste p 5.1 sätestab, et töövõtja projekteerib ja vastutab töö projektlahendi eest (V kd, tl 172–174). Ehitajaga sõlmitud töövõtulepingu eritingimuste p-s 1.13 on sätestatud, et töövõtja peab lepingut täites täiendavalt tagama, et töö teostataks vastavalt tehnilises kirjelduses sätestatud tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja/või muudele üldlevinud kirjeldustele ning Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimistöid, ehitusprojekti, ehitustöid ja/või ehitist käsitlevatele normidele ja standarditele (V kd, tl 5–18). Ringkonnakohtu hinnangul ei välista need sätted kostja kui projekteerija vastutust. FIDIC üldtingimuste p 4.1 ja 5.1 kohane vastutus kaasneb ehitajale juhul, kui ehitaja on ehitamise ka projekteerinud. Antud juhul on projekteerija kostja. Samuti ei tähenda töövõtulepingu eritingimuste p-s 1.13 sätestatu, et ehitaja kontrollikohustus välistaks kostja vastutuse.

70.Asjaolu, et peale põhiprojekti valmimist kooskõlastas Veevärk 02.03.2017 selle ühegi märkuseta, ei välista samuti kostja rikkumist. Riigihanke „Kuressaare kesklinna avaliku ruumi projekteerimistööde ja autorijärelevalve teostamine“ tehnilise kirjelduse p-s 5.1 on märgitud, et tellija kooskõlastus ei vähenda ega vabasta töövõtjat vastutusest (I kd, tl 8–10).

71.Kostja tugineb ka sellele, et hageja tellis kostja põhiprojektile ekspertiis Skepast&Puhkim OÜ-lt, kes pidas põhiprojekti nõuetekohaseks (IV kd, tl 23–81). VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Riigikohus on selgitanud, et ka ehitise projekteerimislepingu puhul peab tellija, kes on sõlminud projekteerimise töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses, VÕS § 643 kohaselt tellitud projekti viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Töö ülevaatamise kohustus VÕS § 643 mõttes ei sisalda endas üldjuhul tellija kohustust teha tehtud tööle ekspertiis, kui see väljub tavapärase hoolsuskohustuse raamest (RKTKo 25.03.2020, 2-16-14644, p 18). Praegusel juhul lasi hageja kostja töö üle vaadata eksperdil, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa eksperdi hinnangust teha järeldust, et kostja ei ole lepingut rikkunud. Seaduses sätestatust kõrgema hoolsusega ülevaatamiskohustuse täitmine ei vabasta vastutusest töövõtjat, kelle töö ei vasta lepingutingimustele (RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-60-15, p 13).

72.Kostja hinnangul jättis maakohus arvestamata omanikujärelevalve kohustused.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja vastutust ei välista see, et OÜ Esprii ja hageja vahelise töövõtulepingu alusel lasus OÜ-l Esprii vastutus ehitustööde omanikujärelevalve nõuetekohasuse eest. Majandustegevuses lepingu sõlminud töövõtja ei saa võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada tellija puuduliku omanikujärelevalvega (vt RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p 27). Eeltoodu kehtib ka juhul, kui tellija on sõlminud töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses ja on täitnud VÕS § 643 järgi ülevaatamiskohustuse vähemalt käibes vajaliku hoolsusega (RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-60-15, p 13).

73.Kostja väitel tegi ehitaja projektis muudatusi – kaheksast tehtud muudatusest kaks suurendavad tippvooluhulkasid torustikes ning tulemuseks on kanalisatsioonisüsteemi suunatud vee oluliselt suurem hulk, kui põhiprojekti arvutused ette nägid. Ekspert NK on neist kahe (lisandunud turuhoone 165 m2 katuse pindala ja turu alal nelja katuseviimari vesi juhitud teise kaevu kui põhiprojektis kavandatud) tähtsust hinnanud Vaekoja ümbruse valgala teenindava eelvoolukaevu SK-3233 (Kiriku ja Torni tn ristmikul) koormust ja üleujutusriski oluliselt suurendavaks (IV kd, tl 141–148). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nende muudatuste tegemine ei tähenda, et kostja põhiprojekt oleks puudusteta või et kostja ei vastutaks puuduste eest. Muudatused võisid suurendada üleujutuste riski, kuid see ei välista 21 2-21-9444 kostja rikkumist – eelvoolude seisundi arvestamata jätmist ja vooluhulkade ebaõiget arvutamist.

74.Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks kostja väidet selle kohta, et välistatud ei ole, et vajumised ja liivaummistused eelvoolutorustikes olid tekkinud Kuressaare keskväljaku ehitustööde käigus. Kostja väitel ei saanud ta projekteerimisel kuidagi välistada ehitusprahi ja setete sattumist kaevudesse või ka mittekorrektselt tehtud pimeühendusi, mille eest lasus vastutus eeskätt ehitajal. Praegusel juhul on hageja nõudnud kostjalt kulude hüvitamist tulenevalt kostja ebaõige põhiprojekti ümbertegemisest ja sellega kaasnenud kuludest. Kostja väide torustike ummistamise kohta võiks olla asjakohane juhul, kui hageja oleks nõudnud uputuste tõttu tekkinud kahju hüvitamist.

III 75. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejale on kostja rikkumise tõttu tekkinud varaline kahju kulutuste näol, mis olid vajalikud ümberehitusprojekti koostamiseks ja sademeveesüsteemi ümberehitamiseks.

75.1. Kulutused ümberehitusprojekti koostamisele olid 10 680 eurot (käibemaksuga), mida maakohus vähendas 32,74% võrra, kuna ümberehitusprojekt ei hõlma ainult kostja vigade parandusi, vaid Vaekoja müüri osas ka ehitaja omi. Seda kahju vähendamist ei ole hageja vaidlustanud.

75.1.1. Kulutused ümberehitusprojekti ja Merkoga sõlmitud kompromissilepingu alusel tehtud ehitustöödele olid hageja väitel 124 426,76 eurot (käibemaksuga). Hageja esitas selle kohta ümberehitusprojekti järgsete tööde loetelu koos maksumusega (VI kd, tl 16), kompromissilepingu (V kd, tl 120–123) ja selle lisa nr 2 (V kd, tl 124–126) ning maksekorralduse (I kd, tl 49). Kostja väitel sisaldavad ümberehitusprojekti järgsed tööd ka neid töid, mis jäävad väljapoole projekteeritavat ala ning kostja nende tööde ja kaasnevate kulude eest ei vastuta. Seda, et tööd teostati laiemal alal tõendab kostja hinnangul kostja 23.08.2021 menetlusdokumendi lisa 8 joonis. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja pidi tõendama, et ümberehitusprojekti järgsed tööd ei sisalda neid töid, mis jäävad väljapoole projekteeritavat ala. Hageja esitas enda tõendid ja see, et need sisaldavad kulusid, mida kostja ei pea kandma, oli kostja väide. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja pidi seega enda vastuväidet tõendama. Kostja vastuväide, et kostjalt oleks nõutud selliseid kulusid, mis jäid väljapoole kostja projekteeritavat ala, on tõendamata.

Maakohtus toimunud 28.11.2022 istungil lubas kostja need kulud välja tuua, kuid ei teinud seda.

75.1.2. Kostja väitel saab projekteerijalt nõuda projekti lepingutingimustele vastavaks viimisega (st projekti muutmise või uue projekti koostamisega) seotud kulude hüvitamist, mitte ehituskulusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et projekteerijast kostja saab VÕS § 115 lg 1 alusel vastutada ka ümberehitusega põhjustatud kulude eest, mida ei oleks tekkinud nõuetekohase projekti olemasolul. Olukorras, kus projekteerija saaks vastutada üksnes ümberehitusprojekti koostamise kulude eest, viiks projekteerija vastutuse põhjendamatu piiramiseni. Ehitaja, kes lähtus põhiprojektist kui siduvast lähteülesandest, ei saa vastutada põhiprojekti puuduste eest. Kui jaatada kostja väidetud projekteerija vastutust, tekiks olukord, kus tellija peab sisuliselt ise kandma ebaõigest põhiprojektist tingitud ehituskulud.

22 2-21-9444 75.1.3. Kostja leiab, et arvestades kostja ja Merko lepinguliste soorituste ja tööde eest makstud tasu vahekorda, oleks äärmiselt ebaproportsionaalne nõuda kostjalt kui projekteerijalt Merko tööprojekti puudustest tingitud ümberehitustöödega hagejale väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja väide asjakohane. Kostja koostas puudustega põhiprojekti ja selle alusel ebaõige lahenduse välja ehitamise eest peab kostja seega ka vastutama sõltumata sellest, kui suured on kulud puuduste kõrvaldamiseks.

Lisaks on projekteerimislepingu p-s 11.6 märgitud, et projekteerija vastutab tema tegevusest või tegevusetusest, samuti projekteerimisvigadest tuleneva kahju eest täies ulatuses (I kd, tl 11–17).

75.1.4. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, et kostja ei vastuta sellise kahju eest, mille hageja on ise endale põhjustanud sellega, et loobus kompromissikokkuleppega täitmisnõudest Merko vastu. Ringkonnakohus ei nõustu, et hageja põhjustas endale kahju kompromissilepingu sõlmimisega. Kahju põhjustasid kostja projekteerimisvead, mida hageja soovis võimalikult kiiresti kõrvaldada sõlmides Merkoga kompromissilepingu, mille kohaselt võttis Merko osaliselt kulud enda kanda. Sellest kompromissilepingust ei saa järeldada, et hageja oleks loobunud nõudest kostja kui kahju põhjustaja vastu. Praegusel juhul võttis Merko kompromissiga enda kanda Vaekoja süvendile planeeritava müüri rajamise (s.o projekti muudatuse eest, mis tehti hageja ettepanekul) 21 000 eurot (lisandub käibemaks) ja muud ehituskulud 15 473 eurot (lisandub käibemaks). Ülejäänud ehituskulud jäid hageja kanda (V kd, tl 120–125).

75.2. Hageja on kahjuna toonud esile ka kulutused K-Projekt Aktsiaseltsi ekspertiisile 4680 eurot (käibemaksuga). Maakohus on selle kostjalt hageja kahjuna õigesti välja mõistnud.

Tulenevalt Riigikohtu lahenditest asjas nr 3-2-1-116-16 ja asjas nr 2-18-13432 on tegemist dokumentaalse tõendi saamise kuluga. Seda kinnitab ka õiguskirjandus (TsMS komm I, § 139, p 3.3.1.3).

76.Kostja väitel jättis maakohus tuvastamata põhjusliku seose – kui projektalale (17 ha) sobiva torustiku projekteerimine eeldab terve linna (1495 ha) uuringut, perspektiivsete torude välja ehitamist (mille projekteerimist ei ole kunagi tellitud) ning projektala laiendamist, siis ei saa see olla põhjuslikus seoses kostja põhiprojektiga, mis koostati täpselt lähtetingimusi järgides. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et kostjal oli kohustus selgitada võrguvaldajalt välja eelvoolu torustike olukord. Seoses sellega oleks kostja pidanud võtma tarvitusele seda olukorda leevendavaid meetmeid või siis oleks tulnud tellijaga arutada vajadust projektala laiendamiseks. Kostja on ka ise asunud seisukohale, et kui kostja oleks teadnud olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi äärmiselt halvast seisukorrast, oleks kostja saanud ka vastavaid asjaolusid arvesse võtta ning projektis vajalikud leevendusmeetmed ette näha (kostja 01.09.2022 seisukoha p 74).

77.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et põhjusliku seose välistab asjaolu, et hageja ei parandanud põhiprojekti, vaid tellis uutel andmetel ja teadmisel põhineva ümberehitusprojekti. See, kas hageja parandas kostja põhiprojekti või tellis uue projekti, ei oma antud juhul tähtsust. Hageja pakkus kostjale võimaluse koostöös ehitajaga pakkuda välja projektlahendus, mis võimaldaks rajada lepingu eesmärgile vastava sadeveekanalisatsiooni (I kd, tl 22–24). Kostja vaidles hageja nõudele vastu (I kd, tl 25–26). VÕS § 646 lg 5 kohaselt võib tellija juhul, kui töövõtja ei paranda tööd mõistliku aja jooksul, töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega oli hagejal õigus lasta enda poolt valitud isikul teha ümberehitusprojekt ja selle alusel uuesti tööd teostada.

23 2-21-9444 IV 78. Maakohus vähendas hagejale välja mõistetavat kahju Merkole makstud juhtimiskulu 5657,58 euro ja kasumi 5657,58 euro võrra, kuna selline kahju ei saanud kostjale olla ettenähtav. Hageja ei nõustu sellise kahju vähendamisega, kuna ainuüksi tavaarusaamast tulenevalt on paratamatu, et ehitustöid on vajalik juhtida ning äriühingust ehitusettevõtja puhul on ettenähtav, et tema majandustegevus on suunatud kasumi teenimisele.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga.

78.1. Varasemas praktikas on töövõtja rikkumise puhul peetud parandamistööde tegemisel juhtimiskulu vajalikuks kuluks (nt TlnRnKo 09.05.2024, 2-16-14644, p 86). Selline kulu on rikkumise tagajärjena ka ettenähtav. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes sellise kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 3 sätte mõtteks on piirata kohustust rikkunud lepingupoole vastutust vastavalt sellele, milliseid riske pidi lepingupool lepingut sõlmides ette nägema ja millega arvestama. Seega on kahju ettenähtavuse puhul oluline selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Seejuures tuleb kahju ettenähtavust tuvastades arvestada küll üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab kolleegiumi hinnangul lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes (RKTKo 13.02.2014, 3-2-1-178-13, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul peab majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik ette nägema, et kui projekteerijast töövõtja lepingut rikub ja põhiprojektis on puudused, siis tekib tellijal töövõtja keeldumise tõttu vajadus need puudused ise kõrvaldada, sealhulgas tellida parandustööd teiselt isikult. Samuti pidi kostja ette nägema, et selliste parandustööde tegemisel on vajalik neid töid ka juhtida, mistõttu tekivad ka selles osas kulud, mida hageja peab parandustööde tegijale tasuma.

78.2. Samuti nõustub ringkonnakohus hagejaga, et kasumi teenimise vajadus pidi olema kostjale ettenähtav. Majandustegevuse eesmärk on kasumi teenimine. Ringkonnakohtu hinnangul peab majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik ette nägema, et kui parandustööd tuleb tellida kolmandalt ehitusalal tegutsevalt isikult, siis üldjuhul on sellise isiku puhul tegemist kasumile suunatud ettevõtjaga. Praegusel juhul ei saanud kostja eeldada, et lepingu rikkumisel on võimalik parandustöid tellida isikult, kes kasumi teenimisele suunatud ei ole.

79.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele täiendavalt ka juhtimiskulu 5657,58 eurot ja kasum 5657,58 eurot, kokku 11 315,16 eurot. Samuti on põhjendatud nendelt summadelt viivise välja mõistmine. Alates hageja nõude täitmise tähtpäeva möödumisest (05.09.2020) kuni 10.06.2021 moodustab enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 691,13 eurot.

Vastavalt TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates hagiavalduse esitamisest (11.06.2021) kuni põhinõude täitmiseni.

V 80. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahendamise osas, tuleb seda TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotuse osas.

24 2-21-9444 81. Hageja esitas kostja vastu nõude kokku 182 170,70 eurot (põhinõue 173 445,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 8725,14 eurot). Hagi rahuldati kokku 153 571,30 euro ulatuses (põhinõue 146 166,13 ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 7405,17 eurot).

Arvestades, et haginõudest kuulub rahuldamisele 84,3% tuleb maakohtu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 84,3% ulatuses kostja ja 15,7% ulatuses hageja kanda.

82.Kuna kostja apellatsioonkaebust ei rahuldata ja rahuldamisele kuulub hageja vastuapellatsioonkaebus, tuleb apellatsioonimenetluses jätta menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 25

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.