) § 487 lg-st 1 kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt
§-le 139. 2 2-25-109774 21.05.2025 palus kohus pooltel teatada, kas poolte kompromissläbirääkimiste pidamine ning kompromissi sõlmimine. vahel on võimalik 29.05.2025 teavitas hageja kohut, et hageja on saanud kostjaga tasumise osas esialgsele kokkuleppele. Kui pooled saavad kokkuleppe vormistatud ja allkirjastatud, edastab hageja selle kohtule kinnitamiseks. 03.06.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. 26.06.2025 jättis kohus kompromissi käiguta. 26.06.2025 esitas hageja kohtule nõude aluseks olevad asjaolud ning taotluse kuulutada menetlusdokumendi lisana 6 esitatud Q Q arvelduskonto xxx väljavõte kinniseks. Pooled kinnitavad, et nad on
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.
lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kompromissi kinnitamine 3 2-25-109774 AS SEB Pank esitas 31.03.20255 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 02.04.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 16.04.2025 aadressil xxx. Võlgnik Q Q esitas 05.05.2025 nõudele vastuväite. Kohtule esitatud vastuväite kohaselt soovib võlgnik tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Kohus teavitas 05.05.2025 e-kirjaga avaldajat võlgniku vastuväitest ning maksegraafiku soovist. Avaldaja esindaja teavitas 09.05.2025 kohtule, et avaldaja ei ole nõus võlgnikuga maksegraafikut sõlmima. Pärnu Maakohtu 21.05.2054 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 21.05.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 487 lg-st 1 kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt
§-le 139. 21.05.2025 palus kohus pooltel teatada, kas poolte kompromissläbirääkimiste pidamine ning kompromissi sõlmimine. vahel on võimalik 29.05.2025 teavitas hageja kohut, et hageja on saanud võlgnikuga tasumise osas esialgsele kokkuleppele. Kui pooled saavad kokkuleppe vormistatud ja allkirjastatud, edastab hageja selle kohtule kinnitamiseks. 03.06.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. 26.06.2025 jättis kohus kompromissi käiguta. 26.06.2025 esitas hageja kohtule nõude aluseks olevad asjaolud ning taotluse kuulutada menetlusdokumendi lisana xxx esitatud Q Q arvelduskonto xxx väljavõte kinniseks. Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on kohus kohustatud vastavalt
lg 1 ja
Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks hagiavalduse esitamise ja riigilõivu tasumise nõudmise näol. Hageja esitas 26.06.2025 kõik nõude aluseks olevad asjaolud sh ka selgituse, kuidas on kontrollitud kostja krediidivõimelisust. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses
seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses 4 2-25-109774 nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluse kinniseks kuulutamine Hageja palub kuulutada kohtule 26.06.2025 esitatud Q Q arvelduskonto xxx väljavõtte kinniseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 38 lg 1 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks. Seda saab teha näiteks menetlusosalise eraelu kaitseks või ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu või saladuse kaitse huvist suurem (
Pangasaladuse hoidmise kohustuse sätestab KAS ja seega on pangasaladus
lõike 1 punktis 6 mainitud muu saladus (vt ka Riigikohtu 12.06.2024 otsus nr 2-20-19001, p22 ning Õiguskantsleri 03.07.2024 arvamus https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Pangasaladuse%20avaldamine %20ja%20hoidmine%20.pdf). Kohus nõustub hageja põhjendustega ja kuulutab käesolevas asjas Q Q arvelduskonto xxx väljavõtte kinniseks. Kohus hoiatab menetlusosalisi
lg 1 alusel, et kinnisel kohtuistungil arutatut ja seal käsitletud dokumente ei ole lubatud avaldada ulatuses, milles see on vajalik
§-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks. Menetluskulude jaotus
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.