← Eesti

2-19-5347/109

Obsah (10)§ 365§ 115§ 230§ 208§ 29§ 155§ 220§ 219§ 107§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-19-5347 Kohtuasi Os

) § 208 lg 2 esimene lause). Hageja õigus nõuda kostjalt müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist tulenes

§ 365lg-s 1 sätestatust.

Hagiavaldusest nähtuvalt nõudis hageja kostjalt kulutuste hüvitamist, mis olid vajalikud müüdud asja viimiseks müügilepingus kokkulepitud seisu, kahest erinevast õigussuhtest tulenevalt. Esiteks heitis hageja kostjale ette müügilepingute p-st 6.1 tuleneva garantiikohustuse rikkumist ja nõudis garantiisuhtest tulenvalt tekkinud kahju. Teiseks aga müügilepingu rikkumist. 4.4. Mõlemad hageja nõuded tulenesid küll erinevatest õigussuhetest, kuid olid kvalifitseeritavad

§ 115lg-te 1-3 järgi.

Erinevus seisnes selles, et müügigarantii puhul oli hageja soodsamas seisus võrreldes müügilepingust tuleneva õigussuhtega, kuna hagejal puudus vaidluse kontekstis puudustest viivitamatult teatamise ja nende täpse kirjeldamise kohustus. 4.

  1. Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud, et garantiiperiood oli kaks aastat. Ringkonnakohus leidis, maakohus ei täitnud nimetatud osas otsuse põhjendamiskohustust. Müügigarantii kohustuse rikkumisest tuleneva nõude põhjendatuse kindlakstegemiseks pidanuks maakohus tuvastama, milles müüja ja ostja müügilepingutes kokku leppisid. Hageja väitis, et müügilepingus sätestatud 12-kuuline tähtaeg oli ekslik. Selline väide oli niivõrd abstraktne, et vajaks täpsustamist, mida hageja sellega silmas peab. Hageja tõi esile erinevaid asjaolusid: ostja kinnitus pikema garantiitähtaja kohta; kostja seadusliku esindaja antud kinnitus pikema aegumistähtaja kohta; samuti kostja käitumine lepingu täitmisel peale 126 2-19-5347 kuulise garantiiaja möödumist (puuduste kõrvaldamisele asumise). Nimetatust tulenevalt tuleks hagejale anda võimalus täpsustada, kas ta peab silmas, et kirjalikus lepingus märgitud 12-kuuline klausel lepingu p-s 6.1 ei kajastanud poolte tahet lepingu sõlmimisel või lepiti hiljem suuliselt või konkludentselt kokku pikemas garantiiperioodis. 4.
  2. Maakohus ei hinnanud ka hageja poolt seni esitatud tõendeid. Tuvastamata jäi, kas kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi, st millised puudused seadmetel esinesid, kas need esinesid seadmete üleandmise ajal või tekkisid peale üleandmist hagejapoolsete rikkumiste tagajärjel nagu kostja seda väitis. Maakohus ei hinnanud kostja väiteid, et puudused ei seondu müügilepinguga. Nimetatud osas tuleb maakohtul anda hagejale võimalus asjaolusid selgitada ja iga puuduse korral lepingule viidata. 4.
  3. Kui ostja ja müüja vahel ei kehtinud kaheaastane garantii seadmetele ja/või töödele, tuli nõue lahendada seaduse alusel ja hinnata, kas hageja teatas puudustest õigeaegselt (mõistliku aja jooksul) ning kirjeldas neid piisavalt täpselt. Kui maakohus peaks tuvastama, et hageja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul ja ei kirjeldanud neid piisavalt, tuleb võtta seisukoht hageja väidete osas, mis seonduvad vastava kohustuse täitmise vabandatavusega. Seejuures tuleb hinnata hageja väiteid ja tõendeid selle kohta, et temal kui eriteadmisi mitteomaval isikul ei olnud asja välise ülevaatamise käigus võimalik vaidlusaluseid puudusi tajuda ning millal ta sai antud puudustest teada või pidi neist teada saama. 4.
  4. Kui maakohus peaks tuvastama, et hageja vabandatavusega seonduvad väited polnud põhjendatud, tuleb hinnata hageja väiteid, et puudused tekkisid kostja raske hooletuse tõttu või kostja teadis puudustest juba seadmete üleandmisel. Nõude võis

§ 115

lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina

§ 115lg 3 järgi tähtaega andmata.

Ka nimetatud nõude eeldus tuleb maakohtul tuvastada. Maakohtu 04.04.2024 otsus ja põhjendused

  1. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras menetluskulud kindlaks rahaliselt. 5.
  2. Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmiti kuivati müügileping. Pooled ei vaielnud, et hagejal olid liisinguvõtjana kõik ostja õigused müüja vastu nõude esitamiseks ning pooled sõlmisid müügilepingud oma majandustegevuses. Lepingute ese anti hagejale üle siseosa seadmed osas 05.09.2016 ja välisosa seadmed osas 28.09.
  3. Üleandmise-vastuvõtmise aktide järgi oli lepingu ese täielikult kompleksne, kasutuskõlblik ja vastas müügilepingu tingimustele. Hageja kinnitas aktides, et ta oli eseme seisukorraga tutvunud, ese vastas ülaltoodud kirjeldusele ja funktsioneeris laitmatult. Seega kinnitas hageja seadmeid vastu võttes, et seadmed töötasid ja puudusi ei esinenud. Osundatust tulenevalt sai eeldada, et hageja vaatas eseme üle. 5.
  4. Üldjuhul sai majandustegevuses tegutseva isiku mõistlikuks puudustest teavitamise tähtajaks pidada lühemat kui kahekuust tähtaega. Hageja pidi puudustest teavitama hiljemalt 05.11.2016 ja 28.11.
  5. Hageja polnud menetluses väitnud, et oleks perioodil 05.09.2016– 28.11.2016 kostjale puudustest teatanud. Isegi kui eeldada, et hageja esindaja rääkis sel perioodil kostjale puudustest suuliselt (mida hageja ei tõendanud), siis hageja oleks pidanud müügilepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama, s.t teavitama puudustest kirjalikult. 7 2-19-5347 5.
  6. Isegi, kui hageja poolt hagis viidatud puudused olid varjatud puudused, siis oleks pidanud kõik eseme puudused ilmnema kuivati esmasel kasutamisel ning hageja oleks pidanud neist kohaselt kirjalikult täpselt kirjeldades ka kostjat teavitama. Hageja ei tõendanud, et ta oleks kostjale puudustest kirjalikult teatanud peale esimese kuivatushooaja lõppu. Kohtu hinnangul lõppes mõistlik aeg puudustest teatamisest hiljemalt 12-kuulise müügigarantii lõppedes. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud müügilepingu p 6.1 järgi garanteerib müüja eseme laitmatu funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates eseme üleandmise päevast, siis garantii lõppes siseosa seadmetel 05.09.2017 ja välisosa seadmetel 28.09.
  7. 5.
  8. Hageja ei tõendanud, et garantii kehtis kaks aastat. Pooled väljendasid oma tahet lepingu sõlmimisel ja selles märgitu järgi kohustus kostja müüjana garanteerima eseme laitmatu funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates eseme üleandmise päevast. Leping ei eristanud seadme detaile ja ehitustöid, vaid viitas eseme laitmatu funktsioneerimise tagamise ajale 12 kuu jooksul. Kostja edastas hagejale liisingulepingu ülevaatamiseks. Lepingu p 22.11 järgi garanteeris müüja eseme laitmatu funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates eseme üleandmise päevast. Hageja ei tõendanud, et pooled oleks arutanud kaheaastast garantiitähtaega enne lepingu sõlmimist või hageja oleks soovinud lepingus märgitud 12-kuulist tähtaega muuta. 5.
  9. Lisaks ei teavitanud hageja teise hooaja lõppedes kostjat kirjalikult puudustest. Kohus leidis, et kostja poolt peale garantiiperioodi lõppu hageja poole pöördumist ei saanud tõlgendada soovina garantiiperioodi pikendada. Kostja selline käitumine võis viidata kostja soovile teha koostööd, hoida kliendisuhet või ennetada peale garantiiperioodi lõppu ilmnenud puuduste kõrvaldamisega müügilepingu rikkumisest tulenevat kahjunõuet. Sellisena tuli käsitleda ka kostja hilisemaid parandustöid ja dokumentide edastamist. 5.
  10. Garantiitähtaja kulg polnud ka peatunud. Hageja ei tõendanud, et ei saanud kuivatit kasutada, kuna see ei vastanud lepingutingimustele. Võimalikud parandustööd ei takistanud hagejal vilja kuivatamast. Samuti ei toonud hageja esile, et ta ei saanud mõnel hooajal vilja kuivatada. Lepingueset vastu võttes kinnitas hageja, et seadmed töötasid laitmatult ja puuduseid ei esinenud. Juhul, kui eeldada, et müügigarantii oli pikem kui 12 kuud, lõppes hagejale müüdud toote garantii hageja poolt sellele muudatuste tegemisega. Kostja teavitas hagejat müügigarantii lõppemisest 13.08.2017 e-kirjas ja viitas 29.05.2018 ülevaatusel hageja poolt elektri- ja seadmete tehtud muudatustele ja lõhkumisele, osaliselt ehitamisele. 5.
  11. Hageja oli professionaalset vilja kuivatamisteenust pakkuv äriühing, mis tegutses antud valdkonnas (sh teraviljakasvatus, õliseemnete kasvatus, rapsi ja rüpsi kasvatus ning kuivatusteenuse pakkumine) juba alates
  12. aastast. Hageja oli piisavate teadmistega isik, kelle puhul tuli eeldada, et ta pidi väidetavatest puudustest teada saama asja vastuvõtmisel või suutma need spetsialisti abiga lühikese aja jooksul alates asja kasutusele võtmisest tuvastada. Piisavate teadmiste puudumisel oli omanikujärelevalvel õigus kaasata teisi vastava pädevusega spetsialiste. Ehitusjärelevalve kinnitas, et kuivati (mitte hoone) vastas ehitusprojektile, heale ehitustavale, ehitise nõuetele ja normidele. Kohus ei tuvastanud kostja rasket hooletust. Küll sai hageja kui majandustegevuses tegutseva isiku passiivsust lugeda raskeks hooletuseks. 5.
  13. Hageja minetas õiguse tugineda puudustele, kuna ta ei teavitanud väidetavatest puudustest seaduses ega lepingus sätestatud tähtajal. Isegi kui möönda, et hageja teatas väidetavatest puudustest suuliselt, siis hageja ei tõendanud teatamis või kirjeldanud neid teavitamise tuvastamiseks piisavalt täpselt. 8 2-19-5347 5.
  14. Hageja nõue võis tuleneda müügilepingu rikkumisest. Selleks tuli kohtul tuvastada, kas hagejal tekkis kahju ja hageja poolt sellest kostjale teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav või tekkis kahju kostja raske hooletuse tõttu ning hagejal oli õigus nõuda kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul hageja ei tõendanud, et tal tekkis kahju ja et see tekkis kostja raske hooletuse tõttu. Hageja poolt esitatud asjatundjate arvamused jättis kohus arvestamata, kuna nimetatud isikutel puudus pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks. Hageja ei tõendanud, et tegemist oli lepinguesemete puudustega, veel enam, varjatud puudustega, mida hagejal polnud võimalik tuvastada juba vastuvõtmisel või seadme koolitusel
  15. aastal, hiljemalt garantiiaja lõpuks (kuivatamise teisel hooajal,
  16. aasta suve lõpus). Seega polnud isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Samuti ei tõendanud hageja, et kahju oleks tekkinud kostja raske hooletuse tõttu. Apellatsioonkaebus
  17. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ja teha uus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 6.
  18. Maakohus rikkus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme. Eeltoodu tõttu jõudis kohus ebaõigetele järeldustele ja tegi ebaõige kohtulahendi. Maakohus rikkus oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes asjas tähtsate asjaolude kohta selge seisukoha võtmata, jättes otsuses nimetamata tõendid, millele rajanesid kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas ning kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja faktiliste väidetega. Kohus ei analüüsinud kõiki tõendeid ega põhjendanud, miks ta esitatud tõendit ei arvesta. Lisaks pani kohus menetluse jooksul toime mitmeid menetluslike rikkumisi hageja suhtes. 6.
  19. Kohus tuvastas ebaõigesti, et müügigarantii oli 12 kuud. Lepingupoolte vahel oli kokkulepitud garantiiperiood tähtajaga 24 kuud. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et hageja müügigarantii jooksul ei teavitanud kostjat puudustest ja jõudis ebaõigele seisukohale garantii lõppemise aja tuvastamisel. Kohus asus üllatuslikult ja ebaõigesti tuvastama ning seda pooltega arutamata, kas pooled pikendasid garantiitähtaega. Kumbki pool sellele ei tuginenud. 6.
  20. Kohus leidis põhjendamatult, et lepingutingimustele mittevastavused olid puudused, mida hageja oleks saanud avastada tavapärasel ülevaatusel või hageja oleks pidanud selleks kaasama vastavad eriteadmistega isikud. Tellijal puudus kohustus teha töödele ekspertiisi ega kaasata asjatundjaid. Hageja teavitas kostjat puudustest õigeaegselt. Varjatud puudustest teatamise kohustus tekib alates ajahetkest, mil need tegelikult ilmnevad. Kohus ei hinnanud iga konkreetse puuduse korral, mis ajahetkest vastav puudus ilmnes või pidi ilmnema. Samuti jättis kohus tähelepanuta hageja tõendid selle kohta, kas tegemist oli varjatud puudusega ja mis ajahetkest pidi hageja avastama selle või millal puudus pidi ilmnema. 6.
  21. Kohus jättis tähelepanuta, et lepingu esemetele kehtis garantii, mille kohaselt kohustus kostja garantiiajal tagama lepingu esemete laitmatu funktsioneerimise, s.o igasuguse puuduse likvideerimise. Garantii ajal polnud hagejal kohustust teavitada kostjat puudustest viivitamatult. Viivitamatu teavitamiskohustus hakkas kehtima alles pärast garantii lõppu. Kohus ei hinnanud, kas puudusest teavitamise kohustuse rikkumine võis olla vabandatav. 6.
  22. Kohus ei hinnanud kostja töö puuduse olemust ega töövõtja käitumist. Selle asemel hindas kohus hoopis hageja hoolsust. Sellega kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust. Kohus tuvastas vääralt, et tegemist polnud lepingutingimustele mittevastavustega. Kohus ei 9 2-19-5347 põhjendanud, miks ta ei arvestanud hageja esitatud asjaoludega ja tõenditega. Hageja tõendas, et kostja poolt teostatud töö ei ole selliste omadustega nagu pidi see olema või see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma või see ei sobi otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse või sellel ei ole keskmist kvaliteeti või müüdud lepingu esemel ei ole kokkulepitud omadusi, müüdud asi ei sobi asja tavaliseks või kokkulepitud kasutusviisiks. Kohus jättis eeltoodu täielikult hindamata. Kohus võttis seisukoha ainult lepingute eseme puuduste suhtes võrreldes seda hinnapakkumuses sisalduvaga. 6.
  23. Kohus jagas tõendamiskoormise ebaõigesti ja jättis arvestamata, et tõendamiskoormise jaotamisel tuli arvestada, et tellija tõendamiskoormis lepingu rikkumise tõendamisel ei saanud professionaalse töövõtjaga vaieldes olla piiramatu olukorras, mis nõuab süvendatud tehnilisi teadmisi. Kostja ei esitanud ühtegi dokumenti selle kohta, millistele omadustele pidi asi vastama. Nimetatut kinnitas ka asjaolu, et kohus hindas tootele vastavust vaid hinnapakkumuse alusel. Kohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 283 lg-t
  24. Kohus ei põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et hagejale kahju ei tekkinud. Kohus ei põhjendanud miks ta ei arvesta hageja esitatud tõenditega kahju ulatuse kohta. Lisaks leidis kohus vääralt, et hageja loobus 07.12.2023 istungil mingis osas kahju hüvitamise nõudest. Vastustaja seisukoht
  25. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  26. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
  27. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna. Seega kontrollib maakohtu otsust täies ulatuses.
  28. Hageja on kostja vastu esitanud nõude kahju hüvitamiseks nii müügigarantii (

§ 230

lg 1) kui ka müügilepingu (

§ 208lg 1) alusel.

Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, milline oli müügigarantii tähtaeg, ja kas hageja saab maksma panna garantiist tulenenud õigusi. Garantii pikkusest sõltub mh see, kas hageja nõue tuleb lahendada müügilepingu alusel, millisel juhul oli hagejal (erinevalt garantiilepingust tulenevast õigussuhtest) puudustest mõistliku aja jooksul teatamise ja nende täpse kirjeldamise kohustus. Pooled vaidlevad ka üle, kas hageja täitis neid kohustusi nõuetekohaselt.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus ebaõigesti tuvastanud garantiitähtaja, milleks oli 12 kuud eseme ja tööde üleandmise päevast. 11.
  2. Garantiileping sisaldub mõlema müügilepingu p-s 6 (II kd, tl 17 ja 25). Garantiitingimuste kohaselt garanteerib müüja eseme laitmatu funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates eseme üleandmise päevast (II kd, tl 17 ja 25, p-d 6.1). Ringkonnakohtu hinnangul on lepingupoolte tahe garantiitähtaja osas üheselt selge ning see ei vaja tõlgendamist (

§ 29). Garantii kehtib lepingus ette nähtud aja jooksul.

Maakohtu 10 2-19-5347 seisukohast, et garantiitähtaeg oli 12 kuud, järeldub, et garantii tähtaeg ei olnud pikem. Seega ei ole maakohus jätnud hindamata, kas garantiitähtaeg võis olla 24 kuud, nagu hageja leidis. Samuti on maakohus märkinud, et leping ei erista seadme detaile ja ehitustöid, vaid viitab eseme laitmatu funktsioneerimise tagamise ajale 12 kuu jooksul (II kd, tl 64 pöördel, p 34.6). Maakohus ei ole jätnud hageja väiteid hindamata. Samuti on maakohus kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte, leides, et pooled sõlmisid müügilepingu (II kd, tl 62 pöördel, p 30.7). Vaidlusalune õigussuhe tuleb kvalifitseerida kohtul. Kohus ei juhindu seejuures poole enda hinnangust. 11.

  1. Maakohus on andnud hinnangu ka AS SEB Liising esindaja 29.09.2016 e-kirjas märgitule (vt II kd, tl 64 pöördel, p-d 34.5 ja 34.6). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et müügilepingud sõlmiti nendes toodud tingimustel ning leping ei erista garantii puhul seadme detaile ja ehitustöid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et pooled oleksid arutanud enne lepingute sõlmimist pikema garantiitähtaja üle kui 12 kuud. Ka hageja ja AS SEB Liising vahel sõlmitud liisingulepingus on garantiitähtajaks märgitud 12 kuud (III kd, tl 47B pöördel, p 22.11). AS SEB Liising esindaja 29.09.2016 e-kiri (II kd, tl 7 K. Kübar 29.09.2016 kell 13.13 saadetud e-kiri) lepinguid ei muuda. Samuti ei väljenda viidatud 29.09.2016 e-kiri, et kostja ja AS SEB Liising leppisid kokku lepingutes märgitust pikemas garantiitähtajas. Siinses asjas ei ole pooled esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks teinud tahteavalduse, mille kohaselt on garantiitähtaeg 24 kuud. 11.
  2. Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta ka tunnistaja ütlusi. Maakohus selgitas, et tunnistajate (s.o tunnistajate, kes ei viibinud lepingu sõlmimise juures) ütlused ei tõenda, et müügigarantii tähtaeg on lepingus kokkulepitust pikem (II kd, tl 64 pöördel, p 34.6). Ringkonnakohtul ei ole alust heita maakohtule ette eksimusi tõendite hindamisel. Poolte kokkulepped tulenevad eelkõige lepingust, ja lepingut ei saa garantiitähtaega hinnates kõrvale jätta. 11.
  3. Garantiist tulenevad kohustused lõppevad

§ 155lg 4 p 2 järgi tähtaja möödumisel, milleks garantii on välja antud.

Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et müügigarantii lõppes siseosa seadmetel 05.09.2017 ja välisosa seadmetel 28.09.

  1. 11.
  2. Kuna maakohus tuvastas, et müügilepingutes toodud garantiitähtaeg oli 12 kuud, hindas maakohus ka hageja väiteid selle kohta, kas garantiitähtaeg oli müügilepingutes märgitust erinev, s.o 24 kuud (V kd, tl 64–65 pöördel, p 34). Hageja väidab, et kumbki pooltest ei ole väitnud, et garantiitähtaega pikendati. Hageja käsitlus maakohtu seisukohast on kuntslik. Kui müügilepingute kohaselt oli garantiitähtaeg 12 kuud, siis sai see muutuda 24 kuu pikkuseks üksnes juhul, kui pooled selles täiendavalt kokku leppisid (st pikendasid garantii tähtaega). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus pooli üllatanud ega jätnud garantiiga seonduvaid küsimusi pooltega arutamata. Ringkonnakohus rõhutab, et müügilepingud sõlmiti kostja ja AS SEB Liising vahel, kuid hageja taotlusel (II kd, tl 15 ja 23, p-d 1). Kostja ja AS SEB Liising leppisid kokku, et müügigarantii on 12 kuud eseme üleandmise päevast (II kd, tl 17 ja 25, p 6.1), ning et muud garantiitingimused on sätestatud müüja poolt esemega kaasaantavas garantiikirjas või sätestatakse üksikasjalikult müüja ja liisinguvõtja vahel sõlmitavas garantiilepingus (II kd, tl 17 ja 25, p 6.3 esimene lause). Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja oleksid müügigarantiid hiljem muutnud või sõlminud garantiilepingu teistsuguste tingimustega. Toimiku materjalid ei anna alust järelduseks, et kostja ja AS SEB Liising oleksid müügilepingutes garantiitähtaja märkimisel eksinud. AS-i SEB Liising esindaja on 29.09.2016 e-kirjas täiendavalt märkinud, et masinate garantii on vastavalt lepingule üks aasta (II kd, tl 7). Müügilepingutest ei nähtu, et kostja ja AS SEB Liising oleksid diferentseerinud 11 2-19-5347 garantiitähtaja pikkust masinate ja tööde osas. Müügilepingutes on aga selgelt märgitud, et lepingu esemed hõlmavad ka asjaomaseid töid (II kd, tl 15, p 2 ja tl 23, p 2).
  3. Kuna garantiitähtaeg oli 12 kuud, lõppes garantii vastavalt 05.09.2017 ja 28.09.2017, nagu maakohus õigesti leidis. Maakohus tuvastas, et hageja teavitas kostjat garantiiperioodil (kuivati kasutamise esimesel aastal) üksnes ühest puudusest – s.o kuivati katus lasi vihma läbi (Z.R 27.11.2016 kell 10.09 saadetud e-kiri – II kd, tl 5), mille üle pooled siinses menetluses aga ei vaidle. Muudest puudustest kostja teavitamist garantiiaja jooksul ei ole hageja tõendanud. 12.
  4. Kostja 14.02.2017 e-kiri, millele hageja apellatsioonikaebuses viitab, ei kinnita, et hageja oleks kostjat garantiiajal vaidlusalustest puudustest teavitanud (II kd, tl 156–157). Ekirjast nähtuvad peamiselt kostja etteheited hagejale, et hageja ei ole kostjat probleemide ilmnemisest teavitanud, vaid on teinud kostjale etteheited kolmandate isikute ees (II kd, tl 156 esimene – kolmas lõik). See ei ole käsitatav kostja puudustest teavitamisena. E-kirjast nähtub, et kostja juhatuse liige ei mõista hageja väidetud probleeme („väidad, et kõik on valesti, asjad ei tööta, programm on vigane jne […]. Millistele faktidele/näidetele need toetuvad?“ – II kd, tl 156 teine lõik). Kostja on e-kirjas viidanud, et hageja on kostjale kinnitanud, et hageja on rahul ja kõik töötab (II kd, tl 156, esimene ja kolmas lõik). Samas toob kostja ka esile, et hageja juhatuse liige ei oska süsteemi käsitleda, sest ei ole selle vastu huvi tundnud ega osalenud kuivati häälestamisel. E-kirja lõpus on kostja palunud hagejal teavitada oma pretensioonidest töödele (II kd, tl 157). Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks kostja palvele vastanud. 12.
  5. Kostja on 14.02.2017 e-kirjas küll viidanud kuivatiga seotud küsimustele, millega seonduvat on pooled omavahel arutanud ja millega kostja on tegelenud, kuid e-kiri ei tõenda, et tegemist oleks puudustega. Hageja tõdemus, et „kostja teadis puudustest“, „hageja on pöördunud kostja poolt kuivatil esinevate puudustega seoses“ või „hageja on kostjat suuliselt teavitanud asja lepingutingimustele vastavusest garantii ajal“, ei ole piisav. Hageja ei ole hagi aluseks olnud väidetavaid puudusi seostanud 14.02.2017 e-kirjas märgituga (TsMS § 5 lg 1 ja § 236 lg 1). Seejuures ei oma tähtsust hageja osundatu, et hageja ei ole takistanud kostjal puudusi kõrvaldamast. 12.
  6. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et kostja käis garantiiajal jooksvalt puudusi kõrvaldamas, kuid hageja ei ole esile toonud, millistest puudustest on juttu. Hageja viitest sellele, et „hagejal on probleeme kuivati ja selle programmi töötamisega ning kostja oli sellest teadlik“ jääb väheks. Hageja märgib ka ise, et hagejal puudus sellel ajal teadmine, miks süsteem selliselt töötab ja kas see on puudus, kuna ta ise alles õppis kuivati käsitlemist tundma (V kd, tl 76 teine lõik). 12.
  7. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hageja ei teavitanud kostjat garantiiajal hagi aluseks olnud puudustest.
  8. Müügilepingu alusel puudustest tingitud nõuete esitamiseks tuli hagejal tõendada puuduste olemasolu ja see, et puudused või nende tekkimise põhjused eksisteerisid asjal juba selle üleandmise hetkel. Kuna kostja vaidles hagile vastu (mh vaidles kostja vastu sellele, et hageja on puudustest tähtaegselt ja nõuetekohaselt teavitanud), tuli hagejal tõendada, et ta on kostjat igast puudusest tähtaegselt ja nõuetekohaselt teavitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole teavitamiskohustust täitnud. 12 2-19-5347 13.
  9. Maakohus leidis õigesti, et arvestades müügieseme üleandmise aega ja

§ 220

lg-t 1 ja 2, pidi hageja kostjat puudustest teavitama hiljemalt 05.11.2016 ja 28.11.2016. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks kostjat puudustest teavitanud ajavahemikul 05.09.2016– 28.11.2016 (s.o vastavalt

§ 220lg-le 1 hiljemalt kahe kuu jooksul puudustest teadasaamisest).

Maakohus leidis, et üldjuhul saab majandustegevuses tegutseva isiku mõistlikuks puudustest teavitamise tähtajaks pidada lühemat kui kahekuulist tähtaega (V kd, tl 63, p 32.4). Hageja 28.02.2018 nõudeavaldus (ega hilisemad avaldused) ei olnud esitatud mõistliku aja jooksul. Seejuures rõhutab ringkonnakohus, et hagejal oli

§ 219

lg 1 kohaselt kohustus asi üle vaadata, mis on otseselt seotud ülevaatuse käigus avastatud puudustest müüjale teatamise kohustusega (

§ 220

lg 1) ja selle täitmata jätmisega seonduvad sanktsioonid (

§ 220lg 3).

Ülevaatuse eesmärk on tuvastada asja vastavus lepingutingimustele ja selleks peab ostja järgima käibes vajalikku hoolsust (

II komm

(2019)§ 219, p-d 1 ja 3.3). 13.2. Kuigi kostja oli andnud ka müügigarantii, ei tähenda see, et müügilepingute alusel nõuete esitamisel ei tulnud hagejal järgida

§ 220lg 1 ja 2 nõudeid.

Nõue teavitada kostjat asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul kehtis paralleelselt garantiiga. Asja lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt teavitamata jätmine ei olnud ringkonnakohtul hinnangul ka vabandatav (

§ 220lg 3).

Müügilepingud olid garantiitähtaja osas üheselt selged. Kostja esindaja palus hagejal teavitada oma pretensioonidest töödele juba 14.02.2017 e-kirjas (II kd, tl 157), s.o garantii kehtivuse ajal. Ka 15.11.2017 e-kirjas on kostja juhatuse liige M.M küsinud hageja juhatuse liikmelt MKlt, et miks hageja ei pöördu probleemide esinemise korral kostja poole (I kd, tl 97). Samuti nähtub kostja juhatuse liikme RV 13.08.2016, 29.09.2016, 13.08.2017 ja 15.11.2017 e-kirjadest, et hageja tegeles väidetavate puudustega kostjat sellesse kaasamata (III kd, tl 48, 50, 135 ja 136 pöördel). Kui hagejal oli võimalik jagada puudustega seotud infot kolmandate isikutega, pidi hagejal olema võimalik nendest ka kostjat teavitada. Seda, et hagejal oli väidetavalt raskusi eriteadmistega isikute leidmisega, ei ole hageja täpsemalt sisustanud. Muu hulgas ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et ta oleks mõne eriteadmistega isiku poole aegsasti pöördunud. Samas, nagu märgitud, arutas hageja tekkinud probleeme kolmandate isikutega. Järelikult pidi hagejal asjaomane teave olemas olema. 13.3. Puudustest teavitamisel ei oma tähtsust, et hageja alles õppis kuivatit kasutama ja et kuivatil puudus kasutusluba. Ringkonnakohus viitas eelnevalt, et hagejal oli kohustus asi viivitamatult üle vaadata (

§ 219lg 1).

Asja ülevaatamise ning selle lepingutingimustele vastavuse kiire kontroll peab tagama asjal esinevate puuduste võimalikult varajase avastamise ning andma müüjale võimaluse avastatud puuduste korral õigeaegse heastamistoimingu (

§ 107

) tegemisega vältida kahju tekkimist ostjale või piirata vastavaid kahjulikke tagajärgi ja selle kaudu ka oma vastutust (

II komm

(2019), § 219, p 1). Hageja juhatuse liige Z.R on 01.09.2016 ja 28.09.2016 allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise aktid, milles on kinnitanud, et ta on esemete seisukorraga tutvunud, need vastavad aktis toodud kirjeldusele (s.o esemed on täielikult komplekssed, kasutuskõlbulikud ja vastavalt müügilepingute tingimustele) ning funktsioneerivad laitmatult (I kd, tl 27–28 pöördel). Samuti on kostja teinud enda poolt võimaliku selleks, et hageja tunneks kuivatit ja saaks seda kasutada. Koolitamis-juhendamis aktis on hageja kinnitanud, et kostja on hagejat juhendanud seadmete osas ning hageja omab täielikku ülevaadet ja teavet seadme sihtotstarbelise kasutamise kohta (vt III kd, tl 51–54 pöördel, sh p 2). 14. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda 13 2-19-5347 (

§ 220lg 3).

Kuna maakohus leidis õigesti, et hageja ei täitnud teavitamiskohustust, tuli maakohtul hinnata hageja väiteid, mis seondusid kohustuse täitmise vabandatavusega (

§ 220lg 3 teine lause).

Samuti tuli maakohtul hinnata, kas puuduste näol oli tegemist varjatud puudustega. Varjatud puuduste osas, mis ilmnevad pärast asja üleandmist, tekib

§ 220

lg-s 3 sätestatud tagajärg pärast puuduse ilmnemisele järgneva ajavahemiku möödumist, mille jooksul teatamiskohustus tulnuks lõike 1 kohaselt täita (

II komm

(2019), § 220, p 3.3).
  1. Maakohus on hageja esiletoodud puudusi otsuses ükshaaval käsitlenud (V kd, tl 65 pöördel–70 pöördel, p 36.5). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Kuna maakohus on hageja väidetud puudusi ükshaaval otsuses käsitlenud, siis ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole hageja väiteid käsitlenud või nendega arvestanud. Z.R-ilt leidis maakohus, et hageja ei ole läbivalt tõendanud, et tegemist oleks üldse olnud lepingu tingimustele mittevastavustega (puudustega) või on hageja jätnud esile toomata, milles puudus täpsemalt seisneb. Maakohus andis hagejale võimaluse asjaolusid selgitada ja iga puuduse osas lepingule viidata, kui palus hagejal esitada hagi terviktekst (II kd, tl 175). Samuti toimus maakohtu menetluses mitu kohtuistungit, sh 07.12.2023 ja 06.02.2024 kohtuistungid (V kd, tl 2–6 ja 11–14), kus hageja väidetud puudusi ükshaaval käsitleti. Ringkonnakohus on 11.09.2020 otsuses selgitanud, mida pooltel tuleb asja lahendamisel täpsustada ning mida maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus sai puudusi hinnata üksnes müügilepingute sõlmimisele eelnevalt kostja esitatud hinnapakkumiste järgi. Kostja müüs seadmed koos lisatöödega vastavalt hinnapakkumistele (vt II kd, tl 15, p 2 ja 19–22, ning tl 23, p 2 ja 27–29). Hinnapakkumised olid müügilepingute osaks. Seega ei ole põhjendatud hageja etteheide, et maakohus hindas hageja väidetud puudusi üksnes võrreldes hinnapakkumises tooduga. Apellatsioonkaebusest ei selgu, milles maakohus eksis, kui kõrvutas hageja väidetud puudusi hinnapakkumistes tooduga. Hageja kordab apellatsioonkaebuses peamiselt maakohtu menetluses esitatud seisukohti ja leiab läbivalt, et maakohtu seisukohad on arusaamatud.
  2. Samuti leidis maakohus, et nii KVl kui ka ALl puudub pädevus asjatundjana arvamuse andmiseks (III kd, tl 49 ja 114), mistõttu ei kinnita need hageja asjaomaseid väiteid. Hageja on apellatsioonkaebuses viidanud, et kutsetunnistused kantakse kutseregistrisse ja nende olemasolu saab kontrollida. Maakohus on otsuses viidanud kutseregistrist tehtud väljatrükkidele, mille kohaselt ei ole KVl ega ALl asjaomast kutsetunnistust (III kd, tl 49 ja 114). Seega ei ole maakohus jätnud selgitamata, miks hageja tõendid tema väiteid ei kinnita. Ainuüksi sellest, et hagejal oli raskusi kuivati kasutamisel, ei järeldu, et sellel esinevad hageja väidetud puudused. Hageja märgib ka ise, et tal puudub sellise kuivatiga töötamise kogemus, nagu ta kostjalt ostis (V kd, tl 77, p 2.9 kolmas lõik).
  3. Tunnistaja KR, kes oli hageja endine töötaja, on kinnitanud, et kuivati kasutamisel ei esinenud takistusi ega probleeme (IV kd, tl 175 pöördel, ajamärgid 01:02:46–01:03:02 ja 01:06:37–01:06:56). KR oli hageja töötaja, keda koolitati kuivatiga töötama ja kes seda hageja juures ka tegi (IV kd, tl 175, ajamärk 00:58:48 ning tl 175 pöördel, ajamärid 01:08:44 ja 01:11:30). Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei kasutanud kuivatit või ei saanud seda kasutada täisvõimsusel. Hageja kasutas kuivatit ka
  4. aastal (II kd, tl 6, IVle 20.08.2018 kell 12.30 saadetud e-kiri – „kuna praegu on viljakuivatuse hooaeg, siis ei ole võimalik tagada tühje punkreid“).
  5. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et hagejal ei olnud võimalik menetluses oma väiteid tõendada, sest kostja ei esitanud kuivatit puudutavaid dokumente. Hagejal olid olemas kostja hinnapakkumised (II kd, tl 19–22 ja 27–29), milles on üksikasjalikult lahti kirjutatud müügilepingute esemeks olnud seadmed ja lisatööd, samuti 14 2-19-5347 kuivati ja selle paigaldusjoonised (III kd, tl 55–56 pöördel, 59, 143–152 ja IV kd, tl 123–132). Sealhulgas on siseosa seadmeid puudutavas hinnapakkumises kirjeldatud, millised omadused kuivatil peavad olema (II kd, tl 19–22). Lepingute kohaselt ei kuulu lepingu koosseisu muid dokumente peale hinnapakkumiste (II kd, tl 15, p 2 ja tl 24, p 2). Selleks, et hinnata, kas kostja müüdud seadmed vastasid poolte vahel kokkulepitule, ei olnud hagejal vaja paigaldusjuhendit. Hageja märgib ka ise apellatsioonkaebuses, et tema väidetud puudused seonduvad asja omadustega (V kd, tl 84, seitsmes lõik). Lisaks nähtub kostja esindaja kirjast, et elektriskeem on hagejale edastatud 21.09.2017 (II kd, tl 86). Ringkonnakohus märgib, et hageja peab suutma menetluses esile tuua, millised puudused tema arvates kuivatil esinevad ja milles need seisnevad. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja ka aru saanud, et temal tuli esile tuua ja tõendada asja lepingutingimustele mittevastavus. See, millised omadused pidid kuivatil olema, ei saa tuleneda paigaldusjuhendist või mõnest muust dokumendist, mis ei olnud lepingute osaks. Hageja ei ole suutnud esile tuua ühtegi müügilepingul põhinevat nõuet või omadust, millele kuivati ei vasta. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et maakohus on juhtinud hageja tähelepanu vajadusele kaaluda enda õiguste kaitseks lepingulise esindaja vahetamist ja uue esindaja poole pöördumist, sest hageja varasem lepinguline esindaja ei olnud suuteline vormistama loogilisi ja selgeid menetlusdokumente, esitama tähtaegselt asjakohaseid taotlusi ja vastuväiteid ning esindama hagejat istungil ettevalmistunult ja asjatundlikult (IV kd, tl 192 ja pöördel, 197 pöördel–198, p-d 7 ja 9). Hageja teatas maakohtule, et ei soovi esindajat vahetada (IV kd, tl 193–196) ning seejärel, et esindab ennast ise (IV kd, tl 199). Kuigi hagejat esindas 07.12.2023 kohtuistungil ja edasises maakohtu menetluses vandeadvokaat, oli maakohtu menetlus juba lõpufaasis. Riskid, mis seonduvad sellega, et poole lepinguline esindaja ei tee menetluses kõike vajalikku, jäävad poole enda kanda. Kohtu selgitamiskohustus ei hõlma nõuet selgitada lepingulisele esindajale korduvalt seda, mida poolel tuleb menetluses esile tuua.
  6. Hageja leiab, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis rahuldamata hageja taotluse kuulata tunnistajana üle IT ja RP. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus taotluse rahuldamata jätmisel eksinud. Hageja taotlus, mille kohaselt „eriteadmistega isikud saavad anda ütlusi hagis kirjeldatud puuduste kohta“ (II kd, tl 194 viimane lõik), ei vastanud nõuetele. Taotlusest ei selgu, milliseid konkreetseid faktiväiteid hageja soovis tunnistajate ütlustega tõendada. Vastavalt TsMS § 236 lg-le 3 peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Hageja tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmise tingis see, et hageja ei toonud esile, milliste faktiväidete tõendamiseks hageja tunnistajaid üle kuulata soovis. Ringkonnakohus küsis hagejalt üle, kas hageja on apellatsioonkaebuses esitanud tõenditega seotud taotlusi ja millised need on (eelnev jäi apellatsioonkaebuse ebaselge teksti tõttu kohtule arusaamatuks) (V kd, tl 130–132). Hageja, vastates kohtu küsimusele, ei toonud esile ühtegi taotlust (V kd, tl 131–132), vaid leidis kokkuvõtvalt, et maakohtu kogutud tõendid on piisavad, et apellatsioonkaebus rahuldada (V kd, tl 131). Ka oma 16.05.2024 menetlusdokumendis, milles hageja võttis kokku apellatsioonkaebuse põhiseisukohad, ei toonud hageja esile, et tal oleks ringkonnakohtule menetluslikke taotlusi (V kd, tl 121–124). Kuna hageja ei ole apellatsioonimenetluses taotlenud IT ja RP tunnistajana ülekuulamist (TsMS § 633 lg 6), siis ei saaks ka maakohtu võimalikud menetlusõiguslikud minetused taotluse lahendamisel tingida teistsugust menetluslikku tagajärge, s.o IT ja RP ülekuulamist tunnistajana. 13.05.2025 menetlusdokumendist nähtub, et hagejale on ka apellatsioonimenetluses dokumente koostanud õigusteadmistega nõustaja, kelleks on maakohtu poolt menetlusest kõrvaldatud hageja varasem lepinguline esindaja (V kd tl 134 pöördel–135). 15 2-19-5347
  7. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita miski sellele, et maakohus oleks tegutsenud erapoolikult või kostjat hagejale eelistades. Samuti pole maakohus ringkonnakohtu hinnangul kostja tõendeid hageja omadele eelistanud või nendega tingimusteta nõustunud. Sellest, et maakohus rahuldas kostja nõuetele vastava taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, ei tulene hagejale õigust nõuda enda taotluse (mis ka nõuetele ei vastanud) rahuldamist. Maakohus ei ole eksinud ka selles, kui püsis tunnistajate ülekuulamisel nendes piirides, milles tunnistajate ülekuulamine otsustati. Pool võis esitada tunnistajale lisaküsimusi, kuid seonduvalt nende faktiliste asjaoludega, mille kohta tunnistaja üle kuulati. Sarnaselt eelmises punktis märgituga selgitab ringkonnakohus ka teiste tunnistajate küsitlemise ja muude tõendite esitamise võimaluse kohta, et apellatsioonimenetluses ei ole hageja etteheidetel menetluslikku väljundit, sest hageja ei ole esitanud tõenditega seotud taotlusi, sh tunnistajate ülekuulamiseks, kui maakohtu menetlusõiguse normide rikkumise tõttu jäi hagejal tema hinnangul mõne asjaolu kohta tõend esitamata (TsMS § 633 lg-d 4 ja 6). Ringkonnakohus rõhutab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Samuti on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2).
  8. Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei määranud hagejale tähtaega seisukoha esitamiseks kostja vastusele hagi tervikteksti kohta. Kostja esitas viidatud menetlusdokumendi 23.02.2021 (III kd, tl 31). Pärast seda on hageja esitanud mitmeid menetlusdokumente, milles hagejal oli võimalik vajadusel täiendavaid seisukohti ja tõendeid esitada. Maakohtul ei olnud kohustust küsida hagejalt kirjalikku seisukohta igale kostja menetlusdokumendile. Seda enam, et maakohus arutas asja mitmetel kohtuistungitel. Maakohus tegi asjas otsuse alles 04.04.
  9. Seega oli hagejal võimalik maakohtumenetluses oma menetlusõigusi teostada. Hageja taotles maakohtu menetluses küll eelmenetluse uuendamist (IV kd, tl 195), kuid nõutus hiljem, et asja sisulise arutelu võib lõpetada (V kd, tl 14).
  10. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on otsuse p-s 36.5.8 käsitlenud puudust, mida hageja ei ole hagis ega selle terviktekstis esile toonud. Hageja tugines projekteerimisvigadele hagi terviktekstis, väites, et kuivati süsteem on projekteeritud valesti ja see ei vasta kuivati kasutamise eesmärkidele (II kd, tl 187 esimene lõik). Samuti on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole otsuses hinnanud hagi tervikteksti p-s 3.1.10 märgitud puudust (s.o kilbi teostusjoonised ja juhtahela skeem ei vasta esitatud joonistele). Asjaomast puudust on maakohus käsitlenud otsuse p-s 36.5.13 (V kd, tl 68).
  11. Vastuseks hageja väitele, et kuivati ei ole mobiiltelefoni abil juhitav ja masin eeldab manuaalset juhtimist (V kd, tl 91 alt teine lõik), märgib ringkonnakohus, et kostja tõendi kohaselt lõikas hageja läbi kuivati asjaomase kaabelduse, mis ei võimalda süsteemi automaatrežiimis kasutada. Kostja on teatanud, et manuaalselt asjade käitlemisel andurid ei rakendu, ning et süsteemi ei ole võimalik kasutada osaliselt manuaalselt ja automaatselt (III kd, tl 48). Hageja ei ole eelnevalt ümber lükanud.
  12. Eelnevast tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kuna hageja ei saa puudustest teatamise kohustuse rikkumise tõttu asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja hageja ei ole ka tõendanud, et tema väidetud puudused on käsitatavad lepingueseme puudustena, ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad väidetavaid puudusi. 16 2-19-5347
  13. Viimaks märgib kolleegium vastuseks hageja apellatsioonkaebusele järgmist. Kuigi hageja osundab apellatsioonkaebuses õigesti sellele, et kohus peab võtma seisukoha kõigi menetlusosalise esitatud väidete kohta, peab ka menetlusosalise lepinguline esindaja esitama kohtumenetluses oma väited ja vastuväited selgelt, loogiliselt ja struktureeritult, et kohus saaks nende kohta seisukoha võtta. Praegusel juhul on hageja esitanud kohtule nõustaja koostatud suure tekstimahuga menetlusdokumente (sh 86 lk pikkune apellatsioonkaebus) ega ole neis oma väiteid ja vastuväiteid selgelt, lühidalt ja loogiliselt välja toonud. Seetõttu on kohtul hageja vastuväiteid hulgaliste korduste, ebaselgete lausete ning vastuväidete suure hulga tõttu raske jälgida ning mahuka teksti hulgast eristada. Seega saab hageja aidata menetlusdokumente koostades kaasa sellele, et kohtule on mõistetav, millised on hageja väited ja vastuväited iga üksiku küsimuse puhul, mille kohta kohus peab seisukoha võtma. Menetlus ei saa keskenduda püüdlustele püüda mõista, milliseid väiteid ja taotlusi pool kohtule on esitanud (TsMS § 2).
  14. Harju Maakohtu 17.08.2023 määrus, millega hageja lepinguline esindaja Ingrid Vinnal kõrvaldati menetlusest, ei ole kaevatav. Seega ei ole alust lubada Ingrid Vinnalil jätkata menetluses hageja esindamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
  16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  17. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2581,25 eurot (= 2231,25 + 350) (ilma käibemaksuta). Nimekirjade kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 12 tundi 45 minutit, sh maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsimine, suhtlemine kliendiga, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, tutvumine hageja täiendavate seisukohtade ja kohtu kirjaga, hageja menetluskulude nimekirja analüüsimine, kostja menetluskulude nimekirja ja hageja menetluskuludele vastuväidete koostamine.
  18. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
  19. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 175 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.
  20. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 2581,25 eurot 12 tundi 45 minutit × 175 eurot/tund), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt) 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.