Obsah (4)

§ 459§ 230§ 173§ 164

2-25-6048 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 13.08.2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-6048 Tsiviilasi

) § 459 lg-le 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKo 26.11.2014. a, p 13), et

§ 459

lg 1 alusel võib muu hulgas muuta kohtumäärust, millega kinnitati kompromiss elatise maksmise kohta. Tulenevalt

§ 459

lg-st 1 on hageja elatise vähendamise nõude rahuldamise eelduseks on see, et on oluliselt muutunud asjaolud, mille alusel kompromiss elatise kohta sõlmiti. Elatise vähendamisel tuleb arvestada ka kehtivaid elatise maksmise põhimõtteid.

§ 230

lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega vaidluse korral peab hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh asjaolude, mille põhjal kohtulahend elatise suuruse kohta tehti, olulist muutumist. Kostja peab oma vastuväiteid tõendama. 3.

1. Poolte vahel
2. aasta oktoobris kompromissi sõlmimise ajal kehtis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1, mille kohaselt ei võinud elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.
3. a määrusega nr 115 oli kehtestatud alates
4. jaanuarist
5. a kuutasu alammääraks 584 eurot. Seega leppisid pooled
6. aastal kompromissiga kokku hageja poolt kostjale elatise maksmises tol ajal kehtinud seadusega ettenähtud miinimumsummas (584/2=292). 01.01.
7. a jõustus PKS § 101 muudatus. Alates 01.01.
8. a kehtiv PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
9. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt 3 2-25-6048 brutokuupalga muutusele iga aasta
10. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjale makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus ja kostja perele makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot kuus, mis jaotub pere kolme lapse vahel. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja hageja juures ei viibi. Neid asjaolusid arvestades on kehtiva PKS § 101 alusel arvutades alates
11. aasta
12. aprillist elatis kostjale 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot; 1981 * 0,03 = 59,43 eurot; 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot; 341,74 – (225/2)/3=304,24; 304,24- (80/2)=264,24). Hageja taotleb elatise vähendamist 75 euroni kuus, s.o alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 näeb ette, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tulenevalt

§ 230

lg-st 1 peab hageja, kes nõuab elatist alla seaduse alusel arvutatud summa, tõendama PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuva põhjuse esinemist. 3.

1. Hageja tugineb elatise vähendamise nõude alusena sellele, et tal juhtus traumaõnnetus, mille järel on ta 100 % töövõimetu ning tema sissetulek ei võimalda enam maksta elatist kompromissiga kokkulepitud summas ega seaduse alusel arvutatud summas. Hageja on esitanud tõendina väljavõtte terviseportaalist (dtl 59-65), millest nähtub, et 23.12.2024.a tuvastati hagejal traumajärgselt kaelatrauma ja seljaaju vigastus. Hageja on esitanud tõendina veel Eesti Töötukassa 12.02.
2. a otsuse (dtl 13-14), mille kohaselt määrati hagejale Eesti Töötukassa 10.02.
3. a otsusega puuduv töövõime ja hagejale määrati töövõimetoetus perioodiks 30.12.
4. a kuni 29.12.
5. a. Töövõimetoetuse suurus kuni 31.03.
6. a on 18,513 eurot ühe kalendripäeva eest. Eelnimetatud tõendid tõendavad seda, et
7. a detsembris toimunud traumaõnnetuse järel tuvastati hagejal 100 % puuduv töövõime. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et seda asjaolu
8. aastal hageja poolt makstava elatise osas kompromissi sõlmimisel ei esinenud. Seega saab öelda, et elatise suuruse määramise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Hageja väitel oli tal
9. aastal osaline töövõime, aga ta käis tööl. Alates 30.12.
10. a on hagejal tuvastatud puuduv töövõime, millest võib järeldada, et kostja ei saa töötada ja tema võime sissetulekut teenida on piiratud. Hageja on esitanud tõendina enda pangakonto väljavõtted perioodi kohta 01.12.
11. a kuni 05.05.
12. a kohta (dtl 21-45, 82-115), millest nähtub, et alates
13. aasta jaanuarist on hageja sissetulekuks olnud Tervisekassa poolt makstud töövõimetushüvitis ja toetused kokku jaanuaris 570,01 eurot, veebruaris 504,89 eurot, märtsis 707,09 eurot, aprillis 743,49 eurot ja mais 586,98 eurot. 4 2-25-6048 Hageja on toonud välja, et alates
14. a juunist on töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest 21,74 eurot ja hagejale maksti juunis töövõimetoetust 652,20 eurot. Hageja väitel on tema igakuised kulud keskmiselt kokku 1085 eurot, sh eluaseme üür 250 eurot, kommunaalkulud 190 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 300 eurot, sidekulud 95 eurot ja kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 100 eurot. Hageja väitel on tal lisaks laenulepingutest tulenevad kohustused, mille suurus on 941,99 eurot kuus. Hagejal ei ole teada mingit väärtuslikku vara, mida oleks võimalik elatise maksmise eesmärgil realiseerida. Kohus kontrollis kinnistusregistri andmete alusel, et hagejale ei kuulu kinnisasju ega kinnisasjaõigusi. Kohus kontrollis Transpordiameti liiklusregistrist, et hageja nimele on registreeritud sõiduauto XXX, registreerimisnumbriga XXX, ehitusaasta
15. Registrisse on kantud sõidukile käsutamise keelumärge. Arvestades hageja varalist seisundit, sh hageja sissetulekut, kulusid ja kohustusi, saab kohtu hinnangul järeldada, et hageja ei ole võimeline maksma kostjale elatist
16. aastal kompromissiga kokkulepitud summas (292 eurot kuus) ega ka kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud summas (alates
17. aprillist
18. a 264,24 eurot kuus), kahjustamata enda tavalist ülalpidamist ning esineb alus elatise vähendamiseks. Kohus leiab, et elatise vähendamisel edaspidi makstava elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda PKS § 102 lg-s 2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus kontrollis rahvastikuregistri andmetel, et hagejal ei ole rohkem lapsi peale kostja. Seega on põhjendatud elatise vähendamisel määrata edaspidi makstava elatise suurus, arvestusega, et hageja kasutab tema käsutada olevaid rahalisi vahendeid enda ja kostja ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja põhjendatud ülalpidamiskulude suuruseks saab lugeda kahekordse kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa, s.o 528,48 eurot (2 x 264,24 eurot). PKS § 101 alusel elatise arvutamisel on arvesse võetud kostjale makstavat lapsetoetust ja kostja perele makstavat lasterikka pere toetust. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 08.01.
19. a nr 3-2-1-165-13, p 15), et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kohus leiab, et hageja enda põhjendatud igakuisteks ülalpidamiskuludeks saab lugeda eluaseme üüri 20 eurot, kommunaalkulud 190 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 300 eurot, sidekulud 95 eurot ja kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 100 eurot, kokku kulud 1085 euro ulatuses. Hageja on välja toonud, et tal on lisaks laenumaksetest tulenevad igakuised kohustused kokku summas 941,99 eurot. Kohus leiab, et laenumakseid ei saa lugeda hageja vältimatuteks ülalpidamiskuludeks ning kohus neid kohustusi elatise suuruse määramisel arvesse ei võta. Asjaolu, et hageja on võtnud endale ülejõukäivaid laenukohustusi alaealise ülalpidamiseks makstava elatise vähendamiseks alust ei anna. Hageja püsivaks sissetulekuks on töövõimetoetus, lähtuvalt kalendripäevade arvust keskmiselt 663 eurot kuus. Arvestades hageja enda ja kostja vajalike ülalpidamiskulude suurust, hindab kohus, et hageja peab kasutama oma sissetulekut 30 % ulatuses, s.o ca 200 euro ulatuses, kostja ülalpidamiseks. Selliselt jaotub hageja sissetulek tema enda ülalpidamiseks ja kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks ühetaoliselt. 3.
20. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja nõue elatise vähendamiseks on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud on vähendada elatist alates hagi esitamisest 200 euroni kuus. 1.
21. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus muudab alates hagi esitamisest, s.o alates 21.04.2025.a elatise suurust, mida hageja Tartu Maakohtu 04.10.
22. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-13021 kinnitatud kompromissi kohaselt on kohustatud kostjale maksma ning mõistab alates 21.04.
23. a hagejalt kostja kasuks välja elatise summas 200 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja nõude elatise vähendamiseks suuremas ulatuses jätab kohus rahuldamata. 5 2-25-6048 Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi temalt alaealiste laste kasuks välja mõistetud elatise muutmiseks. Tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga, mistõttu jätab kohus

§ 164lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask kohtunik 6