lg.1 p.11 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel muuhulgas küsimuse, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja vastavalt §310 lg.1 kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Käesolevas kriminaalasjas esitati maakohtule koos süüdistusaktiga kannatanu A.V tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 1500 € Margus Pärna vastu seoses temale tekitatud tervisekahjustusega. Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Vastavalt VÕS §128 lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS §130 lg.1 tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS §1045 lg.1 p.2 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.04.2011 kohtuasjas nr.3-2-1-19-11 selgitanud, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, 14 vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et Margus Pärn põhjustas oma süülise ja õigusvastase käitumisega A.Vle tervisekahjustuse. Seega tuleb süüdistataval hüvitada kannatanule tervise kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS §128 lg.5 tulenevalt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS §134 lg.2 alusel tuleb muu hulgas isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS §134 lg.5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestab kohus rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Tulenevalt kohtupraktikast on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning mille suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele. Samuti on oluline, et VÕS §127 lg.2 alusel ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (vt. ka Riigikohtu 09.04.2008 otsus kohtuasjas nr.3-2-1-19-08 ja 22.10.2008 otsus kohtuasjas nr.3-2-1-85-08). Maakohus sedastab, et mittevaralise kahju hüvitis on alati mingis ulatuses hinnanguline ja teatud mõttes oletatav. Seega ei ole alati üheselt mõistetav, missugune konkreetne rahasumma peaks isiku hingelise valu kaotama või seda leevendama. Niisiis väljendub mittevaralise kahju suurus kohtu hinnangus, mille kujundamisel tuleb juhinduda õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna heaolu tasemest ja kohtupraktikast. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on erandlikuks asjaoluks mittevaralise kahju hüvitamisel see, et politseiametniku füüsilist ründamist ei saa pidada ühiskonnas normaalseks ja aktsepteeritud käitumiseks. Sealjuures on tähtis ka asjaolu, et lööke oli mitu, süüdistatav jooksis kannatanule löökide tegemiseks järele, kannatanu tundis löökidest valu ja nende tagajärjel oli tal suus 2 veritsevat haava, kuid pikaajalist ja erilist ravi tervisekahjustus ei vajanud. Lisaks võtab maakohus arvesse, et kannatanu tundis ennast solvatuna temast sotsiaalmeediasse pandud video ja seal levinud kommentaaride tõttu. Maakohus arvestab siinkohal ka kannatanu seisukohaga, et sellise käitumisega kahjustas süüdistatav lisaks kannatanule ka kogu politsei mainet. Samas on maakohus seisukohal, et kannatanu mittevaralise kahju nõue summas 1500 € on ilmselgelt üle paisutatud, sest vastavalt Riigikohtu 2020 analüüsile, mis käsitles mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid kriminaalasjades 2018 – 2020, oli hüvitis kehalise väärkohtlemisega seotud kuritegude eest vahemikus 50 € – 2000 € ja keskmine hüvitis 500 €. Maakohus selgitab siinkohal, et kuivõrd käesoleva 15 kriminaalasja keskmes oleva KarS §274 lg.1 koosseis on hõlmatud kehalise väärkohtlemisega KarS §121 järgi, võtab maakohus seepärast ka sellekohase analüüsi käesolevas asjas aluseks. Ühtlasi pole analüüsis märgitud, kas ja missugune oli hüvitis mittevaralise kahju eest KarS §274 ettenähtud kuritegude eest. Niisiis toob maakohus eraldi välja, et eelviidatud analüüsi kohaselt oli hüvitiseks 300 € olukorras, kus kannatanut löödi korduvalt rusikaga näkku ja põhjustati ka roidemurd roietele surumisega ning 50 € olukorras, kus kannatanut löödi ühe korra rusikaga näkku ning teda tiriti juustest ja pigistati ka õlavart. Maakohus leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes on mõistliku hüvitise suurus käesolevas asjas 200 €.
lg.1 p.13 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.
lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Maakohtu istungil tegi ringkonnaprokurör Paul Pikma asitõendite osas järgmise ettepaneku: CD-plaadid salvestitega tuleb jätta asja materjalide juurde. Kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu nõustus ringkonnaprokuröri seisukohaga. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri ja kaitsja seisukohtadega ja jätab maakohus CD-R ja DVD-R plaadid salvestistega toimiku juurde, märkides tegemist on niikuinii kohtutoimiku osaga KrMS §1601 lg.2 mõistes, mis ei vaja eraldi otsustuse tegemist.
lg.1 p.14 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.
lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
S §4 lg.3 on sama seadustiku §274 lg.1 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu.
lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteo süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrusele nr.113 on töötasu alammäär 2024 summas 820 €. Eeltoodu alusel kuulub Margus Pärnalt väljamõistmisele riigituludesse sundraha summas 1230 €. 16
lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses oli Margus Pärna kaitsjaks vandeadvokaat Madis Mahlapuu, kes esitas 01.04.2024 taotluse summas 329,40 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 02.04.2024 määrusega summas 329,40 € Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör Paul Pikma maakohtule ettepaneku kõik menetluskulud Margus Pärnalt välja mõista. Kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu palus jätta menetluskulud riigi kanda. Maakohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb süüdistatavalt kõik kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasud summas 329,40 € välja mõista. Kohtulikus menetluses oli süüdistatava kaitsjaks vandeadvokaat Madis Mahlapuu, kes esitas 12.11.2024 taotluse summas 1145,58 € (17.10.2024 kohtuistungil osalemine 156 €, 25.10.2024 kohtuistungil osalemine 216 €, 12.11.2024 kohtuistungil osalemine 144 €, 20.12.2024 kohtuistungil osalemine 36 €, käibemaks 121,44 €, 17.10.2024 sõidukulud Tallinn-Jõhvi 99 €, 25.10.2024 sõidukulud Tallinn-Jõhvi 99 €, 12.11.2024 sõidukulud Tallinn-Jõhvi 99 €, 17.10.2024 ajakulu sõidule 30 €, 25.10.2024 ajakulu sõidule 30 €, 12.11.2024 ajakulu sõidule 30 €, käibemaks 85,14 €). Maakohus leiab, et eelnimetatud kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Maakohus leiab, et kaitsjatasud kohtulikus menetluses (v.a. sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest) kuuluvad seoses süüdimõistmisega väljamõistmisele süüdistatavalt, s.o. kaitsjatasud summas 673,44 (koos käibemaksuga). Kaitsjatasud summas 472,14 € (koos käibemaksuga) tuleb jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.