Obsah (10)

§ 113§ 108§ 402§ 406§ 399§ 416§ 4034§ 403§ 94§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse avaldamise aeg ja koht 11.10.2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-11211 Tsiviilasi Bigbank AS hagi P.L v

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja kohtu põhjendused

1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 9709,86 eurot, intressi 767,06 eurot, haldustasu 6,80 eurot, lepingutasu 25 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1 573 eurot, viivise alates 24.07.2024 kuni põhinõude 9709,86 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 21,9% aastas ning menetluskuluna riigilõivu 910 eurot ja õigusabikulud 100 eurot.
2. Bigbank AS ja kostja sõlmisid 18.11.2020 tarbijakrediidilepingu nr X, mille alusel sai kostja laenu 15 000 eurot (lepingutasu 225 eurot). 07.03.2023sõlmisid Bigbank AS ja kostja lepingu lisa nr 1, millega krediidiandja andis krediidisaajale maksepuhkust 2 kuud. Maksepuhkuse ajal oli krediidisaaja kohustatud tasuma krediidiandjale intressi ja lepinguhaldustasu, st krediidisaaja oli maksepuhkuse ajal vabastatud krediidisumma tagasimaksetest. Krediidisumma jääk kuulus tagastamisele uue maksegraafiku alusel. Lepingu muutmise eest kohustus krediidisaaja tasuma krediidiandjale lepingu muutmise tasu 30,00 eurot. Seoses maksepuhkusega muutusid järgmised lepingu põhitingimused: lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr. Alates 18.11.2020.a. (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 29.10.2023.a. on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 12 473,50 eurot, millest 7 089,35 eurot arvestati intressi katteks, 5290,14 eurot arvestati krediidisumma katteks, 46,50 eurot lepingu haldustasu katteks, 30 eurot lepingu muutmise tasu katteks, 5 eurot sissenõudekulu katteks, 12,51 eurot viivise katteks. Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas krediidiandja üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 225 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele teostas hageja krediidisumma kande osas, mida ei tasaarvestatud krediidiandja nõudega krediidisaaja vastu ega kantud krediidisaaja palvel kolmandate isikute konto, kostja arvelduskontole nr x. Ülekanded, mida hageja teostas krediidisaaja palvel kolmandatele isikutele. Lisaks sõlmisid pooled lepingu lisa, millega tulemusena krediidisaaja kohustus Lepingu põhitingimuste lahtris „ÜLEKANDED KREDIIDISUMMAST KOLMANDATELE ISIKUTELE“ nimetatud krediidisaajale üle antava(te) summa(de) arvelt täitma järgmised kohustused: 1.
3. krediidisaaja laenulepingust r tuleneva kohustuse Swedbank AS pank ees täies ulatuses, s.o summas 4910 eurot. Kostja oli viivituses järgmiste osamaksetega 2 10.07.2023, 10.08.2023, 11.09.2023 ja 10.10.2023 maksegraafikus, mis tingisid lepingu ülesütlemise.
4. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi. Krediidiandja ütles lepingu 27.10.2023 avaldusega üles.
5. Maakohus andis hagejale 11.09.2024 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6. Hageja esitas 20.09.2024 ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediiti 15 000 eurot. Hageja tasaarvestas üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 225,00 eurot, mille tulemusena teostati krediidisumma väljamakse summas14 775eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 12 473,50 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada 2301,50 eurot (14 775,00–12 473,50 = 2 301,50). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.03.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude

§ 108lg 1 kohaselt.

20.09.2024 hageja vastusest nähtub, et lepingu katteks teostatud makseid ei olnud hagiavalduse esitamise seisuga 23.07.2024 krediidisumma sissenõutavaks muutunud. Uuesti määratud maksete alusel muutub 10.04.2025 sissenõutavaks osamakse jääk summas 85,25 eurot ning alates 12.05.2025 – 12.01.2026 igakuiselt 246,25 eurot. Kuna kostja ei ole alates 17.06.2023 täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, st kostja ei ole lepingu katteks teostanud ühtegi makset juba üle 1,3 aasta, võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Seega palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 10.04.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas 2 301,50 eurot.

1. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 21.08.2024 AET-is. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 05.09.2024).
2. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 3
4. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 10. AS Bigbank ja kostja sõlmisid 18.11.2020 tarbijakrediidilepingu nr X (dtl 3) ning 07.03.2023 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1, millega krediidiandja andis krediidisaajale maksepuhkust 2 kuud (dtl 4). Tegemist on tarbijakrediidilepingutega

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt graafikule (dtl 17). 11. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2020 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52%.

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 20,52% = 61,56%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määra oli 25,75% aastas (dtl 11) ja 26,37% aastas (dtl 20), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 12.

§ 399

lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

1. 11.09.2023 on hageja edastanud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, kus on andnud viimase tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 28.09.2023, ning teavitanud, et kui võlgnik nimetatud tähtajaks võlgnevust täielikult ei kustuta, on Bigbank AS-l õigus teenuseleping üles öelda (dtl 43). Leping öeldi üles 27.10.2023 (dtl 44).
2. Kohus on tuvastanud, et kostja on saanud krediiti 15 000 eurot ning kostja jäi krediidi tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega

§ 108lg 1 mõttes.

1. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
2. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034 lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

1. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
2. Krediidiandja lähtus laenuotsuse tegemisel kostja kinnitatud sissetulekust 680 eurot, elatisraha 150 eurot ning lastetoetuse 120 eurot, kokku 950 eurot. Samuti lähtus ka kohustustest Swedbank ja 4 AS Inbank ees, mida kostja soovis refinantseerida. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis laenuandja kostja pangakonto väljavõtet (dlt 56-75).
3. Kohus andis 21.08.2024 ja 11.09.2024 hagejale tähtaja esitada võlaõigusseaduse (

) § 403⁴ lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti (dtl 89-90, 93). 20. Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud andmetest ja pangakonto väljavõttest.

§ 403

4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Riigikohus on märkinud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidi info), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid 5 sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).

1. Hageja poole esitatud tõenditest nähtub, et krediidiandja küsis kostalt pangakonto väljavõtte. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekuteks olid töötasu ca 700 eurot kuus + lapse elatisraha 150 eurot + peretoetus 158.36 eurot. Kostja ülalpidamisel olid alaealised lapsed. Kostjal oli laenukohustused Inbank AS ja Swedbank AS ees kokku umbes 256,38 eurot + kohustused kindlustuse AB Lietuvos Draudimas Eesti filiaal ja AS Inges Kindlustuse ees umbes 43.92 eurot + elamiskulud. Isegi, kui hageja andis laenu teiste laenude refinantseerimiseks, oleks pidanud hageja olema ettevaatlik, et miks kostja ei suuda võetud laene ise tasuda, ning oleks pidanud arvestama töötasu suuruse ja ülalpeetavate arvuga. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja ei olnud laenu andmise hetkel maksevõimeline isik, kellele oleks tohtinud anda juurde laenu, mille osamaksed olid lisaks esmase laenulepingu alusel 415,55 eurot kuus. Kohus leiab, et laenusaaja sissetulekutena ei saa arvestada sularaha sissemakseid ja ülekandeid eraisikutelt, kuna need ei ole stabiilsed sissetulekuallikad. Arvestada tuleks vaid püsivaid ja kindlaid sissetulekuid. Nimetatust ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laen ei vastanud kostja finantsolukorrale. Krediidiandja oleks pidanud märkama, et krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ning kahjulikke majanduslikke tagajärgi.
2. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 403

4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 403

4lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 403

4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 214-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole. 23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 403

4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam. 24.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole 6 (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) laenulepingu sõlmimise ajal oli intress 0,00%. Seega kostja intressi tasuma ei pidanud.
3. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud.
4. Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti 15 000 eurot. Samas nähtub lepingust, et kostja tasus ka lepingutasu 225 eurot. Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei tulnud kostjal lepingutasu maksta. Kohtu hinnangul on hageja andnud kostjale laenu seega 14 775 eurot. Krediiti on kostja tagastanud 12 473,50 eurot. Seega lepingu ülesütlemine laenuandja 27.10.2023 avaldusega (dtl 44) ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Uuesti määratud maksete alusel muutub 10.04.2025 sissenõutavaks osamakse jääk summas 85,25 eurot ning alates 12.05.2025–12.01.2026 igakuiselt 246,25 eurot.
5. Hageja taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole enam kui aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.
6. Seega mõistab maakohus kostjalt välja üksnes edasiulatuva võlgnevuse alates 10.04.2025 ja hageja poolt uuesti määratud põhiosamaksed vastavalt nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas 2301,50 eurot (dtl 99).
7. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressi, haldustasu, lepingutasu, sissenõudmiskulude hüvitamise ja viivise nõue jäävad rahuldamata.
8. Hageja 20.09.2024 avalduse kohaselt palub hageja et, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, välja mõista viivis seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest. See nõue on

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Menetluskulude jaotus

1. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
2. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, haldustasu, lepingutasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 40%. Seega jäävad menetluskulud 40% ulatuses kostja kanda ning 60% ulatuses hageja kanda.
3. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hageja menetluskulud on 1010 eurot, millest riigilõiv on 910 eurot ja kulud lepingulisele esindajale 100 eurot.
4. Riigilõiv on põhjendatud kulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. 7
5. Hageja õigusabikulud on 100 eurot. Hageja on pöördunud võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole. Osutatud õigusabiteenuse eest on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve summas 100 eurot, mille on hageja tasunud (dtl 84). Kohus on seisukohal, et nimetatud kulu on olnud vajalik ja põhjendatud.
6. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 1010 eurot (910+100). Kohus jättis menetluskuludest 40% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 404 eurot (0,4 x 1010). Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei saanud kostjal tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja ei mõista.
7. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 8