KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Raina Pärn Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2025, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-18791 Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgn

) § 68 lg 1 järgi enne 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini. kohaldatakse Kuna U.F kohustustest vabastamise menetlus algatati 20.04.2020, kuulub praegusel juhul kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsioon. 2
3. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 sätestas, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. U.F kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta tehtud määrus jõustus 09.05.
4. Seega on praeguseks möödunud 5 aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on kohtule esitanud lõpparuande ja taotluse otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine. Vastavalt PankrS § 175 lg-le 3 on kohus ära kuulanud 28.04.2025 usaldusisiku Raivo Piirla ja 29.04.2025 võlgniku, kes on andnud selgitusi kohustuste täitmise kohta. Samuti on kohus andnud võlausaldajatele võimaluse olla ära kuulatud.
5. Võlausaldajate nõuded on II järgi tunnustatud nõuded, mis moodustasid võlgadest vabastamise menetluse algatamisel kokku summas 8969,76 eurot (Swedbank AS nõue 5261,89 eurot, SA Pärnu Haigla nõue 187,07 eurot, A.L saamata raha 1800 eurot (lapse elatis) ja J.L saamata raha 1800 (lapse elatis)). Menetluse kestel (5.a jooksul) ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgnikule määratud usaldusisik on kohtule esitanud aruandeid (2021, 2022, 2023, 2024 ja 2025), kes on andnud ülevaate võlgniku olukorrast ning maksevõimekusest. Kohus, hinnates võlgniku käitumist PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste täitmises, on seisukohal, et võlgnik ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud. Kogu menetluse jooksul ei ole võlgnik oma tervislikust seisundist tulenevalt töötanud. Ennekõike on tööd takistavaks teguriks olnud võlgniku füüsiline puue. U.F-il on tuvastatud töövõimetus (mis ei ole ajutise iseloomuga seisund), mida kinnitab ka Eesti Töötukassa 22.01.2021 otsus nr XXX. Nimetatud otsuse kohaselt puudub võlgnikul töövõime 02.03.2021–06.04.2025 (dtl 191). Ärakuulamisel 29.04.2025 selgitas võlgnik, et tegeleb töövõime hindamise dokumentide uuendamisega, uusi dokumente veel ei ole (dtl 390). Kohtule esitatud U.F-i pangakontode väljavõtetest nähtub, et kogu menetluse jooksul on võlgniku sissetulekuteks üksnes riiklikud toetused – töövõimetuspension ja puudega täiskasvanu toetus (dtl 152-165, 179-189, 203-226, 233, 252-282, 308-347, 363-373). 2022 on saanud ka Pärnu Linnavalitsuselt ühekordset energiatoetust (dtl 174, 178). Usaldusisik ei ole kohustuste vabastamise menetluse ajal tuvastanud, et võlgnik oleks pärimise teel saanud vara ega muid sissetulekuid. U.F ei ole küll menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Siinjuures tuleb arvestada, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige toetused (TMS § 131 ja 132). Kohus, võttes arvesse võlgniku tervislikust seisundist tulenevaid raskusi, leiab, et võlgnikul ei olnud kohustustest vabastamise menetluse jooksul võimalik tööle asude ega teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha. U.F-i tervislikust seisundust tulenevalt esinevad ilmselgelt raskused töö leidmisel ja tööl käimisel. Arvestades võlgniku tervislikku seisundit ja seda, et võlgniku olukord ei parane ka tulevikus (tervislik seisund ei parane ajas), ei ole otstarbekas ka menetluse pikendamine. Kohus ega usaldusisik ei ole tuvastanud, et U.F oleks varjanud oma sissetulekuid, eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded maksmata, või jätnud süüliselt võlausaldajatele väljamaksed tegemata. Samuti ei ole kohus tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid. Juhul, kui võlgnik on kohustusti rikkunud (millest kohus ei ole teadlik), ei ole ta seda teinud süüliselt. 3 Võlgnik on töövõimetu ja temalt ei saa oodata töökoha leidmist või tulu teenimist. Võlgnik on menetluse jooksul suhelnud usaldusisikuga ning esitanud kõik vajalikud dokumendid usaldusisiku nõudmisel.
6. Kohus, arvestades, et kohustusest vabastamise tähtaeg saabus 20.04.2025, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja vabastada võlgnik kohustustest.
7. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (v.a õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused) (PankrS § 176 lg 1, 2). Seega U.F ei vabane elatise maksmise kohustustest ega väljamõistetud elatise maksmisest.
8. Usaldusisiku ülesandeid täitis usaldusisik Raivo Piirla. Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, tuleb usaldusisik Raivo Piirla vabastada usaldusisiku ülesannetest PankrS § 172 lg 4 alusel.
9. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Menetluskulud
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et TsMS § 172 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta U.F kanda. Usaldusisiku tasutaotlus 14.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54

lg 4).

§ 54

lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2021.aastal 584 eurot, 2022.aastal 654 eurot, 2023.aastal 725 eurot,

1. aastal 820 eurot,
2. aastal 886 eurot).
3. Usaldusisik on kohtule esitanud 2 tasu taotlust: 18.05.2024 koos aruandega (dtl 201) ja 24.04.2025 koos lõpparuandega (dtl 360). 15.
4. 18.05.2023 aruandes esitatud usaldusisiku tasu arvestuse kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmisele 8,1 tundi kolme aasta jooksul järgmiste toimingute eest: 1) Järelepärimiste koostamine ja edastamine võlgnikule, Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Töötukassale – 20 minutit; 2) Tutvumine järelepärimistele saadetud vastustega – 40 minutit; 4 krediidiasutustele 3) Usaldusisiku aruandlus (kolme aasta vältel) kohtule – 6 tundi 10 minutit; 4) Kohtumised võlgnikuga ja järelepärimised nõuete täpsustamiseks A.L ja J.L-ile – 1 tund. Usaldusisik palub rakendada tunnitasuks 90 eurot (käibemaksuta). Seega usaldusisiku tasuks kujuneb 8,1x90 = 729 eurot, millele lisandub käibemaks 22% 145,80 eurot, kokku 874,80 eurot. Usaldusisik palub, et tasu määrataks büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Õigusbüroo Edikte OÜ-le. Usaldusisik taotleb menetlusabi usaldusisiku tasu katteks, s.o 874,80 eurot (sh käibemaks) väljamaksmist riigi vahenditest, sest võlgnikul puuduvad sellisel määral vahendeid, et tasuda usaldusisiku tasu ja kulutused. 15.
5. 24.04.2025 usaldusisiku tasu arvestuse kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmisele 8 tundi järgmiste toimingute eest: 1) Võlgniku nõustamine s.o kulude ja tulude analüüsimine arvestades võlgniku sissetulekuid kohtumised võlgnikuga – 4 tundi; 2) Järelevalve teostamine võlgniku kohustuste täitmise üle – 2 tundi; 3) Usaldusisiku aruandlus kohtule – 2 tundi; Usaldusisik palub rakendada tunnitasuks 90 eurot (käibemaksuta). Seega usaldusisiku tasuks kujuneb 8x90=720 eurot, millele lisandub käibemaks 22% 158,40 eurot, kokku 878,40 eurot. Usaldusisik palub, et tasu määrataks büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Õigusbüroo Edikte OÜ-le. Usaldusisik taotleb menetlusabi usaldusisiku katteks, s.o 878,40 eurot (sh käibemaks) väljamaksmist riigi vahenditest, sest võlgnikul puuduvad sellisel määral vahendeid et tasuda usaldusisiku tasu ja kulutused.
6. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja on põhjendatud osaliselt. 16.
7. 18.05.2024 esitatud tasutaotlusest nähtub, et usaldusisik esitab tasu 3 aasta jooksul tehtud töö eest, s.o perioodil 20.04.2020 kuni 18.05.
8. Kohus nõustub võlgnikule, krediidiasutustele, Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Töötukassale järelepärimistele ning kohtumised võlgniku ja järelepärimised elatise nõuete täpsustamisele kulunud ajakuluga, s.o kokku 2 tundi. Kohus ei nõustu usaldusisiku aruandlusele kulunud 6 tunni 10 minutilisele ajakuluga kolme aasta jooksul. Arvestades 2021, 2022 ja 2023 aruannete sisu ja sellest, et võlgnikul sissetulekuteks oli üksnes riiklikud toetused ning pangakonto väljavõtted ei olnud mahukad, leiab kohus, et põhjendatuks ajakuluks saab pidada 3 tundi (s.o 1 tund aruande kohta). Kohus leiab, et 18.05.2024 aruandes toodud usaldusisiku põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 5 tundi kolme aasta jooksul. 16.
9. 24.04.2025 esitatud tasutaotlusest nähtub, et tasu arvestus on esitatud 2 aasta jooksul tehtud töö eest. Kohus ei nõustu usaldusisiku tasu taotluses toodud ajakuluga ning leiab, et põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda kokku 3 tundi. Võlgniku tervislik seisund ei muutunud 5 aasta jooksul. Võlgniku sissetulekud olid jätkuvad riiklikud toetused, mistõttu aruannetes ei ole olulisi erinevusi eelnevatel aastatel koostatud aruannetega võrreldes. Seega on põhjendatud ajakuluks aruande koostamisele 1 tund. Samuti ei nõustu kohus järelevalve teostamise ning võlgniku kulude ja tulude analüüsimisele kulunud ajakuluga. Tasu taotlusest ei tulene selgitavaid või täpsustavaid asjaolusid, mida konkreetselt 5 usaldusisik on ette võtnud. Arvestades, et võlgniku sissetuleku liigid ja suurusjärgud on sarnased, sissetulekud ei suurenenud, võlgnik ei saanud oma tervislikust seisundist tulenevalt tööle asuda oma füüsilise puude ega eesti keele oskamatuse tõttu, ei ole 6-tunnine ajakulu kooskõlas kohtule esitatud dokumentide ning aruannete sisuga. Kohus peab oluliseks sedagi, et 28.04.2025 ärakuulamisel selgitas usaldusisik, et
10. aastal ta võlgnikuga ei kohtunud, kuid peamiselt suhtlus käis telefoni teel. Kohus leiab, et 24.04.2025 aruandes toodud usaldusisiku põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 3 tundi kahe aasta jooksul. Eeltoodust tulenevalt kohus peab põhjendatuks kogu kohustuste vabastamise menetluse jooksul usaldusisiku aruandlusele ja toimingutele kulunud ajaks 8 tundi (5+3). 16.
11. Samuti kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu 90 eurot (käibemaksuta), ei ole kooskõlas

§ 54lg 5 sätestatuga.

2021.a oleks saanud usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks 58,40 eurot, 2022.a 65,40 eurot, 2023.a 72,50 eurot, 2024.a 82 eurot ja 2025 88,60 eurot. 17. Tulenevalt

§ 54

lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Usaldusisik on taotlenud usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi 18.05.2024 ja 24.04.2025 tasutaotlustes. Arvestades võlgniku olukorda ning seda, et tal puudub vara ja sisstulekuks on üksnes toetused, on usaldusisiku menetlusabi taotlus põhjendatud ja võlgnikule tuleb anda usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi menetlusabi hüvitamiskohustuseta. Justiitsministri 05.02.2021 määrusega on kehtestatud ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord, mille § 2 lg 1 sätestab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest arvestusega 33 eurot poole tunni kohta. Eeltoodust tulenevalt, tuleb usaldusisiku Raivo Piirla tasuks määrata 528 eurot (8x66), millele lisandub käibemaks 22% 116,16 eurot, kokku 644,16 eurot, mis tuleb hüvitada riigi vahenditest. Vastavalt

§ 54

lg-le 9 tuleb usaldusisiku tasu maksta välja OÜ-le ning Õigusbüroo Edikte arvelduskontole nr XXX. 18.

§ 8

lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 6