) § 121 lg 2 p 2,
¹,
lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaitsja Mariken Arro Eve Laine – riigi õigusabi osutamise korras Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p kokkuleppe punktis 10 kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu 1 alusel kaitsjata Süüdistatav E.K isikukood XXX elukoht XXX Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel XXX, ei õpi, ei tööta, töötuna arvele võetud vallaline, alaealisi ülalpeetavaid ei ole mootorsõiduki juhtimisõigus puudub mootorsõiduki juhtimisõigust pole kunagi olnudki kriminaalkorras karistatud, tõkendita RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.K karistusseadustiku (
) § 423¹ ja
lg 1 järgi ning karistuseks
Süüdi tunnistada E.K
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista E.K-le liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata E.K eelvangistuses kahtlustatavana kinnipeetavana 14.-16.09.2018.a ja 10.-12.01.2019.a viibitud 6 (kuus) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.
lg 5 ja
lg 2 alusel suurendada 1 aastat 3 kuud 24 päeva vangistust E.K-le kriminaalasjas nr 1-17-8778 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 1 21.09.2017.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, see on 5 (viie) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse, võrra ja mõista E.K-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.
lg 5,
lg 1, 3 alusel asendada 1 aasta 9 kuud 22 päeva vangistust 652 (kuuesaja viiekümne kahe) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates.
lg 4 alusel on E.K üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma: 1.
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX; e-post: XXX); • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2.
lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi; 3.
lg 2 punktis 8 sätestatud kohustust – osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 4.
lõike 4 alusel võetud kohustust – alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerib ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, asukoht Tartus Raja tn 31, registratuuri tel nr: 731 9100) ja läbib hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta 2019.a jaanuaris tööta jäänud ja suurte rahaliste kohustustega (tasumata nõuded on kohtutäiturite juures sissenõudmisel) E.K menetluskuludest sundrahast (810 €) 210 € riigi kanda, sest täies ulatuses menetluskulu kandmine käib E.K-le ilmselt üle jõu. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista E.K-lt riigituludesse menetluskuluna kokku 750 € (seitsesada viiskümmend eurot), milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 150 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 8587; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 600 € sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks 2019.a jaanuaris tööta jäänud E.K-le , kellelt kohtutäiturid nõuavad sisse tasumata nõudeid (kokku ligikaudu 700 euro ulatuses), tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 750 € tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 62 (kuuskümmend kaks) eurot 50 (viiskümmend) senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 2 Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,
lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile 99919700011912 ühele järgmistest kontonumbritest: • • • (makse saaja) viitenumbriga SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-19-1759, menetluskulu 12.03.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde toimikusse Häirekeskusele 11.01.2019.a tehtud kõnede salvestused ühel CD-plaadil (CD asub ümbrikus toimiku tagumise kaane küljes; asitõendi vaatlusprotokoll: lk 33). Kohtuotsus edastada kannatanule H. S. ile (e-posti aadress lk 16, 18, 82). Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: - süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale üldkasuliku töö kohaldamiseks, Riigi Tugiteenuste Keskusele menetluskulu osas. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) E.K-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Tartu Maakohtu 21. septembri 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8778 süüdi mõistetud
järgi toime pandud kuriteo eest, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, ja milline karistus on kehtiv, juhtis uuesti 14.09.2018. a kella 16:46 paiku mootorsõidukit Volkswagen Polo registreerimismärgiga XXX Tartu linnas ning peatas sõiduki Võru tn 254 juures, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja pannes sellise teo toime süstemaatiliselt. E.K rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p-i 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või 3 alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vastavalt liiklusseaduse § 94 lg-le 1 võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. 1 Sellega pani E.K toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. E.K-d süüdistatakse samuti selles, et tema 14.09.2018. a kella 16:46 paiku juhtis mootorsõidukit Volkswagen Polo registreerimismärgiga XXX Tartu linnas ning peatas sõiduki Võru tn 254 juures, olles alkoholijoobes, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,80 mg/l kohta. E.K rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani E.K toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. E.K-d süüdistatakse samuti selles, et tema 10.01.2019. a kella 23:15 paiku Tartu linnas XXX asuvas korteris lükkas H. S. i diivanile istukile, misjärel lõi kannatanule vähemalt kuuel korral jalaga seljapiirkonda ning ühel korral rusikaga vastu kõrva, misjärel tiris kannatanut juustest ja lõi kannatanu pea vastu seina. H. S. il õnnestus korterist põgeneda tänavale, kuhu talle järgnes E.K , kes lükkas kannatanu vastu aeda, misjärel kannatanu kukkus pikali, misjärel lõi E.K kannatanule ühel korral jalaga seljapiirkonda. Seejärel õnnestus kannatanul põgeneda oma elukohta XXX korterisse, misjärel lõi E.K katki korteri akna. Sellega põhjustas E.K H. S. ile füüsilist valu, marrastused ja turse vasakule põlvele, hematoomi vasaku käe küünarvarrele ning punetuse paremale poole alaseljale. Sellise tegevusega pani E.K toime
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. Tsiviilhagi esitatud ei ole.
§-s 4231 ja § 424 lg-s 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest küsib prokurör kohtus E.K-le
lg 1 alusel karistuseks 10 (kümmet) kuud vangistust.
lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus E.K-le karistuseks 8 (kaheksat) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista E.K-le liitkaristus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust üksikkaristustest raskema osalise suurendamise teel.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 6 (kuus) päeva vangistust, s.o 14.09.-16.09.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada E.K-le käesolevate kuritegude eest mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada E.K-le mõistetav 1 (ühe) aasta 9 (üheksa) kuu 22 (kahekümne kahe) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 652 (kuussada viiskümmend kaks) tundi üldkasulikku tööd, mis
lg 3 alusel tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.
lg 4 alusel peab E.K järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. E.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi
lg-st 1 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada E.K-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustada E.K-d käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel.
lg 4 alusel kohustada E.K-d registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus (aadress: Raja 31, Tartu; registratuuri tel: 731 9100) ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Asitõend - CD-plaat, millele on salvestatud Häirekeskusele tehtud kõned kuupäevaga 11.01.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.