Obsah (5)

§ 76§ 751§ 75§ 78§ 423

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.augustil 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5304 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kase

§ 76lg-te 4, 5 alusel määrata A.K-le katseaeg kuni 09.02.2022.

3.

§ 751lg-le 3 vastavalt määrata A.K elektroonilise valve kestuseks neli

§ 75

1 lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse A.K keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada A.K käitumiskontrollile kuni 09.02.2022, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 9 alusel määrata A.K-le käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  kohtuistungil antud nõusoleku alusel osalema alkoholisõltuvust käsitlevas raviprogrammis Kainem ja tervem Eesti ja läbima selle;  alluma elektroonilisele järelevalvele kohtumääruse resolutsiooni p. 3 määratud tähtaja jooksul kohtuistungil antud nõusoleku alusel.  

1. Määrata A.K katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus A.K suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ning tema kaitsjale.
4. Vabastada süüdimõistetu A.K karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD 1 järgi, Tartu Maakohtu 27.06.2019 kohtuotsusega tunnistati A.K süüdi

§ 423

mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust, millele liideti omakorda Tartu Maakohtu 12.03.2019 kohtuotsusega 1-19-1759 mõistetud ja ärakandmata karistuseosa 1 aasta 7 kuud 28 päeva, mistõttu kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. A.K karistuse kandmise alguseks loeti 12.08.2019 ehk kinnipidamiskohta saabumise aeg. 19.06.2020 on Tartu Maakohtule Viru Maakohtu poolt alluvusel edastatud Viru Vangla poolt aprillis esitatud taotlus ( ilma vangistustoimikuta ) otsustamaks A.K isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib väga vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa A.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab A.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.K vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamine on põhjendatud. A.K kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. A.K on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 1/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. Antud aadressil elab isiku ema T. J. koos oma abikaasa M. J. Eelpool nimetatud aadressil asub isiku emale ja tema abikaasale kuuluv 3-toaline korter. Vabanedes oleks isikul elamiseks kasutada omaette tuba. 21.04.2020 toimunud telefonivestluse käigus kinnitas isiku ema T. J. , et tema pojal oleks ennetähtaegse vabanemise juhul võimalik sinna elama asuda ning nii tema kui ka tema abikaasa on mõlemad andnud nõusoleku A.K võimaliku ennetähtaegse vabanemisega antud aadressile elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Elektroonilisele valvele esitatavad nõuded elektrienergia varustatuse ja GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) leviala osas on täidetud. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Positiivselt on läbitud järgmised rehabiliteerivad tegevused:  kinnipeetav on läbinud 08.11.2019 – 19.12.2019 Eluviisitreeningu sotsiaalprogrammi, mille läbiviija on andnud positiivse hinnangu. Isik saab aru, et alkoholi tarbimine on talle probleeme kaasa toonud ning on motiveeritud oma tarbimisharjumustega tegelema. Seab eesmärgiks tarbimise vähendamise ning peab parimaks enesekontrollimeetmeks alternatiivset käitumist.  ajavahemikul alates 08.01.2020 kuni 14.02.2020 töötas majandustöödel koristajana; alates 15.02.2020 töötas majandustöödel juuksurina kuni avavanglasse paigutamiseni  10.02.2020 toimus esimene vestlus impulsiivse käitumise vältimisest ja ühiskonnas kehtivate reeglite olulisusest.  16.06.2020 paigutati ümber Tartu Vangla avavanglasse edasise karistuse kandmiseks. Avavanglas viibides töötab OÜ P. küpsetajana. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse ajal tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Ka toetav lähivõrgustik võimaldab kinnipeetavale pakkuda tuge ja motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema T. J. ja isa J. L.. Enne vangistust elas isik koos oma elukaaslane H. S., kelle suhtes on
3. a jaanuaris kasutanud füüsilist vägivalda, mille eest on isikut kriminaalkorras karistatud. Käesoleval hetkel on omavahelised suhted head, elukaaslane suhtleb isikuga telefoni ja kirja teel. Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et süüdlasel on lähedased, kellega on suhe jäänud kestma ka hoolimata süüdlase poolt sooritatud kuritegude tõttu ning kes on abiks isikul seadusekuulekal teel püsimisel ning tema toetamisel pikaajalise vangistuse järgselt ühiskonda sulandumisel. Kuigi kinnipeetaval pole vabanemise puhuks kindlat töökohta, avaldas ta kohtuistungil, et tahaks OÜ P. töötamist jätkata, sest seal on ta avavanglas olles tööd leidnud ja see meeldib. Ka vangistuse jooksul on kinnipeetav teinud tublisti tööd, osalenud ka majandustöödel. Vangla andmetel 27.04.2020 seisuga on isikul võlgnevusi summas 3671,26 eurot, tema vabanemisfondis on 323,06 eurot. Kindel töökoht tagaks kohtu hinnangul stabiilse sissetuleku, parema majandusliku toimetuleku ning ühtlasi pakuks isikule sisukat tegevust, seetõttu tuleb teda kohustada tööd otsima. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku jaoks alkohol. Vangla materjalidest nähtub, et hakkas alkoholi tarvitama alaealisena, kui oli 16-aastane. Esimest korda proovis õlut. Isiku sõnul tarvitas ta enne vangistust ainult lahjasid alkohoolseid jooke. Kanget alkoholi ei tarbinud. Tunnistab, et vahel oli tal raskusi alkoholi tarvitamise vähendamisega. Viimane alkoholi tarvitamine oli 13.07.
4. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud akuutne sõltuvus. Tunnistab sõltuvust. Sellegipoolest on kinnipeetav vangistuse jooksul teinud endaga tubli tööd ning avaldanud valmidust vabaduses ette võtma samme alkoholist hoidumiseks, mis on ka tema kuritegeliku käitumise katalüsaatoriks. Kohtu hinnangul on tervitatav kinnipeetava tahe muutuda ning seega tuleb toetada tema soovi

§ 75

lg 2 p 2 ja p 5 alusel alkoholi tarvitamise keelamise ja raviprogrammi Kainem ja tervem Eesti suunamisega. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Teda iseloomustav materjal on tervikuna siiski positiivne ning kajastab isikus toimunud positiivseid muutusi. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda A.K-le võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik