KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 27.augustil 2020, Valga kohtumaja 1-18-8460 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kase

§ 76lg-te 4, 5 alusel määrata Q.A-le katseaeg kuus

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76lg 5 alusel allutada Q.A käitumiskontrollile kuueks

§ 75

lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75lg 2 p 2, 4 , 5alusel määrata Q.A-le käitumiskontrolli ajaks , s.o. kuueks

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 74lg 1,2 alusel määrati, et 7 kuu pikkusest vangistusest tuleb koheselt, s.o.

18.10.2018 alates ära kanda 7 päeva vangistust. Ülejäänud osa, s.o. 6 kuud 23 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdlane 1-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 ja § 75 lg 2,4 alusel määratud lisakohustusi.

06.01.2020 Tartu Maakohtu määrusega nr 1-18-8460 pöörati täitmisele Q.A-le Tartu Maakohtu 19.10.2019 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 6 kuud ja 23 päeva vangistust. Q.A karistuse kandmise alguseks loeti 11.03.2020. 30.06.2020 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Q.A isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib väga vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Q.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Q.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist . KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Q.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Q.A kannab käesolevalt karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Q.A on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle poole mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§ -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 -1-1-12 -
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. 19.05.2020 e-kinnisturaamatu päringu kohaselt kuulub korteriomand V.A. , kellega on sõlmitud tähtajatu leping (kinnipeetava sõnul elanud seal juba viimased kaheksa aastat). Kriminaalhooldaja käis elukohas 19.05.2020 ning suhtles kinnipeetava elukaaslasega. Korter on 2-toaline, heas seisukorras. Olemas sanitaarsõlm ning köök. Korteris elavad kinnipeetava poeg A. K. ja elukaaslane N. K. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust. Rehabiliteerivaid tegevusi pole temaga läbi viidud lühikese karistusaja tõttu. Samas isik ise leidis, et esmakordne vangistus on mõjunud, ta on saanud järgi mõelda ja on valmis läbima programmi Kainem ja tervem Eesti. Ametnikega suhtlemisel probleeme materjalidest ei nähtu. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse ajal tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Ka toetav lähivõrgustik võimaldab kinnipeetavale pakkuda tuge ja motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Isiku vanemad elavad xxx (ema A. ja isa A.). Suhted vanematega on head, helistatakse ning käidi enne vangistust teineteisel külas. Isikul on kaks venda ja üks õde. Vend V. elab xxx ning temaga väga ei suhelda, vend D. elab xxx ning temaga suheldi igapäevaselt. Elukaa slase N. on koos elanud juba üle 20 aasta. Isikul on poeg, kes on täiskasvanud ning õpib kutsekoolis. Elukaaslase sõnul on suhted kinnipeetavaga neil väga head ja toetavad. Telefoni teel suheldakse tihti. Saab tõdeda, et süüdlasel on lähedased, kellega on suhe jäänud kestma ka hoolimata süüdlase poolt sooritatud kuritegude tõttu ning kes on abiks isikul seadusekuulekal teel püsimisel ning tema toetamisel pikaajalise vangistuse järgselt ühiskonda sulandumisel. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel töökoht, kuid lähedaste sõnul on olnud enne vangistust tööga hõivatud. 20.05.2020 TÄITIS andmete järgi on kinnipeetaval 32 700 euro suuruses maksmata võlanõuded. Seega tuleb riskide maandamiseks süüdlasel võtta end Töötukassas arvele ja leida töö. Kindel töökoht tagaks stabiilse sissetuleku, parema majandusliku toimetuleku ning ühtlasi pakuks isikule sisukat tegevust. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku jaoks alkohol. Vangla iseloomustusest nähtub. Et isik on korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, seda nii väärteo - kui ka kriminaalkorras. Käitumiskontrolli käigus tuvastati isikul kahel korral joove, seda riskihindamisele eelneval aastal. Esimesel korral neist tuli isik alkoholijoobes kohtumisele ning olles endiselt joobes, sõitis sealt ka autoga minema. Enda sõnul tarvitas tavapäraselt kolm purki õhtuti keha ja vaimu turgutam iseks pärast tööd, kas ülepäeviti või siis lausa igapäevaselt. Erand ei olnud ka töö juures alkoholi tarbimine, enne viimast alkoholijoobes sõitmisega vahele jäämist oli tarbinud tööl enda sõnul kaheksa õllet. Elukaaslane sõnul Q.A tarvitab alkoholi, kuid teeb seda kodus ja üksinda. Lisas, et tarvitab alkoholi nädalavahetuseti ning olukordades, kui tunneb, et on tekkinud probleemid, millel ei ole lahendust. Võib juua ka nädala sees 2-3 purki õlu õhtuti enne magama minekut. Jättis vabaduses olles viimase kriminaalhoolduse all oldud aja raames pooleli programmid Kainem ja tervem eesti ning Liiklusohutuse programmi. Kohtuistungil avaldas valmidust vabaduses ette võtma samme alkoholist hoidumiseks, mis on ka tema kuritegeliku käitumise katalüsaatoriks. Kohtu hinnangul on tervitatav kinnipeetava tahe muutuda ning seega tuleb toetada tema soovi

§ 75

lg 2 p 2 ja p 5 alusel programmi Kainem ja tervem Eesti suunamisega ning alkoholi tarvitamise keelu seadmisega käitumiskontrolli ajaks. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Teda iseloomustav materjal on tervikuna siiski positiivne ning kajastab isikus toimunud positiivseid muutusi. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Q.A-le võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik