← Eesti

4-25-118/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprillil 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-25-118 (2301,24,000874) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär An

) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2 maakohus otsustas:

  1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 30.12.2024 otsus väärteoasjas 2301,24,000874 muutmata ning Philip Mäe kaebus rahuldamata.
  2. Philip Mäele LS § 223 lg 1 alusel määratud rahatrahv summas 460 eurot tuleb 45 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  3. 1 3.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 14.04.2025), saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

  1. Juhtimisõiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.
  2. LS § 127 alusel on Philip Mägi kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
  3. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtus
  4. juunil
  5. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Vastavalt 06.12.2024 koostatud väärteoprotokollile AB1640360 ei olnud Philip Mägi 21.11.2024 kella 15.49 ajal Tallinnas Vilde tee maja nr X juures mootorsõidukijuhina viisakas, ei arvestanud teiste liiklejatega ega vältinud ohu ja kahju tekkimist. Sõites teisel sõidurajal, jättis esimesel sõidurajal sõitnud liinibussi juhile oma käitumisega mulje, et soovib ootamatult reastuda liinibussi Solaris Urbino, reg. nr-ga XXX ette, mille tõttu oli bussijuht sunnitud kokkupõrke vältimiseks järsult pidurdama. Pidurdamise tõttu kukkus bussis viibinud reisija L. N. ja sai tervisekahjustused. Selliselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  7. Väärteoasja materjalide hulgas sisalduva ebaselguste lahendamise määruse kohaselt oli väärteoprotokollis ekslikult märgitud sündmuse toimumise kuupäevaks 21.11.2024 kell 15.49, tegelikkuses leidis väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumine aset 13.11.2024 kell 15.
  9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 30.12.2024 otsusega väärteoasjas nr 2301,24,000874 karistati P. Mägi LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühikut ehk 460 eurot ja lisakaristusena LS § 223 lg 2 alusel määrati talle mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. 4 P. Mägi esitas 08.01.2025 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles väljendab mittenõustumist kohtuvälise menetleja otsusega. Esitatud kaebuses leidis P. Mägi, et tal puudus igasugune teadmine väidetavast sündmusest Vilde tee 92 maja juures seni, kuni talle helistati kindlustusest ja öeldi, et tema süü tõttu on viga saanud inimene. Videol, mida talle näidati politseis, kaldus tema auto paremale, kuid ei ületanud sõidurajajoont. Buss oli teinud järsu pidurduse, mille tagajärjel oli inimene saanud vigastada. 2
  10. 03.04.2025 toimunud kohtuistungil jäi P. Mägi esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et ta ei ole teinud tahtlikult sellist manöövrit. Ta tegi selle manöövri, kuna tal oli teel takistus. Ei olnud mingit kavastust bussijuhti ehmatada. Bussijuht reageeris tema manöövrile; tegi järskpidurduse ja juhtus õnnetus. P. Mägi arvates ei ole ta ära teeninud sellist karistust, mille määras talle kohtuvälise menetleja esindaja, kuna see ei olnud tahtlik tegu. See oli liiklusõnnetus, mida juhtub iga päev. Ta saab aru, et inimesed said selles kannatada, millest on väga kahju, aga see ei ole tehtud tahtlikult.
  11. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta P. Mägi kaebuse rahuldamata kuna menetlusalune isik ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust ei kaebuses ega ka kohtuistungil, mis annaks aluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Põhjendatud on nii põhi- kui lisakaristuse kohaldamine. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 7.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 2järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kr

MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

  1. Menetlusalusele isikule oli väärteomenetluses etteheidetud LS § 223 lg-s 1 sätestatud süüteo toimepanemist. LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
  2. Menetlusalune isik P. Mägi eitas nii väärteoasja kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil temale etteheidetud väärtegude toimepanemist. Kohtuvälises menetluses kinnitas P. Mägi omakäeliselt kirjutatud ütlustes, et 13.11.2024 kella 16.00 paiku juhtis ta Tallinnas Vilde teel sõidukit Audi A8, reg. nr-ga XXX. P. Mägi ei osanud selgituses öelda, miks ta kaldus sõidukiga vahetult enne bussipeatust paremale. Tegemist ei olnud liiklusraevuga, pigem võis miski teda ehmatada. Kohtuistungil väitis P. Mägi, et ta oli autoga teel Kuulsaali, et mängida padelit. Mäng pidi algama kell 16.00 või pool viis. Lubatud sõidukiirus sel teelõigul on 50 km/ h ning P. Mägi sõnul sõitis ta lubatud kiiruse raames. Ta ei keeranud bussijuhile ette, oli joone peal, aga mitte bussijuhi reas. Kaebaja sõnul oli selles kohas tee väga kitsas ja bussijuht reageeris pidurit vajutades väga jõuliselt. Kiirused ei olnud tegelikult suured ehk kaebaja ei mõista, mis sundis bussijuhti nii järsku pidurdama. Kaebaja hinnangul ei olnud tema tegevus tahtlik. See oli liiklusõnnetus, mida juhtub iga päev ja ta ei teinud seda meelega.
  3. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud materjalidega leidnud tõendamist, et 13.11.2024 kella 15.56 paiku Tallinnas Vilde tee X maja juures ei arvestanud P. Mägi sõidukijuhina teiste liiklejatega ning sõites teisel sõidurajal, jättis esimesel sõidurajal sõitnud liinibussi juhile oma käitumisega mulje, et ta soovib reastuda liinibussi ette, mistõttu bussijuht järsult pidurdas. Pidurdamise tõttu kukkus bussis viibinud reisija L. N. ja sai tervisekahjustused.
  4. Puudub vaidlus selles, et justnimelt P. Mägi poolt teostatud ootamatu liiklusmanöövri tulemusel oli liinibussi Solaris Urbino juhtinud bussijuht sunnitud tegema äkkpidurduse. Nii nähtub kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud bussijuht V. U. ütlustest, et 13.11.2024 sõitis ta TLT bussijuhina liini nr
  5. Lehola peatusest välja sõites, Lehola ja Mustamäe tee vahel, kihutas tunnistaja juhitud bussist mööda valge
  6. seeria Audi, ületades kõvasti antud teelõigul 3 lubatud 50 km/h kiirust. Olles ületanud Mustamäe tee, jätkas tunnistaja sõitmist mööda Vilde teed ning enne ülekäigurada läks tee kaheks. Tunnistaja juhitud buss keeras parempoolsesse sõiduritta ehk bussiritta. Vahetult enne ülekäigurada keeras Audi järsult paremale bussiritta ning lõi enne bussi järsult piduritele. Sellest tulenevalt pidi ka tunnistaja enda sõnul järsult bussiga pidurdama, et mitte valgele Audile sisse sõita. Audi võttis pärast seda, kui buss oli pidurdanud, järsult pidurid maha, keeras uuesti vasakule ritta ja kihutas minema.
  7. Tunnistaja V. U. ütlustega haakuvad bussi Solaris Urbino reg.nr-ga XXX 13.11.2024 salvestised, mida on ühtlasi kirjeldatud ka vaatlusprotokollis (tl 5). Salvestistel „15 …… 1000131“ on jälgitav bussi ees toimuv. Salvestise kohaselt 13.11.2024 kell 15.49.35 läheneb esimesel sõidurajal sõitev buss peatusele. Teisel rajal bussist veidi eespool sõidab Audi reg.nr-ga XXX. Videolt on selgelt jälgitav, kuidas kell 15.49.41 liigub Audi paremale bussi suunas sõites sõiduradasid eraldava joone peal. Sellele eelnevalt põlevad kõikidel teises reas sõitvatel sõidukitel, kaasaarvatud kaebaja juhitud sõidukil, pidurituled. Kiirused on väikesed, kõik autod sõidavad rivis. Hetk enne seda kui Audi teeb manöövri paremale ning kaldub parempoolse esirattaga sõiduradasid eraldava joone peale, kustuvad Audil pidurituled, samal ajal kui teistel sõidukitel pidurituled jätkuvalt põlevad. Kohtu arvates võib Audi piduritulede kustumise ja samaaegse sõiduradasid eraldava joone peale sõitmise alusel järeldada, et P. Mägil oli soov jõuda esimesele sõidurajale bussist ette, kuna esimene sõidurada bussi ees oli tühi.
  8. Kaebaja P. Mägi poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt keeras ta veidi rooli paremale, sest mingi takistus või muu asi teel ehmatas teda. Kohtu hinnangul on kaebaja selline väide alusetu ja kantud eesmärgist õigustada enda poolset rikkumist. Videol ei ole näha mitte ühtegi teel olevat takistust, mille vältimiseks pidanuks kaebaja tegema manöövri paremale. Videosalvestisel nähtu põhjal saab järeldada ka seda, et kui bussijuht ei oleks teinud järsku pidurdust, oleks ta sõitnud vastu Audi parempoolset esinurka.
  9. Puudub vaidlus ka selles, et bussi äkkpidurduse tõttu sai viga bussis sõitnud reisija L. N.. Antud asjaolu tõendavad nii tunnistaja V. U ütlused kui ka PERHi teatis liiklusõnnetuses kannatada saabunud isiku saabumises (tl 7). V. U kirjelduse kohaselt vaatas ta pärast bussi peatamist, kes said pidurdamise tagajärjel vigastusi. Üks naisterahvas kukkus, teine lõi pea vastu käepidet ja sai hematoomi. V. U. kutsus kohale nii kiirabi kui ka politsei. PERHi teatise kohaselt sai 13.11.2024 Vilde teel Szolnoki bussipeatuses vigastada L. N., kellel tuvastati abaluude piirkonna verevalum ja marrastused.
  10. Lisaks V. U.i ütlustele ja PERHi teatisele kinnitavad L. N.i kukkumist bussi äkkpidurduse tõttu bussi pardakaamera salvestised. Bussijuhi kabiinis asuvalt ning bussi tagaosa poole suunatud pardakaamera salvestiselt „15…132“ on näha, kuidas kell 15.49.42 bussijuht pidurdab järsult ning salongis kukub üks reisija selili. Sama nähtub bussi keskosas asuvalt pardakaamera salvestiselt „15…130“ – ukse juures seisev vanem naisterahvas, kes hoiab postist kinni ning seljakotiga poiss paiskuvad bussi pidurduse tagajärjel bussi esiosa poole. Ka istuvad reisijad paiskuvad bussi esiosa poole. Üks naisterahvas lööb pea vastu posti ja hoiab seejärel peast kinni. Naisterahva ehk L. N.i kukkumine selili bussi salongi on peegelpildis jälgitav ka salvestisel „15…169“.
  11. Seega on kokkuvõtvalt leidnud kohtu hinnangul väärteoasjas kogutud materjalidega tõendamist LS § 223 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivne külg. Kaebaja on temale väärteoprotokollis etteheidetava õigusrikkumise toime pannud ja puudub alus kahelda tunnistaja V. U.i ütlustes, mis kattuvad väärteoasjas kogutud teiste tõenditega, sealhulgas videosalvestistelt nähtuga. Tunnistaja V. U. on andnud juhtunu osas ühesuguseid selgitusi nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil. Kaebaja hinnangul oli tema manööver põhjustatud teele sattunud takistusest. Kuivõrd videosalvestised kaebaja sellekohaseid ütlusi 4 ei kinnita, on kohtu hinnangul P. Mägi ütlused ennast õigustavad. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et ühtegi põhjust menetlusalusel isikul teha sellist manöövrit, nagu ta tegi, ei olnud. Tõenäoliselt puudus P. Mägil tahtlus põhjustada tervisekahjustused bussis viibinud reisijale L. N.ile, kuid kaldudes ootamatult kaht sõidurada eraldavale joonele, põhjustas ta oma hooletu sõidustiiliga bussijuhi poolt bussi äkkpidurduse, seega pani ta LS § 223 lg-s 1 kirjeldatud väärteo toime ettevaatamatusest.
  12. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. P. Mägi on süüvõimeline ning KarS
  13. ptk
  14. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  15. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  16. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71).
  17. LS § 223 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
  18. Väärteo menetleja määras P. Mägile LS § 223 lg 1 järgi põhikaristuseks rahatrahvi 115 trahviühikut ehk 460 eurot, seega allapoole sanktsiooni keskmist määra, mis on proportsionaalne, arvestades, et LS § 223 lg 1 on toime pandud ettevaatamatusest. Samas määrati P. Mägile LS § 223 lg 2 järgi ka lisakaristus – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.
  19. Kohtu hinnangul on käitumine, mida menetlusalune isik 13.11.2024 demonstreeris, kahjuks Eesti Vabariigi liikluskultuuris üsna igapäevane ning seda võib nimetada enesekeskseks ja kaasliiklejatest mittehoolivaks teguviisiks. P. Mägi on ka varasemalt toime pannud liiklusrikkumisi. Nimelt on teda karistusregistri teatise (tl 18) kohaselt 29.09.2024 karistatud LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut ehk 160 eurot. Ehkki rahatrahv on tasutud, näitab P. Mägi käitumine, et karistus rahatrahvi näol ei ole talle piisavat mõju avaldanud ning juba poolteist kuud hiljem põhjustas ta liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kannatada teine inimene.
  20. Kohtuväline menetleja määras P. Mägile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Arvestades punktis 22 märgitut on lisakaristuse kohaldamine lühiajalise liiklusest kõrvaldamise kujul kohtu hinnangul põhjendatud. Kuna menetlusalusele isikule ei ole varasemalt LS sätete rikkumise eest määratud rahatrahv soovitud mõju avaldanud, on põhjendatud lühiajaline sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole inimese põhiõigus. Tegemist on eriõigusega, mis aitab isikul oma igapäeva tegemisi ja toimetamisi hõlpsamini realiseerida. Juhtimisõiguse äravõtmisega ei kaota menetlusalune isik õigust teha tööd, teenida sissetulekut ja täita temal lasuvaid kohustusi.
  21. Ka Riigikohus on öelnud, et töökoha kaotus ei ole asjaolu, mille puhul tuleks jätta juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata, sest juhtimisõiguse äravõtmisega ei kaota inimene 5 õigust teha tööd, teenida sissetulekut. Sellesse ebamugavasse olukorda on menetlusalune isik ennast ise pannud. See on tema käitumise loogiline tagajärg. Kohtu hinnangul on 3 kuu pikkune lisakaristus proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga ning arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid – see, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet. Lisaks mõjutab kohtu arvates juhtimisõiguse äravõtmine käituma isikut edaspidi seaduskuulekalt.
  22. P. Mägi ei ole kõnealuses kaasuses oma süüd tunnistanud ning on leidnud, et bussijuhi poolt tehtud äkkpidurdus ei olnud tingitud tema käitumisest liikluses. Väärteo menetleja on kohaldanud LS § 223 lg 1 järgi karistuse alla sanktsiooni keskmäära ning LS § 223 lg 2 järgi lisakaristuse miinimummäära, mis on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.
  23. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse argumentides ei esine asjaolusid, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Andra Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.