Obsah (11)

§ 593§ 358§ 465§ 663§ 664§ 660§ 599§ 225§ 361§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende

) § 593 lg 3). Kandeavalduse tagasivõtmisel jätab kohus selle läbi vaatamata (

§ 593lg 5).

Lähtudes esitatud dokumentidest rahuldas kohtunikuabi

1. augustil 2024 esitatud avalduse kandeavalduse tagasivõtmiseks ning jättis
2. augustil 2024 esitatud kandeavalduse läbi vaatamata. Maakohus märkis, et määrus ei ole edasikaevatav. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu registriosakonna
4. septembri
5. a määruse Ä 30030207 / M3 tühistamist täies ulatuses ja registriasja 2 menetluse jätkamist. Avaldaja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 25 eurot. Avaldaja leiab, et registriosakonna määrus on edasikaevatav. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud määrus tehtud ajal, mil registriasja menetlus oli maakohtu registriosakonna
6. augusti
7. a määruse nr Ä 30030207 / M2 alusel peatatud. Menetlust lõpetav ehk vaidlustatav määrus koostati
8. septembril 2024, s.o 11 päeva pärast menetluse peatamise määruse koostamist. Menetlust ei ole uuendatud ega uuendamise määrust avaldajale kätte toimetatud. Menetluse peatumise aja kestel tehtud toimingud, sh notari esitatud avaldus ja määruskaebusega vaidlustatud määrus, on tühised (

§ 358lg 2).

Avaldaja leiab, et ainult avaldaja oli õigustatud isik

§ 593lg 3 tähenduses kandeavalduse tagasivõtmiseks.

Avaldaja tagasivõtmise avaldust esitanud ei ole, seega ei ole vaidlustatud määruse asjaolude ega põhjenduste alusel võimalik aru saada, kelle esitatud avalduse alusel on kohtunikuabi vaidlustatud määruse koostanud ning avaldaja juhatuse liikme poolt esitatud avalduse läbi vaatamata jätnud. Määrus ei vasta

§ 465lg 2 p 8 sätestatud nõuetele.

Avaldus osanike nimekirjas muudatuste tegemiseks esitati notari vahendusel ning avaldus on avalduse esitamiseks õigustatud isiku, s.o juhatuse liikme Raivo Kuuse poolt digitaalselt allkirjastatud. Seega ei vajanud esitatud avaldus ka notariaalset kinnitamist äriregistri seaduse (ÄRS) § 40 lg 1 mõttes, mis sätestab, et registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud. Avaldusele oli lisatud kande tegemiseks vajalikud dokumendid, s.o notari teade osa võõrandamise kohta. Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 4 teise lause kohaselt saadab osa võõrandamise käsutustehingu tõestanud notar lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta. E-äriregistrist nähtub, et avalduse on esitanud osa võõrandamise tehingu tõestanud notar. Käesoleval juhul ei ole tuginetud ka

§ 593

lg-le 4, mille alusel võib notar, kes tõestas või kinnitas avalduse, esindada avaldajat registriasja lahendamisel. Notar võib muu hulgas avaldaja nimel siis esitada avalduse tagasivõtmise või muutmise avalduse või määruskaebuse. Käesoleval juhul ei olnud notari poolt vastavalt ÄRS § 40 lg-s 1 sätestatule vajalik ei avalduse tõestamine ega kinnitamine, kuna avaldus oli avaldaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Avaldaja palus notarilt vaid avalduse projekti koostamist ning selle registripidajale edastamist ametiülesande korras, mitte avalduse notariaalset kinnitamist. Avaldaja ei ole ka üheski dokumendis andnud notarile avaldaja esindamise õigust

§ 593lg 4 tähenduses ja see säte ei viita, et notari puhul esindusõigust eeldatakse.

Registripidaja oleks pidanud notari esindusõigust kontrollima. Kuivõrd avaldaja ei olnud notarile andnud avaldaja esindamise õigust, ei saanud notar esitatud avaldust avaldaja nimel tagasi võtta, mistõttu kohus rahuldas isiku taotluse, kes ei ole käesoleva registriasja menetlusosaline ning kellel puudus avaldaja esindamise õigus, mistõttu kuulub registripidaja määrus täies ulatuses tühistamisele. Kui leida, et notari esindusõigust eeldatakse, siis avaldaja lõpetab notari esindusõiguse

§ 593lg 4 teise lause alusel.

Avaldaja esindajana ei saa tegutseda isik, kes ei lähtu avaldaja huvidest, kes esitab registripidajale avaldusi ilma avaldajaga kooskõlastamata ja avaldajat esitatavast avaldusest ja selle sisust teavitamata. Määruse resolutiivosa kohaselt on loetud tagasivõetuks nii

1. augusti
2. a kandeavaldus kui ka
3. augusti 2024 notari teade osa võõrandamise kohta. Avaldaja leiab, et registriasja 3 menetluses menetletakse kandeavaldust, mitte kandeavalduse aluseks olevaid dokumente. Seega tagasi saab võtta vaid avalduse, mitte avalduse aluseks olevaid dokumente. Lisaks ei saanud notar juba tõestatud lepingu tõestamisest kaks nädalat hiljem keelduda TõS § 4 alusel. Selle sätte alusel on võimalik keelduda taotletava tõestamistoimingu tegemisest, kuid praegusel juhul oli lepingu tõestamistoiming juba tehtud.
4. Kohtunikuabi määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
5. oktoobri
6. a kirjaga Tartu Maakohtule.
7. Tartu Maakohtu kohtunik jättis
8. novembri
9. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata avaldaja kaebeõiguse puudumise tõttu.

Menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 7.

§ 664

lg 2 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud. Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabiga, et kandeavalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Registrimenetlus on hagita menetlus ja hagita menetluse üldine põhimõte on, et maakohtu menetlust lõpetava määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (

§ 660

lg 3 esimene lause).

§ 599

täpsustab kaebeõiguse ulatust registrimenetluses, määrates kindlaks, kes ja millist liiki määruste peale saab määruskaebuse esitada.

§ 599

lg 1 kohaselt saab avaldaja esitada määruskaebuse kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik.

§ 593lg 5 kohaselt jätab kohus kandeavalduse tagasivõtmisel selle läbi vaatamata.

Ringkonnakohtu leiab, et määruskaebuse saab esitada isik, kelle õigust on määrusega kitsendanud. Praegusel juhul on notar avaldajat esindades kandeavalduse tagasi võtnud, seega tegi kohus avaldaja jaoks lahendi, mida notar avaldaja esindajana taotles. Seega ei ole avaldajal praegusel juhul kaebeõigust. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja määruskaebus võetud ebaõigesti menetluse ning ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata.

1. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei ole vaja määruskaebuses esitatud teistele vastuväidetele sisuliselt vastata. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 8.
2. Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi eeldas õigesti, et notaril on avaldaja nimel õigus avaldus tagasi võtta. ÄRS § 33 kohaselt tehakse äriregistri kanne juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja avalduse alusel, jõustunud või viivitamata täidetava kohtulahendi alusel, registripidaja algatusel või muul seaduses sätestatud alusel. ÄRS § 40 lg 1 näeb ette, et registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud. Avaldusele tuleb lisada kande tegemiseks vajalikud dokumendid. Avaldusel olevad allkirjad võib kinnitada ka välisriigi ametiisik, kellel on õigus tõestada allakirjutanu isikusamasust. Ringkonnakohus nõustub, et kandeavalduse esitamiseks õigustatud isik on avaldaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja kandeavalduse (allkirja õigsuse) kinnitas notar ja 4 edastas selle registriosakonnale. Kuna notar kinnitas kandeavalduse digitaalselt allkirjastanud avaldaja seadusliku esindaja Raivo Kuuse digitaalse allkirja õigsust (TõS § 39 lg 1 1), on ÄRS § 40 tähenduses tegemist notariaalselt kinnitatud kandeavaldusega, mitte registriosakonnale esitatud digitaalselt allkirjastatud kandeavaldusega. TõS § 53 lg 1 kohaselt edastas notar kandeavalduse ning selle lisadokumendid registripidajale. ÄRS § 40 lg 5 kohaselt esitatakse notariaalselt kinnitatud avaldus koos kande tegemiseks vajalike dokumentidega registripidajale avalduse kinnitanud notari vahendusel notarite infosüsteemi (edaspidi e-notar) kaudu. Mõjuval põhjusel võib avalduse ja kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel. Notar selgitab isikule, millised dokumendid tuleb avaldusele lisada ja millised nõuded neile kehtivad. Notar, kes on tõestanud või kinnitanud registriosakonnale esitatud avalduse, on volitatud esindama avaldajaid asjaajamises registripidajaga.

§ 593

lg 4 näeb ette, et notar, kes tõestas või kinnitas avalduse, võib esindada avaldajat kohtus registriasja lahendamisel. Notar võib muu hulgas avaldaja nimel esitada avalduse tagasivõtmise või muutmise avalduse ning määruskaebuse. Avaldaja võib notari esindusõiguse lõpetada. Ka kohtu registriosakonna kodukorra § 24 lg 1 näeb ette, et notar, kes on tõestanud või kinnitanud registriosakonnale esitatud avalduse, on volitatud esindama avaldajaid registriosakonnas. Eeltoodust tuleneb, et selleks, et notaril oleks õigus esitada registripidajale avaldus avaldaja esindajana, ei pea avaldaja eraldi tahet avaldama ja eeldatakse, et avalduse kinnitanud või tõestanud notaril on avaldaja esindamise õigus. Seega luges kohtunikuabi notari põhjendatult avaldaja esindajaks, kel on õigus esitada tagasivõtmise avaldus. Kohtunikuabi ei pidanud notari esindusõigust täiendavalt kontrollima.

§ 593

lg 4 kolmanda lause järgi on avaldajal õigus notari esindusõigus igal ajal lõpetada. Esindusõiguse lõpetamisele kohaldatakse

§ 225

lg 1, mis tähendab, et registripidaja suhtes kehtib notari esindusõigus seni, kuni registripidajale ei ole esindusõiguse lõpetamisest teatatud. Esindusõiguse lõpetamisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Seega ei ole määruskaebuses notari esindusõiguse lõpetamisel avaldaja esitatud määruskaebuse läbi vaatamise seisukohalt tähendust. Tegemist on avaldaja ja notari vahelise sisesuhtega, millest tekkivaid vaidlusi ei lahendata käesoleva menetluse raames. 8.2. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et registriosakond jättis formaalselt menetluse uuendamata (

§ 361lg 1), ei muuda tühiseks menetluse lõpptulemust.

Kandeavalduse tagasivõtmine oli sisuliselt aluseks menetluse uuendamiseks

§ 361lg 2 tähenduses ja kandeavalduse läbi vaatamata jätmiseks.

Arvestades asjaolu, et menetluse uuendamise määrus ei ole vaidlustatav ja et avaldaja on ainuke menetlusosaline, oleks registriosakond saanud otsustada menetluse uuendamise ja lahendada kandeavalduse läbi vaatamata jätmise ühe määrusega. Seega kohtunikuabi poolt formaalselt menetluse uuendamata jätmine ja selles osas määruse põhjendamise kohustuse rikkumine ei toonud lõppjäreldustes kaasa ebaõige määruse tegemist. 9. Menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu avaldaja kanda (

§ 168lg 2).

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 10. Määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 25 eurot avaldajale

§ 150lg 1 p 3 alusel tagastada avaldaja märgitud pangakontole.

(allkirjastatud digitaalselt) 5