Obsah (7)

§ 242§ 201§ 90§ 33§ 96§ 94§ 91

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 26. mai 2025, Tallinn 4-25-846 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Liia

) 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Istungil osalenud isikud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

1. veebruari 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,000456 menetlusalune isik V. K. kaitsja advokaat Vladimir Sadekov kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja T. R. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
2. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
3. veebruari 2025 otsus väärteoasjas nr 2302,25,
5. Menetlusaluse isiku V. K. kaebus jätta rahuldamata.
6. Menetlusaluse isiku V. K. taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll ja kohtuvälise menetleja otsus
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
8. jaanuaril 2025 koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse V. K.le ette, et ta
9. jaanuaril 2025 kell 16.50 Tallinnas, Tulika tänaval liikudes Paldiski mnt suunas, juhtis mootorsõidukit BMW X5 XDRIVE30D, registreerimismärgiga XXX, ning kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokollist nähtuvalt rikkus menetlusalune isik kirjeldatud tegevusega liiklusseaduse (

) § 33 lg 11 p-s 1 ning § 90 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud nõudeid ja pani toime

§ 242lg-le 1 ja § 201 lg-le 2 vastava väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
2. veebruari 2025 otsusega karistati V. K.t eelpool nimetatud rikkumiste eest kohaldades KarS § 63 lg 1

§ 201lg 2 alusel rahatrahviga 1200 eurot.

Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale

1. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse osalist tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
2. Kaebuse kohaselt esitas V. K.
3. jaanuaril 2025, kui ta politsei poolt peatati Tallinnas, Tulika tänaval, Ukraina juhiloa numbriga XXX. Ta oli ajavahemikul
4. juuli -
5. august kaotanud USA-sse reisides oma rahakoti, milles oli Ukrainas väljastatud juhiluba.
6. septembril 2024 teavitas V. K. juhiloa kaotusest PPA-d. Ühtlasi teatas V. K., et esitab taotluse juhiloa taastamiseks Ukraina saatkonnas või dokumendikeskuses Euroopas. V. K. esitas taotluse uue juhiloa väljastamiseks, tasus ka riigilõivu. Uus juhiluba väljastati Ukrainas ja ta sai selle Eestis kätte. Nimetatud asjaolud on kinnitatud ametlikust Ukraina portaalist DIIA 1 saadud informatsiooniga ning on tõendatud DIIA rakenduses olemasoleva QR-koodiga. Ametlikus portaalis märgitud V. K. kehtiva juhiloa number on sama, mis V. K. poolt
7. jaanuaril 2025 esitatud juhiloal. Seega omas V. K.
8. jaanuaril 2025 kehtivat Ukrainas väljastatud juhiluba.
9. Tuginedes eeltoodule leiab V. K., et ta ei ole

§ 90

lg 1 p 1 ja p 3 rikkunud ning puuduvad alused arvata, et Ukraina juhiluba XXX on võltsitud. Kaitsja taotleb väärteomenetluse lõpetamist V. K. suhtes

§ 201lg 2 järgi esitatud süüdistuses väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Menetlus Harju Maakohtus

1. Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu.
2. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta vaidlustatud otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälisete menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
4. Kuigi kaebuses ei ole vaidlustatud

§ 33

lg 11 p 1 rikkumist, siis kohtuistungil seadis kaitsja kahtluse alla tõendite olemasolu kõneluse rikkumise kohta, mistõttu võtab kohus esmalt seisukoha kaitsja etteheite kohta, et ainsaks tõendiks selle rikkumise kohta on menetlusaluse isiku ütlus. 10. Vaidlustatud otsuses on menetlusalusele isikule heidetud ette

§ 33

lg 11 p 1 nõude rikkumist.

§ 33

lg 11 p 1 näeb ette, et juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.

1. V. K.le heidetakse ette sõiduki juhtimise ajal telefoni kasutamist ilma käsi vabaks jätva vahendita. Selles, et V. K. juhtis sõidukit väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas, vaidlust ei ole. Ta tunnistas, et sõiduki juhtimise ajal oli telefon ta käes, kuna vaatas kaarti.
2. Lisaks menetlusaluse isiku ütlustele tõendavad telefoni kasutamist ka tunnistaja politseiametniku T. H. ütlused selle kohta, et olles patrullis, teostas ta liiklusjärelvalvet Tallinnas Tulika ja Paldiski maantee ristmikul. Patrull jälgis nii fooritsüklist kinnipidamist kui ka kõrvalisi tegevusi roolis. Valget värvi BMW-d juhtinud isik hoidis sõiduki liikumise ajal enda paremas käes näo ees, maksimaalselt umbes poole meetri kaugusel, mobiiltelefoni, mis on teatavasti keelatud kõrvaline tegevus. Oli hämar, telefoni ekraan helendas. Tunnistaja nägi seda umbes 10-15 meetri pealt, takistusi tunnistaja ja sõiduki vahel ei olnud. Sõiduk peeti kinni ja juht tunnistas rikkumist.
3. Liiklusseaduse § 33 sätestab mootorsõiduki juhi üldkohustused.

§ 33

lg 11 p 1 kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. V. K. tegevus – mootorsõiduki juhtimise ajal telefoni käes hoidmine, – rikub

§ 33lg 11 p-s 1 sätestatud kohustust.

Liiklusseadus on konkreetne – sõiduki juhtimise ajal ei ole lubatud telefoni käes hoida. Seejuures ei ole määrav, mida isik telefoniga teeb. Telefoni käes hoidmine võib segada mootorsõiduki juhtimist ja liiklusolude tajumist, sest juhi käed ei ole juhtimiseks vabad ja telefoni käes hoidmine nõuab täiendavat tähelepanu. Selle nõude rikkumisel võivad asjaolude halva kokkulangemise korral olla rasked tagajärjed.

1. V. K. on teo toime pannud tahtlikult, täpsemalt kavatsetusega KarS § 16 lg 2 tähenduses. Mootorsõiduki juhtimise ajal telefoni käes hoidmine oli tema eesmärk. Õigusvastatust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. V. K. tegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi, mis sätestab vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis.
3. Teise rikkumisena inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt

§ 201

lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist, kuivõrd menetlusalune isik rikkus

§ 90lg 1 p-des 1, 3 sätestatud keeldusid.

17.

§ 201

lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki 3 juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. 18.

§ 90

lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le

2. Kohtule esitatud väärteotoimikus oleva Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt V. K.l Eesti Vabariigis juhtimisõigus puudub. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt on ta Ukraina kodanik ning elab Eestis alates
3. aasta märtsikuust. Ta selgitas, et
4. aastal kaotas USA-s rahakoti koos juhiloaga. Ta ei taotlenud Eestis juhtimisõigust, sest ei teadnud sellest nõudest, kuna tema Ukraina juhtimisõigus kestis veel pikalt. Tal oli lihtsam teha Ukraina juhtimisõigus. Teda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ka karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid füüsiliselt ei võetud juhiluba ära.
5. Käesoleva väärteoasja põhiküsimuseks on, kas V. K. juhtimisõigus oli
6. jaanuaril 2025 peatunud või puudus see tal üldse. Kaitsja hinnangul oli menetlusalusel isikul juhtimisõigus olemas, seda tõendab Ukrainas väljastatud juhiluba. Asjaolu, et isik ei olnud 12 kuu jooksul Eestisse elama asumisest oma juhiluba ära vahetanud, et tähenda juhtimisõiguse puudumist, vaid peatumist. V. K. ei olnud teadlik, et juhiluba, mis talle Ukrainast saadeti, on võltsitud. 21.

§ 96

lõike 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba, käesoleva seaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pä deva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Kuivõrd V. K. on Ukraina kodanik, siis tema selgituste kohaselt tõendab tema juhtimisõigust Ukrainas väljaantud juhiluba. Väärteotoimikus leiduvatest dokumentidest ja V. K. ütlustest tulenevalt esitas ta nõuetele vastava juhiloa.

1. Samas nähtub tunnistaja T. H. ütlustest, et juhtimisõiguse olemasolu kontrollimisel tekitas esitatud juhiluba temas kahtlusi ning ta kutsus kohale eksperdi. Dokumenti uurinud dokumendieksperdid jõudsid uuringu aktis nr 06/2025 järeldusele, et V. K. esitatud juhiluba on täielik võltsing. Seda kinnitas ka kohtus ülekuulatud ekspert P. R.. Tema sõnul oli tegemist väga halva võltsinguga. Dokument on täies ulatuses tehtud tindiprinteri trükiga. Ka varem on olnud Ukraina juhilubadega probleeme. Kui Ukraina juhiload juba ekspertidele uurimiseks esitatakse, siis suuremas osas on tegemist võltsitud dokumentidega.
2. Seega on tõendatud, et V. K. poolt esitatud juhiloa puhul oli tegemist võltsinguga ning seetõttu puudub tal kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Isegi, kui V. K. poolt kontrollimiseks esitatud juhiluba oleks olnud ehtne, ka siis poleks tal olnud õigust sõidukit juhtida. 24.

§ 94

lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

1. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut karistatud Eestis
2. augustil 2023 sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Otsus on jõustunud
3. septembril
4. Karistus kehtis kuni
5. märtsini
6. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on V. K.
7. märtsil 2024 kõrvaldatud 4 sõiduki juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 3 alusel, s.o põhjusel, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Karistusregistri väljavõte ja Harju Maakohtu 5. märtsi 2024 otsus tõendavad, et V. K.t karistati väärteoasjas nr 4-24-831

§ 201

lg 2 ja § 227 lg 2 rikkumise eest arestiga 10 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga.

2. märtsi 2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt lõpeb juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kehtivus otsuses märgitud tingimuse saabumisel, s.o juhtimisõiguse saamisel, s.t sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kehtib kuni hetkeni, mil V. K. saab juhtimisõiguse. Väärteoasjas koostatud dokumentide kohaselt peeti V. K. mootorsõiduki juhtimiselt taas kinni
3. jaanuaril 2025 ja tal ei olnud kinnipidamise hetkel juhtimisõigust.
4. Olukorras, kus isikut on Eesti Vabariigis karistatud
5. augustil 2023 liiklusseaduse alusel juhtimisõiguse äravõtmisega,
6. märtsil 2024 kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni,
7. märtsil 2024 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta, siis toimingud, mis annaks õiguse Eestis sõidukit juhtida, tuleb teha Eestis. Juhtimisõiguse taastamisel tuleb lähtuda liiklusseadusest. Välisriigist taotletud uus juhiluba ei anna õigust Eestis sõiduki juhtimiseks.
8. Kuna V. K. kolis Eestisse
9. aasta märtsis, pidanuks ta juhiloa välja vahetama Eesti juhiloa vastu aasta jooksul ehk hiljemalt
10. aasta kevadel. See tuleneb Viini 1968 teeliikluse konventsioonist, mille järgi kehtib juhiluba Eestis 12 kuud alates selle omaniku alaliselt elama asumisest Eestisse. Menetlusaluse isiku sellises käitumises, kus ka pärast korduvate karistuste mõistmist, ei tundnud ta huvi ega astunud samme juhtimisõiguse omandamiseks kehtivale korrale vastavalt, väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine Eesti õiguskorrale.
11. Eeltooduga on seega tõendamist leidnud, et V. K. juhtis
12. jaanuaril 2025 kell 16.50 Tulika tänaval, Tallinnas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja isikuna, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (
13. märtsi 2024 juhtimiselt kõrvaldamise otsus kehtis).
14. Kohus leiab, et V. K. oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, kuna see ei olnud tal esmakordne rikkumine. Samuti ta teadis, et ta on juhtimiselt kõrvaldatud, kuna tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, seda kinnitab tema allkiri
15. märtsi 2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel. Asjaolu, et tal puudus teadmine, et Ukrainas väljastatud juhiluba on võltsitud, ei oma tähtsust, sest käesoleval juhul ei ole probleem võltsitud dokumendi kasutamises, vaid mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumises Eestis.
16. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgiga teostada süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine teadmises, et see ka saabub, s.o kavatsetult ning menetlusalune isik rikkus

§ 90lg 1 pdes 1 ja 3 sätestatud keeldusid.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 32. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 2 ettenähtud väärteona. 33. Vastavalt Kar

S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 5 34.

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva ning

§ 242lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

35. V. K.t karistati

§ 33

lg 11 p-s 1 ning § 90 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud nõuete rikkumise eest rahatrahviga 1200 eurot.

1. Kohus leiab, et arvestades V. K.le süüks arvatavate tegude sisu, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü keskmine. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Samuti tuleb arvestada, et V. K.l on kaks kehtivat karistust liiklusseaduse rikkumise eest. V. K.le karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
3. veebruari 2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,25,000456, millega V. K.t karistati

§ 242lg 1 ning § 201 lg 2 rikkumiste eest kohaldades Kar

S § 63 lg 1

§ 201lg 2 alusel rahatrahviga 1200 eurot.

Menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata. 38. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta väärteomenetlust V. K. suhtes, siis tuleb ka kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 2047,50 eurot jätta rahuldamata ja menetluskulud jäävad V. K. enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6