KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 28.08.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-5080 Kohtuasi M.C avaldus täitemenet

) § 172 lg 1 teise lause alusel. Avalduse kohaselt ei andnud sissenõudja luba täitemenetluse lõpetamiseks, põhjustades võlgnikule vajaduse kohtusse pöördumiseks. Kohtumenetluses ei ole sissenõudja siiski täitemenetluse lõpetamisele vastuväiteid esitanud, jäädes kohtumenetluse kestel passiivseks. Kohus peab vastuväiteid esitamata täitemenetluse 2 2-25-5080 lõpetamise takistamist põhjendamatuks, mis on tekitanud võlgnikule sissenõudja poolt välditavaid menetluskulusid. 4.

1. Sissenõudjalt tuleb võlgniku kasuks menetluskuluna (lepingulise esindaja kulu) välja mõista 158 eurot (2 h × 79 eurot/h). Kliendiga suhtlemiseks, dokumentidega tutvumiseks ja avalduse koostamiseks kulunud aeg (2 h) vastab tehtud toimingute mahule ja keerukusele ning on seetõttu põhjendatud ja vajalik ajakulu. Lepingulise esindaja tunnitasu jääb kohtupraktikat arvestades tavapärasesse suurusesse. Määruskaebus
2. Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus välja selgitamata, kas aegumine võib olla katkenud, st millised toimingud on kohtutäitur teinud aegumise vältimiseks. Samuti, kas ja kuidas on nõuet rahuldatud. Nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamine tähendaks, et võlgniku poolt ei ole mingeid makseid tehtud. Maakohus jättis ka menetluskulud ebaõigesti sissenõudja kanda. Menetlusosaliste seisukohad
3. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud sissenõudja kanda. 6.
4. Kohtutäituri ülesanne ei ole aegumist vältida ega otsida ise tõendeid aegumise katkemise kohta. Sissenõudja ei ole esitanud ühtegi asjaomast tõendit. TsÜS § 158 lg 3 järgi ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. 6.
5. Menetluskulud tuleb jätta sissenõudja kanda. Sissenõudja tegeleb teadlikult ja tahtlikult menetluse lõpetamise venitamisega, mis on menetlusõiguste kuritarvitamine. Sissenõudja ei andnud nõusolekut lõpetada täitemenetlus kohtutäituri poolt ning esitab vastuväiteid ka kohtumenetluses, kuigi on olemas õigusik alus ja kohtupraktika, mis annavad aluse täitemenetluse lõpetada. Menetluse edasine käik
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb

§-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 654lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust 3 2-25-5080 täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS § 159 lg 1 järgi jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Praegusel juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 09.08.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-07-
2. Kuna sissenõudja esitas täitedokumendi täitmiseks 11.03.2015, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegus 11.03.
3. Seetõttu tuleb täitemenetlus põhinõude täitmise aegumise tõttu TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada.
4. Sissenõudja heidab määruskaebuses ette, et maakohus ei ole välja selgitanud, kas nõude täitmise aegumine võis olla katkenud. Samas ei ole sissenõudja määruskaebuses konkreetselt esile toonud, mille tõttu ta leiab, et nõude täitmise aegumine oli katkenud ning ei ole esile toonud, millal konkreetselt nõude täitmise aegumine katkes ja uuesti algas. Lisaks on maakohus 03.04.2025 kirjaga palunud kohtutäituril esitada andmed asjaolude kohta, mis võisid tingida täitmise peatumise või katkemise. Kohtutäituri seisukohast nähtuvalt nõude täitmise aegumise peatumise ega katkemise aluseks olevaid asjaolusid ei esine.
5. Sissenõudja märgib määruskaebuses samuti, et maakohus ei ole välja selgitanud, kas ja kuidas on nõuet rahuldatud. Seega võib sissenõudja seisukohast järeldada, et tema hinnangul võib olla nõude täitmise aegumine katkenud võlgniku poolt maksete tegemisega (TsÜS § 158 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohus märgib, et TsÜS § 158 lg 3 järgi ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Erialakirjanduses ja kohtupraktikas on selgitatud, et nõude tunnustamist täitemenetluses ei loeta täitmise aegumise katkemise aluseks nagu muude nõuete puhul, kuna täitedokumendiga on nõue nagunii juba tituleeritud ja täitemenetluse jaoks formaalselt tunnustatud (vt TsÜS komm

§ 172lg 1 alusel maakohtus kantud menetluskulud sissenõudja kanda.

Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas muuta. 13.1.

§ 172

lg 1 teise lause järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et

§ 172

lg 1 sätestab kohtu laia kaalutlusõiguse jaotada mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist 4 2-25-5080 erinevalt, lähtudes õigluse põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve, nt kohtusse pöördumise põhjendatust (vt RKTKm 23.10.2024, 2-20-19179, p 13.1). 13.

1. Praeguses asjas tehti lahend küll võlgniku huvides, kuid kuna võlgnik ei esitanud põhjendamatut avaldust, siis tuleb menetluskulud jätta sissenõudja kanda. Võlgnik kaitses kohtusse pöördumisega oma seadusest tulenevat õigust taotleda kohtult aegumise kohaldamist, kuna nõude täitmine oli aegunud. Sissenõudja ei andnud kohtutäiturile luba täitemenetluse lõpetamiseks ning põhjustas selliselt võlgnikule vajaduse kohtusse pöördumiseks. Praeguses olukorras on õiglane jätta menetluskulud sissenõudja kanda (vt ka RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 14; TlnRnKm 22.06.2022, 2-22-1734, p 11).
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud sissenõudja kanda (

§ 171lg 1).

15. Maakohus määras

§ 174

lg 1 alusel kindlaks ka võlgniku menetluskulude (lepingulise esindaja kulu) suuruse 158 eurot (2 h × 79 eurot/h). Sissenõudja on palunud jätta menetluskulud võlgniku kanda, kuid ei ole määruskaebuses menetluskulude rahalise suuruse kohta sõnaselgeid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 16. Kuna maakohus määras vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, teeb ringkonnakohus seda ka määruskaebemenetluses kantud kulude osas (

§ 174lg 3).

1. Võlgnik palub 22.08.2025 taotluses mõista sissenõudjalt võlgniku kasuks välja määruskaebemenetluses kantud lepingulise esindaja kulu kokku 52,67 eurot. Võlgniku lepingulise esindaja tasu koosneb järgmistest tegevustest: 28.07.2025 määruskaebusega tutvumine (10 minutit) ning seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine (30 minutit). Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 79 eurot. Sissenõudja võlgniku menetluskulude nimekirja kohta seisukohta ei esitanud.
2. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud. Arvestades võlgniku lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (jurist) ja tehtud toiminguid, saab lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks pidada 79 eurot. Võlgniku esindaja poolt määruskaebemenetluses tehtud toiminguid kokku mahus 40 minutit peab ringkonnakohus põhjendatuks. Võlgniku põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 52,67 eurot (40 minutit × 79 eurot/h). Nimetatud summa kuulub sissenõudjalt võlgniku kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.
3. Siinse määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 696

lg 3, TMS § 223¹ lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5