lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 3.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 4.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud
6. Kohus on J.K. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
7.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. J.K. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul sündis vahetult enne käesoleva menetluse algust teine laps, keda ta on üksinda kasvatanud. Pärast lapsehoolduspuhkust on võlgnik püüdnud leida sobivat tööd, kuid seni ei ole õnnestunud.
lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võlgnik on üksinda kasvatanud väikest last ning töölesaamist on raskendanud ka võlgniku madal haridustase ja ebapiisav keeleoskus. Võlgnik on esitanud kohtule tõendid enda tööotsingutest ja teeb koostööd töötukassaga. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
8.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded pärast kohtupoolseid meeldetuletusi. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik alati vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
8.3.
Võlgniku sissetulekuteks on olnud vanemahüvitis, toimetulekutoetus ja peretoetus. Võlgnik on saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule 3 väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud menetluse kestel vabatahtlikke väljamakseid summas 114,34 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
Võlgnik on näidanud üles tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). 8.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
8.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale
§-st 173 tulenevad kohustused. 10.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 11. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad
lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et J.K. tuleb
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 12.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud J.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka J.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 13.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna 4 kohus lõpetab J.K. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb J.K. vabastada usaldusisiku kohustustest J.K. kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.