Obsah (6)

KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31. juuli 2023, Tallinn Haldusasja number 3-17-1092 Haldusasi Tehnovõrk

§ 5

lg 2, mis seondub ka hea halduse põhimõttega, eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat ja tulemuslikku tegevust.15 Tegemist on olulise kaalutlusveaga, mis on viinud ka sisuliselt ebaõige üldplaneeringu vastuvõtmiseni. HÜP-i õiguspärasust ei saa jaatada olukorras, kus esinevad niivõrd mahukad ja olulised erinevused (seatud piirangute ja maakasutuse ning eesmärgi osas).16 4.5. HÜP-i kehtestamisel Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 seatud piirangutega on oluliselt rikutud

§ 3

ja § 56 (kõrgendatud põhjendamiskohustust ei ole täidetud) Keskkonnaasjade otsustamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, saab antava haldusakti sisulise õiguspärasuse ning eelnimetatud eesmärgi saavutamise tagada üksnes akti andmisele eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus.17 12 22.05.2017 kaebuse punkt

13 Esimesel avalikul väljapanekul (
aprillist
maini 2011) ja avalikul arutelul (
september 2011) esitatud ettepanekute ja vastuväidete koondtabel, arvutivõrgus: https://oigusaktid.tallinn.ee/? id=3001&aktid=136002&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp 14 Analoogne seisukoht 22.05.2017 kaebuse p.
15 RKHKo 09.03.2009.a. otsus haldusasjas nr. 3-3-1-94-08, p.
16 09.02.2018 kaebuse punkt 5.
9 Olulise keskkonnamõjuga küsimuste õigeks otsustamiseks on määrav tähtsus läbiviidaval haldusmenetlusel iseenesest. Enamasti ei ole neis asjades võimalik veenvalt otsustada, et vaatamata puudustele haldusmenetluse läbiviimisel on selle tulemusena antud haldusakt sisuliselt õiguspärane. Võimalik on üksnes eeldada vastuvõetud otsuse õiguspärasust, kui otsustamisele on eelnenud seaduses ettenähtud korras läbiviidud ja haldusmenetluse põhimõtetele vastav haldusmenetlus.21 HÜP menetlemise käigus on Harju maavanem oma 27.10.2016 kirjas nr 6-7/2014/3318 rõhutanud18

§ 56

olulisust ja seda, et haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks. 19 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus.20 Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest.

§ 3

lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Oluline on rõhutada, et Havi tn 12 ja ka Kakumäe tee 120 maakasutuse juhtotstarvete muutmine on toimunud peale HÜP-i avalikustamist ja väljapanekuid. Vaatamata sellele, et roheala muutmine tähendab planeeringu põhimõttelist muutmist (sellega kaasnes ka ehitusjoone muutmine, ehituspiirangute ja mahtude seadmine jms), ei ole HÜP-i osas rohealade muudatusi avalikustatud. Vastustaja ei ole kaebajaid teavitanud ega mistahes viisil põhjendanud, miks ja millistel kaalutlustel ning huve arvestades on Havi tn 12 ja Kakumäe tee 120 määratud roheala või rohevõrgustiku arenguala hulka. Arvestades eeltoodut oli vastustajal kõrgendatud põhjendamiskohustus seoses Havi tn 12 ja Kakumäe tee 120 kinnistutele seatud piirangutega. Põhjendamiskohustust ei ole täidetud ka keskmiselt nõutaval/eeldataval tasemel. Vaidlustatud HÜP on Havi tn 12 ja Kakumäe tee 120 kinnistute osas vastuoluline ka põhjusel, et HÜP seletuskirja järgi peaks kinnistu hoonestamise võimalikkus ja ulatus selguma DP menetlemise käigus, samaaegselt määrab HÜP-i põhijoonis võimaliku hoonestusala juba kindlaks.21 4.

Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 roheala nr. 9 hulka lugemine on toimunud TÜP-i vastaselt ja HÜP-i lähteülesannet rikkudes. Tallinna LV kinnitas
juuni 2006 nr 1285-k HÜP-i lähteülesande. Vastavalt HÜP-i lähteülesande punktile 4.
pidi üldplaneering täpsustama metsade, parkide, looduslike haljasalade, rohekoridoride piire ja nende rajamise tingimusi ning teha ettepanekud olemasolevate metsade, parkide, looduslike haljasalade, rohekoridoride täiendamiseks. Kakumäe tee 120 ei ole kuni HÜP vastuvõtmiseni kunagi olnud rohealaks, rohevõrgustiku arengualaks ega rohekoridoriks planeerimisseaduse ja looduskaitseseaduse mõttes. 17 RKHKo otsus haldusasjas nr. 3-3-1-8606, p.
21 RKHKo otsus haldusasjas nr. 3-3-1-86-06, p.
18 Harju maavanema 27.10.2016 kiri nr 6-7/2014/3318 „Haabersti linnaosa üldplaneeringu järelevalve“, arvutivõrgus: http://www.tallinn.ee/est/ehitus/HUP-jarelevalve_1, lk
19 Samas kirjas viidatud lahend: RKHKo 3-3-1-39-
20 Samas kirjas viidatud lahend: RKHKo 3-3-1-37-
21 09.02.2018 kaebuse punkt 5.
10 Havi 12 kinnistu osas nähtub HÜP-i põhijooniselt 2 (roheline võrgustik), et sellele on osaliselt kantud rohekoridori tähis. Samal ajal üldplaneeringu seletuskirja lk-l 96, mis loetleb olemasolevad ja loodavad rohekoridorid, Havi 12 kinnistut hõlmav rohekoridor puudub. HÜP-i lähteülesande punktis 5 on loetletud arvestamisele kuuluvad lähteandmed ja – dokumendid, sealhulgas arvestamisele kuuluvad seotud planeerimist puudutavad aktid. Nende hulgas on ka seni Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 suhtes kehtinud TÜP. Kõnealuse piirkonna osas seni kehtinud TÜP-i ja HÜP-i rohealade ja maakasutustingimuste erinevusi kajastavast kaardist nähtub, et HÜP-is on oluliselt suurendatud roheala mahtu ja piire võrreldes TÜP-is kehtestatuga.22 Roheala koosseisu on arvatud Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 põhja- ja idapoolsed osad, millised ei ole seni olnud rohealaks ega rohevõrgustiku arengualaks TÜP-i ega ühegi teise alusdokumendi järgi. Seesama ala (Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12) on TÜP-is määratletud 100% ulatuses väikeelamumaana. HÜP-i maakasutusplaani27 järgi on Kakumäe tee 120 kinnistu määratud osaliselt rohealaks (H)(roheala 9) ja osaliselt pereelamute alaks (Ep). Seejuures on roheala koosseisu lülitatud kinnistu põhja ja idapoolne osa, millised ei ole seni olnud rohealaks TÜP-i ega teiste alusdokumentide järgi. HÜP-i lähteülesande punkti 7.4.
kohaselt pidi vastustaja määrama olemasolevate kaitsealuste objektide asukohad, koos nende kaitsevöönditega. Vajaduse korral tuli teha ettepanek täiendavate maa-alade või objektide kaitse alla võtmiseks (p. 7.4.2.). Kuna Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 on mõlemad HÜP-i järgi arvatud ca 50% ulatuses roheala nr. 9 hulka kuuluvateks ja see erineb varasemalt kehtinud TÜP-st tulenevast, tuli (esines kohustus): 1) Määratleda Kakumäe tee 120 roheala või rohevõrgustiku arenguala aluseks olevad tunnused; 2) Määratleda Havi tn 12 roheala või rohevõrgustiku arenguala aluseks olevad tunnused; 3) Esitada ettepanek roheala nr. 9 ja/või rohevõrgustiku ala nr. 39 laiendamiseks ja Kakumäe tee 120 ning Havi tn 12 selle hulka osaliselt arvamiseks. Eelnimetatud toiminguid ja ettepanekuid esitatud ei ole. Seega ei ole HÜP-s roheala nr. 9 laiendamist ega ka rohevõrgustiku arenguala nr. 39 moodustamise menetlust läbi viidud ega puudutatud isikut sellest teavitatud. Kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti, määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (

§ 5

lg 1) ning kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (

§ 4lg 2).

Eelnimetatud korda HÜP-i vastuvõtmisel Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 osas järgitud ei ole. 4.7. Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine on toimunud formaalselt ja materiaalselt õigusvastaselt. 4.7.1.

§ 3

lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. HÜP-i eesmärgiks oli Haabersti linnaosa ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, millega määratakse kindlaks üldised tingimused ehitamiseks ning maakasutuseks ning pannakse 22 Arvutivõrgus: http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Lisakaart-1-HaaberstiUp_Tln_up_vordlus 27 Arvutivõrgus: http://www.tallinn.ee/ehitus/Pohikaart-1Haabersti-Up_maakasutusplaan_1 11 paika, kuhu võib rajada nt elamuid, tootmishooneid, kaubanduskeskuseid ja kus säilitatakse puhke- või miljööalad ning see võetakse aluseks edasiste ruumiliste otsuste tegemisel, eeskätt detailplaneeringute koostamisel. PlanS § 6 punkti 17 kohaselt on roheline võrgustik eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Kaebajad leiavad, et Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 roheala nr. 9 (või ka rohevõrgustiku arenguala, mis ei olegi selge) hulka arvamine on toimunud HÜP-is viidatud lähteülesannet ja planeerimismenetluse olulisi põhimõtteid eirates. Kaebajad said Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 seatud piirangutest teada üllatuslikult HÜP-i vastuvõtmisel. Eelnevat arvestades on Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 roheala nr. 9 ja/või rohevõrgustiku arenguala nr. 39 hulka arvamine toimunud formaalselt õigusvastaselt - ilma vastavaid menetlustoiminguid tegemata ja asjaomaseid isikuid teavitamata ning kaasamata. HÜP-i kohaselt saaks hoonestamist kavandada ainult kinnistu lõuna- ja läänepoolses osas.23 Kogu kinnistu põhja- ja idapoolne osa, st ca 50% kinnistust on loetud rohevõrgustiku alaks (mitte rohevõrgustiku arengualaks). Rohealaks loetakse puhkeotstarbelist ala, nagu mets, avalik park või looduslik haljasala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Alal võivad paikneda mänguväljakud ja lemmikloomade jalutusplatsid ning üksikud väiksemad puhke- ja spordiehitised. Rohealad on üldiselt mõeldud avalikuks kasutamiseks, juhul kui omanik määramisega nõustub. Rohealad on mõeldud avalikuks kasutamiseks, juhul kui omanik määramisega nõustub (vt HÜP seletuskiri lk 63). Avalikult kasutatavad rohealad on üldjuhul üldkasutatava maa sihtotstarbega munitsipaalomandis olevad maaüksused, millel paiknevad olemasolevad haljasalad ja linnapargid. Elamumaa või mistahes muu sihtotstarbega kinnistud ei ole avalikult kasutatavad, olenemata sellest, kas tegemist on era-, munitsipaal- või riigi omandis olevate maaüksustega, kui maaomanik ei ole selleks nõusolekut andnud. Haldusorgan ei saa eeldada, et kinnistu omanik lubab ilma takistuseta kõikidel soovijatel kinnistutel vabalt ringi liigelda ja seal aega veeta. Kaebajate hinnangul on HÜP-is oluliselt eksitud rohealade defineerimisel ja kaardistamisel. Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 ei vasta roheala ega rohevõrgustiku arenguala tunnustele. Pelgalt haljastuse olemasolu selleks alust ei anna. Samas ei ole keegi sellekohast nõusolekut kaebajatelt isegi küsinud. Eraomandis olevat kinnistut ilma omaniku nõusolekuta avalikult kasutada ei ole lubatud. Nii ei ole lubatav ka HÜP (ehk haldusotsus), mis sellist nõuet eirab ja määrab avalikuks kasutamiseks eraomandis olevad kinnistud ilma kinnistu omanikke teavitamata ja nõusolekut saamata. Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida, et Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 olid TÜP-i kohaselt ette nähtud väikeelamumaaks (sealhulgas 50% Kakumäe tee 120 kinnistu sihtotstarbelt on elamumaa). Puuduvad igasugused põhjendused, alusuuringud ja kaalutlusotsused Tallinna LV 11.

a määrusega nr 3 kehtestatud TÜP-is maakasutuse juhtfunktsioonina määratletud väikeelamute ala muutmiseks rohealaks.24 Seega ei esinenud aluseid, põhjendusi ega vajadust Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 roheala või rohevõrgustiku arenguala hulka arvamiseks. 23 09.02.2018 kaebuse täienduse p. 4.
24 09.02.2018 kaebuse täienduse p. 4.
12 4.7.
Samuti ei ole üldplaneeringu menetluse käigus läbi viidud uuringuid, mis kinnitaksid eraomandis olevate kinnistute rohevõrgustikku arvamise põhjendatust. Vastustaja ei ole kindlaks teinud loodusväärtuste tegelikku esinemist kinnistutel ja kinnistute üldist seisukorda, mille pinnalt kinnistutele piirangute seadmise põhjendatust üldse hinnata. Praeguseks on kaebaja ise tellinud loodusväärtuste uuringu, et hinnata kinnistute rohevõrgustiku hulka arvamise põhjendatust. Keskkonnaekspert Olavi Hiiemäe koostatud „Kakumäe loodusuuringute ekspertarvamuse“ (lisa 2) eesmärgiks oli teostada Kakumäe poolsaarel loodusuuringud, selgitamaks sealse roheala ja võimaliku rohekoridori toimimise ja funktsioneerimise. Töös hinnati nii rohealaks määratud ala kui perspektiivseks rohealaks määratud alasid. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole üldplaneeringuga loodud lahendus looduse ja eelkõige loomade seisukohast mõistlik ega hästi toimiv (vt ekspertarvamuse lk 14 – 15), mis juba iseenesest näitab, et rohevõrgustiku loomisel ei ole koostatud piisavalt uuringuid ja hangitud informatsiooni ka looduskaitse seisukohast mõistliku lahenduse loomiseks. Vastustaja on sisuliselt ülepinnaliselt otsustanud rohevõrgustiku hulka arvata metsaala sisaldavad kinnistud, hindamata seda, kas selliselt loodav lahendus loomadele ka tegelikult kasutatav on. Ekspert viitab ka Lemma OÜ keskkonnamõjude juhteksperdi P. Toonpere poolt koostatud ekspertarvamusele, milles jõuti järeldusele, et kavandavad tegevused ei toimu väärtuslikuks määratud metsaala arvelt. Samuti ei ole hoonestusalasid ette nähtud kaitstavate taimeliikide leiukohtadele. Täiendava elamuala kavandamine ei suurenda võrreldes eelmise lahendusega rohevõrgustiku killustamist (vt lk 16). Kokkuvõtlikult on ekspert jõudnud järeldusele: Tuginedes eelpool toodud argumentidele ja arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist pole projekteeritavate tegevuste elluviimisel ja kavandatud hoonete ja rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvalt olulist keskkonnamõju ette näha. Havi tn ja Kakumäe tee vaheline rohekoridor on liiga kitsas ja ei täida täielikult oma funktsiooni – pigem toimib metsloomade meelitajana suhteliselt suure liiklussagedusega linnakeskkonda, mis loob reaalsed metsloom – inimene – liiklusvahend vahelised ohuolukorrad. Siinse rohekoridori toimimine on tagasihoidlik ja seepärast võiks rohealade ÜP järgne määratlemine lõppeda Kakumäe raba territooriumiga – mõttelisel joonel Sikuti tn 11 ja Havi tn
/---/ Eksperdid on seisukohal, et nimetatud planeeringulahendused on antud mahus realiseeritavad, kuna eksperdid ei tuvastanud uuringute käigus planeeritavatel hoonestatavatel kinnistutel (ÜP kohaselt rohevõrgustiku arengualal) Looduskaitseseadusest tulenevaid asjaolusid ning muid loodusväärtusi mis võiksid põhjendada nimetatud hoonestusalade arvamise kohaliku kaitseala hulka või välistada ehitustegevuse muul põhjusel. Eelnevast tulenevalt ei näinud ekspert roheala laiendamise vajalikkust ning pidas seda looduskaitse seisukohast isegi ebamõistlikuks, kuivõrd loomadele tekitatakse täiendavaid konfliktkohti ja võimalikke ohte. Samuti oli ekspert seisukohal, et vaidlusaluste kinnistute hoonestamine ei tooks kaasa negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku toimimisele. 4.
Ebavõrdne kohtlemine 4.8.
Peale üldplaneeringu avalikke väljapanekuid lisandus sellesse uus maakasutuse juhtotstarve - konfliktala (K). Konfliktala definitsiooni kohaselt on konfliktalaks ala, millele üldplaneering maakasutuse juhtotstarvet ei määra ning mis lahendatakse hiljem koostatava 13 detailplaneeringuga. Ala hoonestamise ulatus määratakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus läbi viidavatest keskkonnaalastest uuringutest lähtuvalt. Alal tuleb tagada toimiv rohevõrgustiku sidusus ümbritsevate rohestruktuuridega. Selline juhtotstarve on määratud eelkõige riigile kuuluvate kinnistute osas aadressidega Kakumäe tee 47, Kakumäe tee 88, Kakumäe tee 92 ja Kakumäe tee 101 (s.o. maakasutuse juhtotstarve on muudetud peale Üldplaneeringu vastuvõtmist rohealast konfliktialaks) ja Riigimaa nr 8 (Poru tn 1) maaüksuste osas - s.o. maakasutuse juhtotstarve on muudetud rohealast pereelamute alaks. Eeltoodut kinnitab TLPA 05.10.
a kiri nr 3-17/2910-1 (tl 75p). Kirjast tuleneb: „Maaameti ettepanek oli näidata vaidlusalused kinnistud valge alana millele koostataks hiljem osaüldplaneering. /…/ tähistada üldplaneeringus antud kinnistud konfliktalana seades tingimuse, et konfliktala tulevane maakasutus ja ehitusõigus määratakse hiljem eraldi koostatava detailplaneeringuga. /…/ Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõustub Maa-ameti ja Harju Maavalitsuse esitatud kompromissettepanekuga ning määrab üldplaneeringus antud kinnistud konfliktalaks, mille maakasutus määratakse hiljem koostatava detailplaneeringuga. Tuleb märkida, et Tallinna LV 13.06.2013 määruse nr 40 25 punktist 5.4.
nähtub, et: TÜP-ga nähakse ette olemasolevate asumisiseste rohealade säilitamine ja maa-alade reserveerimine, et rajada uued asumipargid, mis on valdavalt avalikud puhkealad, kuhu võib ehitada väiksemaid spordi- ja puhkerajatisi. TÜP ja HÜP nägid ette säilitada või rajada asumisisesed rohealad järgmistes piirkondades: Kakumäe tee 47 haljasala, Kakumäe tee 88 haljasala, Tindi tn haljasala, Poru tn haljasala. Olukorras, kus justnimelt Tallinna linnale ja riigile kuuluvad kinnistud on vaatamata nende rohealadena säilitamise vajadusele ikkagi määratud konfliktalaks, kuid kaebaja kinnistute osas ei ole vastavat lahendust üldse kaalutud, on tegemist ebavõrdse kohtlemise põhimõtte olulise rikkumisega. Veelgi enam, antud juhul on konfliktialaks määratud linna- ja riigimaad, mille haljastuse säilitamise kohustus oli sõnaselgelt ette nähtud. Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 osas sarnased piirangud puudusid. Ometi ei takistanud ka see vastustajal Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 suhtes veel rangemate piirangute seadmist (st. mitte isegi samaväärset). Sellises olukorras ei saa enam rääkida eraomandi võrdsest kaitstusest, st. sisuliselt on tegemist omandiõiguse lubamatu riivega. Lisaks sellele, et vastustaja on üldplaneeringu menetluses lubanud hoonestada riigi omandis olevaid roheala tunnustele vastavaid kinnistuid, on vastustaja lubanud elamumaadeks muuta ka eraõiguslike isikute omandis olevaid kinnistuid, mis oma loodusliku olemuse poolest vastavad samuti rohealade tunnustele (nt Korese tn 32, Korese tn 28, Korese tn 6, Saviliiva tee 14c). Kaebajad ei saa aru, miks on nende kinnistute omanikke koheldud soodsamalt, kui kaebajaid.26 Märkimisväärseks tuleb siinjuures pidada asjaolu, et Tallinna linna munitsipaalomandisse on mh antud 290 900 m² suurune Paldiski mnt 100-104 katastriüksus, mis on tänaseks korduvalt jagatud, kusjuures registreeritud 39-st katastriüksusest mitte ühegi sihtotstarbeks ei ole enam üldmaa ning munitsipaalomandisse antud 290 900 m² suurusest maa-alast valdav osa ehk täpsemalt 193 476 m² ehk 66,5% on tänaseks juba Tallinna linna poolt eraomandisse võõrandatud. 25 Tallinna LV 13.06.2013 määrus nr. 40 „Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013-2025“. 26 09.02.2018 kaebuse p. 4.
32 22.05.2017 kaebuse p.
14 Lisaks on 58 532 m² suurune osa ehk 20,1% munitsipaalomandisse taotletud maast koormatud tasuliste hoonestusõigustega, tähtajaga 50 aastat. Samuti on Tallinna linn munitsipaalomandisse antud 43 012 m² suuruse Saviliiva tee 8a ja 73 580 m² suuruse Vabaõhumuuseumi tee 95b katastriüksuseid korduvalt jaganud ning alale on püstitatud roheala asemel nii pere- kui ka paariselamud (nn Saviliiva elamurajoon). Viidatud kirjas juhib Maaamet tähelepanu ka muudele vastustaja rohealade moodustamise kavatsusega seonduvate väärtõlgendustega. Eeltoodust nähtub üheselt, et Tallinna linn ise on aidanud kaasa avalikult kasutatavate alade, sh rohealade kogupindala vähenemisele Haabersti linnaosas, mistõttu ei ole vastustaja käitumine, mis on suunatud kaebajale kuuluva Kakumäe tee 120 kinnistu osaliseks säilitamine ilmtingimata rohealana, põhjendatud ja kooskõlas vastustaja enda halduspraktikaga. Otsusest ei nähtu kaalutlused, millistel põhjustel on linn otsustanud isikuid samadel asjaoludel ebavõrdselt kohelda. HÜP-i seletuskirja p. 6 näeb ette, et planeering koostatakse koostöös planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste, linnaosa valitsuste, linnavalitsuse ametite, planeeringuala kinnisasjade omanike, elanike ning teiste huvitatud isikutega. Kui linna ja riigi maade osas sõlmiti kompromiss ning nende alad määrati konfliktialadeks (mis ei sea kinnistutele nii ulatuslikke piiranguid), siis Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 osas samaväärsest kohtlemisest rääkida ei saa. Havi tn 12 kinnistu puhul jääb roheala moodustamine täielikult arusaamatuks kuna seda ümbritseb täielikult hoonestus ning kinnistu ise paikneb nn. „kotis“ teiste hoonestatud kinnistute vahel.32 4.8.
Vastustaja ei ole alade määramisel tuginenud ühelegi uuringule ega esitanud ühtegi veenvat põhjendust selle kohta, miks riigile kuuluvaid kinnistuid peaks kohtlema teisiti kaebajatele kuuluvatest kinnistutest. Silmakirjalikud on vastustaja poolt istungil esitatud etteheited selles osas, et kaebajate huvi on oma kinnistud võimalikult suurel määral hoonestada, et sealt tulu teenida, samas kui riigile kuuluvate kinnistute osas on üldplaneeringus tehtud selgelt põhjendamatu (sarnaste eraomanike maade rohevõrgustikku määramise taustal) erand, et võimaldada nende kinnistute hoonestamist tulevikus just sellises mahus nagu vaja. Selline ebavõrdne kohtlemine on õigusvastane ja põhjendamatu. Olukord, kus rohevõrgustikku arvamist ega sellest välja arvamist ei ole põhjendatud, viitab selgelt kaalutlusvigadele, mis toob vastavas osas kaasa üldplaneeringu õigusvastasuse. Kaebaja leiab, et kui aktsepteerida vastustaja lähenemist, justkui võiks erakinnistuid oluliste piirangutega rohevõrgustikuga hõlmata ilma konkreetseid alasid puudutavate uuringute ja põhjendusteta, muudab omandi kaitse ja ka kohtuliku kaebeõiguse sisuliselt illusoorseks. Planeeringu põhjendatustest peaks olema võimalik mõista, miks aladele vastavaid piiranguid kehtestatkse ja vajadusel ka vastustaja kaalutluste aluseks olevate faktiliste asjaoludel tõeväärtust hinnata ja kohtu poolt kontrollida. Antud juhul tuleb arvestada, et konkreetsete kinnistute osas on tehtud uuringuid ja ekspertiise, mis hoopis toetavad nende hoonestamist. Sellel taustal on üldplaneeringuga sedavõrd oluliste piirangute kehtestamine eriti markantne. 4.
HÜP rikub olemasoleval kujul kaebajate põhiõigusi ning õiguskindluse- ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Apellant on alates planeerimisotsusest teadasaamisest olnud seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad mistahes objektiivsed põhjendused muuta üldplaneeringuga väikeelamute ala 50% ulatuses rohealaks või rohevõrgustiku arengualaks. 15 Tähelepanuväärne on, et peale HÜP-i avalikustamist on Havi tn 12 kinnistule lisatud rohekoridori tähis peaks ühendama järgmist rohekoridori piirkonda, milleks on aga määratud seesama ebavõrdse kohtlemise saanud konfliktiala. Sisuliselt on HÜP-ga asutud täitma vastustajale pandud avalik-õiguslikke kohustusi eraomandi (Havi tn 12 kinnistu) arvelt, mis on vastuvõetamatu ja õigusvastane. Kaebaja kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muudatus ei ole põhjendatud ja rikub kaebaja põhiõigusi (oma vara vabalt kasutada ja käsutada) seadusega vastuolus oleval viisil ning õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Kaebaja hinnangul ei ole haldusorgan kõnealusel juhul arvestanud, et kinnistu omanikul on tekkinud Tallinna üldplaneeringu alusel põhjendatud õiguspärane ootus selles osas, et senise detailplaneeringuga oli kaebajal võimalik muuta kinnistu sihtotstarve 100% ulatuses elamumaaks. Peale ÜP kehtestamist on see praktiliselt välistatud ja kaebaja omand muutub kaebaja jaoks suures osas väärtusetuks. 4.
Kaebajate omandiõiguse riivet, õiguskindluse- ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisi ei ole sisuliselt ja asjakohaselt hinnatud. Antud juhul on omandi käsutamisvabaduse olulist piiramist põhjendatud sellega, et KOV lähtub oma tegevuses eelkõige tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise põhimõttest ning keskkonnakaitse vajadusest. Eelnevast nähtub, et tegelikkuses see nii ei ole ja tõendid näitavad pigem seda, et keskkonnakaitse toimub Tallinna linnas meelevalla (st rohealade määratlemisel ei lähtuta seadusest) jõustamise ja eraomandi käsutamisvabaduse piiramise kaudu. Keskkonnakaitse peab aga olema sisuline ja adekvaatne, mitte näiline ega protseduuriliselt formaalne. Käesoleval juhul on 20.04.2017.a otsusega ilma igasuguse aluse, põhjenduseta ja vajaduseta tunnistatud kehtetuks Tallinna Linnavolikogu poolt 11.01.2011 määrusega nr 3 kehtestatud TÜP, mis nägi Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 kinnistute juhtfunktsioonidena ette 100% väikeelamumaa. Samaväärselt ei ole käitutud jällegi riigile ja linnale kuuluvate kinnistute osas. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et

§ 4

lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Juhul kui haldusorgan ei teosta kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga.27 4.

HÜP-i osalise õigusvastasuse tuvastamise nõue. Riigikohus on toonitanud, et EhS § 13 kohaselt eeldatakse, et juba detailplaneeringu algatamise staadiumis lahendab kohalik omavalitsus koos detailplaneeringu taotlejaga DP menetlemise seisukohalt olulised küsimused, sealhulgas kes teostab teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise ning kes kannab vastavad planeeringuga seotud kulud. 28 Kakumäe tee 120 DP raames on teostatud KSH ja esitatud planeeringu lahendused ning eskiisid. Vastustaja ei ole Kakumäe 120 DP menetluse alguses ega hiljem selgitanud, et kaebajate soovitud DP lahendus ja ehitusmahud ei ole lubatavad. Sellist teavet vastustaja kaebajatele esitanud ei ole. Kui üld- või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik 27 RKHKo otsused haldusasjades 3-3-1-72-13 p 21, nr 3-3-1-54-03, p-d 38–40, ja nr 3-3-1-81-07, p
28 RKHKo otsus haldusasjas nr. 3-3-126-
35 22.05.2017 kaebuse p.
16 omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust (planeerimisseaduse § 18 lg 5). Vastustaja ei ole teavitanud Kakumäe tee 120 ega Havi tn 12 omanikke, et kavandatav rohevõrgustiku ala välistab seniste DP-de lõpuleviimise ja välistab ehitusõiguse määramise võimaluse vähemalt 50% ulatuses kavandatud ehitusmahust. HÜP-i vastuvõtmine olemasoleval kujul muudab Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 sisuliselt väärtusetuks. Kakumäe tee 120 soetusmaksumuseks oli 780 000 eurot ja Havi tn 12 maksumuseks oli vastavalt ca 766 939,78 eurot. Planeerimismenetluse käigus õigusvastaselt tekitatud kahju (sealhulgas kinnistute turuväärtuse vähenemine) tuleb kahjustatud isikutele hüvitada. Vastavalt planeerimisseadusele on kohalik omavalitsus kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detail- või üldplaneeringuga nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel või kui piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks (PlanS § 30). 4.
Kakumäe tee 8A ja 8D OÜ TRAX Teenused omandas kinnistu aadressil Kakumäe tee 8A (pindala 24 115m², reg. osa nr. 10904601, katastri nr. 78406:610:137016) 16.01.
Soetamisest saadik on kinnistu sihtotstarve olnud 100% elamumaa. OÜ Cautor omandas 27179/29517 mõttelist osa kinnistust aadressil Kakumäe tee 8D (pindala 29 517m², reg. osa nr. 9931301, katastri nr. 78406:610:0096) 07.02.2003 Nordmet Invest OÜlt. Soetamisest saadik on kinnistu sihtotstarve olnud 100% sotsiaalmaa. Planeerimismenetluses palus kaebaja OÜ TRAX Teenused määrata Kakumäe tee 8a ja 8d kinnistutele maakasutuse juhtfunktsiooniks korterelamute ala. Kakumäe tee ääres määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks ettevõtlus/avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide ala (B+A). Roheala arenguala nr 207 asemel näha ette segahoonestusala haljastusprotsendiga 20% ning hoonestustiheduseks määrata 1,2 ja korruselisuseks 2-
TLPA ei nõustunud TRAX-i ettepanekuga ning maakasutuse juht-funktsiooni muutmisega. Kakumäe tee ääres määrati TLPA poolt maakasutuse juhtfunktsiooniks ettevõtlusala (B) ning roheala arenguala nr 207 tähistus eemaldati. Haljastuse osakaaluks jäi 30% (aedlinn) ning ei nõustud hoonestustiheduse ja korruselisuse tõstmisega. Hilisemalt täpsustas TLPA lisaks, et maakasutuse juhtfunktsiooniks määratakse väikeelamute ala, haljastuse osakaaluks määrati 30% (aedlinn) ning hoonestustiheduseks 0,3 ja korruselisuseks 2.35 4.
Kakumäe tee 8B Kakumäe tee 8B (pindala 959m², reg. osa nr. 12948501, katastri nr. 78406:610:4700) kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa. OÜ Infestus palus planeerimismenetluses määrata Kakumäe tee 8b kinnistule maakasutuse juhtfunktsiooniks korterelamute ala. Kakumäe tee ääres paluti määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks ettevõtlus/avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide ala (B+A). Roheala arenguala nr 207 asemel näha ette segahoonestusala haljastusprotsent 20%. Hoonestustiheduseks määrata 1,2 ja korruselisuseks 2-4.29 TLPA ei nõustutud ka Kakumäe tee 8B maakasutuse juhtfunktsiooni muutmisega. Kakumäe tee ääres on juba määratud maakasutuse juhtfunktsiooniks ettevõtlusala (B). TLPA otsustas 29 22.05.2017 kaebuse p.
17 eemaldada roheala arenguala tähistuse, haljastuse osakaaluks määrati 30% (aedlinn) ning hoonestustiheduseks 0,3 ja korruselisuseks
Kaebajad leiavad, et üldplaneeringu menetleja ei ole teostanud kaalutlusõigust Kakumäe tee 8a, 8d ja 8b kinnistute juhtotstarbe ja korruselisuse suhtes õiguspäraselt. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega kehtetatud Tallinna üldplaneeringu kohaselt on Kakumäe tee 8A, 8B ja 8D ala juhtotstarbeks väikeeleamute ala ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4 korrusellistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandusteenindusettevõtteid. Seega on Kakumäe tee 8A, 8B ja 8D taotlus korruselisuse nõude osas igal juhul kooskõlas ala suhtes kehtinud TÜP-ga. 4.
TLPA menetlus Kakumäe tee 8A, 8B ja 8D osas enne HÜP-i kehtestamist Peale üldplaneeringu vastuvõtmist on menetleja korduvalt muutnud oma seisukohta Kakumäe tee 8a, 8d ja 8b kinnistute ehitusõiguse suhtes. Näiteks on 18.08.2011 TLPA-s toimunud nõupidamisel 30 otsustatud, et "Arvestades, et tegemist on alaga kus puudub kõrghaljastus, mis seaks piiravaid tingimusi ning kogu piirkonna elamisviisi mitmekesistamiseks, võib tihedusnäitajaks olla 0,5, korruselisus kuni 3 ning juhtfunktsiooniks korterelamute maa-ala". 17.01.2012 e-kirjaga teatas TLPA üldplaneeringute osakonna töötaja (9.02.2018 kaebuse täpsustuse Lisa 3), et "Tallinna Linnaplaneerimise Amet otsustas Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistute hoonestustingimuste osas järgmist. Kinnistute maakasutuse juhtotstarbeks määratakse väikeelamute ala(EV), hoonestustiheduseks 0,3 ning korruselisuseks 2." 05.04.2012 on TLPA Osaühingule Infestus saadetud kirjas31 informeerinud, et kõnealusel maaalal määratakse korruselisuseks 2-
Samal päeval on LPA saatnud Osaühingule Infestus veel teisegi kirja,39 milles teatab eelmise kirja tühistamisest. 07.06.2012 on TLPA saatnud Osaühingule Infestus ja Osaühingule Cautor e-kirja (lisatud vastustaja 21.09.2017 vastusele - lisa 9), millest nähtuvalt on LPA üldplaneeringute osakonna seisukoht, et kinnistutele ehitatavatel hoonetel võib olla 2-3 korrust (3-korruselised võivad olla ridaelamutüüpi korterelamud ning selisel hoonetüübil ei tohi olla kolmanda korruse pind suurem kui 50% alumise korruse pinnast). 23.09.2012 on TLPA saatnud OÜ-leInfestus ja OÜ-le Cautor kirja, 32 millest nähtuvalt menetleja otsustab loobuda kinnistule ehitatavatele hoonetele kolmanda korruse lubamisest ning jääb üldplaneeringu avalikustamisel esitletud lahenduse juurde. Muuhulgas arvestas TLPA eelnimetatud kaalutlusotsuse tegemisel seisukohaga, et kinnistute omanikega kokkulepitud muudatuse sisseviimine tähendaks planeeringu põhilahenduse muutmist, mis tooks kaasa uue avaliku väljapaneku korraldamise kohustuse. Vastav põhjendus on fikseeritud 13.08.2014 TLPA-s toimunud nõupidamise protokollis. 33 Uue avaliku väljapaneku korraldamine tähendaks TLPA arvates kuni aastast ajakadu. 30 9.02.2018 kaebuse täpsustuse Lisa
31 9.02.2018 kaebuse täpsustuse Lisa
39 9.02.2018 kaebuse täpsustuse Lisa
32 9.02.2018 kaebuse täpsustuse Lisa
33 9.02.2018 kaebuse täpsustuse Lisa
18 Kaebajad leiavad, et TLPA on kaalutlusotsuse tegemisel lähtunud lubamatust kaalutlusest. Võimaliku uue avaliku väljapaneku korraldamise kohustus ei saanud olla TLPA jaoks üllatus. Küsimuse sellest, kuivõrd ulatuslik planeeringu muutmine on põhilahenduste muutmine, peab kohalik omavalitsus lahendama kaalutlusõiguse korras. Kui TLPA leidis, et vaadeldava maaala juhtfunktsiooni ja suurima lubatud korruselisuse suurendamine kahelt kolmele kujutab endast üldplaneeringu põhilahenduste muutmist (kuigi kaebajate arvates see nii ei ole), oleks TLPA pidanud uue avaliku väljapaneku korraldamisega arvestama juba 2012 juunis, kus TLPA sõlmis kinnistute omanikega kokkuleppe 3-korruselise hoonestuse lubamiseks. Kõrvalepõikena olgu mainitud ei vastustaja ei käsitlenud planeeringu põhilahenduste muutmisena maakasutuse juhtfunktsiooni muutmist mitmete riigile kuuluvate kinnistute osas (Kakumäe tee 47, Kakumäe tee 88, Kakumäe tee 92 ja Kakumäe tee 101 - maakasutuse juhtotstarve on muudetud rohealast konfliktalaks) ja Riigimaa nr 8 maaüksuse osas (maakasutuse juhtotstarve on muudetud rohealast pereelamute alaks). Kohalik omavalitsus on kohustatud järgima seaduses ettenähtud menetluskorda. Haldusorgani soov vältida seadusest tulenevaid menetlusetappe ei saa olla kaebajate õiguste piiramisel asjakohane kaalutlus. Kaebajad on seisukohal, et uue (st kolmanda) avaliku väljapaneku oleks kohalik omavalitsus pidanud nagunii läbi viima, kuna planeeringut ei oleks tohtinud kehtestada rohkem kui 5 aastat tagasi toimunud avaliku väljapaneku tulemustele tuginedes. Kaebajad viitavad ka sellele, et TLPA poolt augustis 2014 väljendatud seisukoha järgi oleks uue avaliku väljapaneku läbiviimine tähendanud kuni aastast ajakulu. Tegelikkuses kulus augustist 2014 kuni planeeringu kehtestamiseni 2 aastat ja 8 kuud. Seega ei oleks kolmanda avaliku väljapaneku korraldamine pikendanud planeerimismenetlust märkimisväärselt. Kaebajad viitavad ka Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-68-02, mille kohaselt: "Kui seadusandlus ja faktilised asjaolud on uue, isikule negatiivse otsuse tegemisel samad kui eelmise, isikule positiivse otsustuse tegemisel, siis on uus otsus käsitatav diskretsiooniõiguse kuritarvitamisena. Isikut ei saa elamisloa andmise otsustamisel ühesuguste asjaolude puhul erinevatel ajahetkedel kohelda erinevalt. Isikut tuleb erinevatel ajamomentidel, kui pole muutunud õiguslikud ja faktilised asjaolud või pole ilmnenud seniteadmata asjaolusid, kohelda ühtemoodi." Antud olukorras on tegemist analoogilise situatsiooniga - otsus lubada maa-ala hoonestamisel kuni 3-korruselist hoonestust oli kaebajate jaoks soodustav kaalutlusotsus. Kuna asjaoludes ja õiguslikus olustikus perioodil juuni kuni september 2012 märkimisväärseid muudatusi ei toimunud, ei olnud vastupidise sisuga kaalutlusotsuse tegemine õiguspärane. 4.
Kohalike elanike ja huvitatud isikute arvamusi ei ole Kakumäe tee 8A, 8B ja 8D osas arvestatud (ca 300 elaniku allkirjastatud arvamust on eiratud) Kaebajad leiavad, et planeeringu menetleja on rikkunud kaalutlusõiguste ka sellega, et kaalutlemisel on arvestatud teise avaliku väljapaneku ajal kohalike elanike (132 inimest) kollektiivse vastuväitega, milles väljendati mittenõustumist maakasutuse juhtfunkts34iooni muutuse ja hoonestamisel 3 korruse lubamisega. Samas on menetleja jätnud täielikult arvestamata asjaolu, et kaebajad Osaühing Cautor ja Osaühing Infestus esitasid TLPA-le 23.02.2012 e-kirja, 42 milles kirjeldasid, et nad on kohalike elanike seas viinud läbi oma arendusplaanide tutvustamise, mille käigus selgus, et kaebajate arendusplaanidele puudub põhimõtteliselt igasugune sisuline vastasseis, mis võiks tingida tagasipöördumise vastuvõetud üldplaneeringu lahenduse juurde arendusala tiheduse ja 34 9.02.2018 kaebuse täpsustuse lisa
19 korruselisuse osas. Kirjale oli lisatud andmed 146 toetusavaldusele allkirjad andnud isiku kohta. Seejuures on kaebajate poolt soovitava planeerimislahenduse toetuseks allkirja andnud isikute hulgas ka neid, kes olid varasemalt esitanud üldplaneeringule vastuväite. Kaebajad rõhutavad ka seda, et tema poolt soovitava planeerimislahenduse toetuseks allkirju andnud isikute ring suurenes edaspidi veelgi ning 26.09.2014 Harju Maavalitsuses peetud nõupidamisel (kus lisaks kaebajate ja Harju Maavalitsuse esindajatele osales ka TLPA ametnik Jaak-Adam Looveer) andsid kaebaja esindajad maavalitsusele üle juba 300 toetusallkirja.35 Kaebajatele jääb arusaamatuks, miks osade kohalike elanike poolt esitatud allkirjadega on kaalutluse läbiviimisel arvestatud, teistega aga mitte. Asjaolu, et vaadeldava maa-ala hoonestamistingimuste osas olid olemas konkureerivad avalikud arvamused ning erinevad tõsiseltvõetavad alternatiivid, mis väljendus nii vastuväidetes kui ka 300 toetusallkirjas ning vastustaja poolt korduvalt tehtud vastuolulistes otsustes, kinnitab veelkordselt kaebajate positsiooni, et õiguspärane ja põhjendatud oleks olnud korraldada üldplaneeringu kolmas avalik väljapanek. 4.
Kakumäe tee 8A, 8B ja 8D piirangute seadmisel on oluliselt rikutud ärakuulamisõigust

§ 40

lg 1 sätestab üldreegli haldusakti adressaadi ärakuulamiseks nii koormava haldusakti andmise kui ka soodustava haldusaktist andmata jätmise korral. 44 Ärakuulamisõiguse tagamata jätmine loetakse ühtlasi hea halduse põhimõtte rikkumiseks.36 Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab ärakuulamisõigus haldusmenetluses seda, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. 4.

Kakumäe tee 8A, 8B ja 8D planeering oli kooskõlas TÜP-iga ja teenib ka HÜP-is seatud eesmärkide saavutamist Kaebajad viitavad veelkordselt, et nende poolt pakutud kinnistute hoonestuskava (piirkonna keskosas 3-kordsed korterelamud ja suur maa-alune parkimisala) oleks väga hästi kokku sobinud Üldplaneeringu seletuskirja p-st 3.
nähtuva eesmärgiga: "Haabersti linnaosa üldplaneeringu üks eesmärke on parandada piirkonna elukeskkonna kvaliteeti ning mitmekesistada elamustruktuuri, mille järgi monofunktsionaalsed alad pakuksid elanikele eri tüüpi hoonestust ja elamisruumi." Vaidlustatud üldplaneering (seletuskirja lk 43) näeb linnaossa ette 10 uue lasteaia ehitamist, kusjuures 3 lasteaeda on kavandatud munitsipaalmaale ja 7 eramaale. Muuhulgas on lasteaed kavandatud ka Kakumäe tee 8d kinnistule. Kaebajate arvates on põhimõtteliselt ebaõige planeerida lasteaiad valdavalt eramaadele, eriti kui puudub selgus küsimuses, kas eraomanikud soovivad oma kinnistutele lasteaedade ehitamist. Üldplaneeringu seletuskirja lklt 43 nähtuvalt "Eramaale kavandatud lasteaedade asukohad on üldplaneeringus määratud kehtivate detailplaneeringute alusel". Samas puudub Kakumäe tee 8d kinnistu suhtes kehtiv detailplaneering. Seega on ilmselge, et kaebajate pakutud planeeringulahendus on kooskõlas ka HÜP-ga ja teenib selles seatud eesmärkide saavutamist – antud juhul vähemalt ühe lasteaia rajamist eramaale. 4.
HÜP-is ei ole TÜP-ist kõrvalekaldumist selgitatud ega selle mõju Kakumäe tee 8A, 8B ja 8D planeeringule arvestatud 35 toetusavaldus ja allkirjad andnud isikute andmete koondtabel - 9.02.2018 kaebuse täpsustuse lisa
44 RKHKo otsus haldusasjas nr. 3-3-1-37-11, p.
36 RKHKo otsus haldusasjas nr. 3-3-1-80-06, p.
20 Lisaks rikkus vastustaja ka kaalutlusõiguse reegelid, kuna enne kaebajate suhtes negatiivse kaalutlusotsuse (st 23.09.2012 TLPA kirjas kajastatud otsus) tegemist ei ole vastustaja küsinud kinnistu omanike seisukohta korruselisuse vähendamise kohta ega tundnud huvi sellega omanikele kaasneda võivate negatiivsete tagajärgede suhtes.

§ 4

lg 2 kohustab haldusorganit kaalutlusõiguse teostamisel arvestama olulisi asjaolusid ja kaaluma põhjendatud huve. Seega on välistatud õiguspärane kaalutlusõiguse teostamine, kuna haldusorganil on kohustus enne kaalutlusõiguse alusel otsuse tegemist selgitada välja asjas olulise tähtsusega asjaolud, kogudes selleks vajaduse korral tõendeid omal algatusel (

§ 6), kuid seda ei tehtud.

Kaebajad soovivad rõhutada, et nende ärakuulamise nõue enne negatiivse kaalutlusotsuse langetamist ei oleks olnud pelk formaalsus. Kaebajad olid peale vastustaja poolse positiivse otsustuse tegemist (3-korruselise hoonestuse lubamist) asunud arhitektuuribüroo Murula kaasabil koostama maa-ala hoonestamise lahendusi, kulutades selleks suuri rahasummasid. Lubatava hoonestuse taas 2-korruseliseks muutmine tähendaks nende kulutuste asjatuks muutmist ja kaebajatele kahju tekkimist. Igal juhul on tegemist olulise asjaoluga, mida vastustaja oleks pidanud kaalutlusotsuse tegemisel arvestama. Kaebajad leiavad, et kui vastustaja prioriteediks oli planeerimismenetlus võimalikult kiiresti lõpetada, siis oleks Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistute juhtotstarve ja korruselisuse võinud jätta ka üldplaneeringuga määramata, määratledes selle maa-ala nn "konfliktialana", mis üldplaneeringu järgi tähendab seda, et nende maaalade juhtotstarvet üldplaneeringuga ei määrata ning see lahendatakse hiljem koostatava detailplaneeringuga. Ala hoonestamise ulatus määratakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus läbi viidavatest keskkonnaalastest uuringutest lähtuvalt. Sellisel juhul oleks maa-ala ehitusõigus lahendatud hiljem detailplaneeringu menetluse käigus. Selliselt on maakasutuse juhtotstarvet üldplaneeringuga muudetud mitmete riigile kuuluvate kinnistute osas (nt Kakumäe tee 47, Kakumäe tee 88, Kakumäe tee 92 ja Kakumäe tee 101, Poru 137, mistõttu on vastustaja isikuid ebavõrdselt kohelnud. Kaebajate käsutuses olevast dokumentatsioonist ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud sellist võimalust kaebajate kinnistute suhtes. 4.

Üldplaneeringus on seatud põhjendamatult karmid piirangud. Nagu kaebajad välja tõid, ei ole üldplaneeringus seatud kahekorruseliste hoonete rajamise piirangul sisulist põhjendust. Samuti jääb kaebajale arusaamatuks vastustaja soov juba üldplaneeringu staadiumis sedavõrd karmi piirangu seadmiseks. PlanS § 75 lg 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringu eesmärk on seega seada üldised ruumilise arengu tingimused ja maksimaalsed tingimused, mille sees on detailplaneeringute menetluses võimalik nö mängida ja asustuse kujunemist suunata. Samas ei ole üldplaneeringu eesmärk ja mõte juba ette seada liialt kitsendavaid tingimusi, mis ei võimalda tulevikus luua parimat ja mitmekesist lahendust. Üldplaneeringus liiga jäikade tingimuste seadmine võib takistada tulevikus ajakohaste arhitektuursete lahenduste kasutamist. Eespool väljatoodust on ilmne, et kolmekorruselisi hooneid on teatud mahus antud kinnistutel põhimõtteliselt võimalikuks ja sobivaks peetud. Samas on vastustaja üldplaneeringu lõpliku lahendusega sisuliselt võtnud ära võimaluse tulevikus detailplaneeringu menetluses alale parima ja mitmekesise lahenduse leidmiseks, mis võiks sisaldada nii kahe- kui kolmekorruselisi hooneid. Üldplaneeringus seatud üldiste asustust suunavate raamide sees täpsemate lahenduste leidmine peaks olema detailplaneeringu menetluse ülesanne. Kuigi ka vastustaja on justkui teatud hetkedel viidanud sellele, et hoonete täpse korruselisuse ja paiknemise küsimused võiksid saada lahenduse detailplaneeringu menetluses, on sellest 37 LPA 05.10.2016 kiri, 9.02.2018 kaebuse täpsustuse lisa
21 hoolimata seatud üldplaneeringus lõppastmes nii jäigad tingimused, mis parimate lahenduste leidmist oluliselt piiravad. Samuti tuleb siinkohal taas rõhutada, et vastustaja on halduskohtu istungil selgelt märkinud, et üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringud ei kavatseta menetleda, mis tähendab üheselt, et vastustaja varasem seisukoht hilisema lahenduse otsimisest enam asjakohane ei ole. 4.
HÜP-i osalise õigusvastasuse tuvastamise nõue Riigikohus on toonitanud, et EhS § 13 kohaselt eeldatakse, et juba detailplaneeringu algatamise staadiumis lahendab kohalik omavalitsus koos detailplaneeringu taotlejaga DP menetlemise seisukohalt olulised küsimused, sealhulgas kes teostab teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise ning kes kannab vastavad planeeringuga seotud kulud.38 Kakumäe tee 120 DP raames on teostatud KSH ja esitatud planeeringu lahendused ning eskiisid. Vastustaja ei ole Kakumäe 120 DP menetluse alguses ega hiljem selgitanud, et kaebajate soovitud DP lahendus ja ehitusmahud ei ole lubatavad. Sellist teavet vastustaja kaebajatele esitanud ei ole. Kui üld- või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust (planeerimisseaduse § 18 lg 5). Vastustaja ei ole teavitanud Kakumäe tee 8A, 8B ja 8D omanikke, et kavandatav rohevõrgustiku ala välistab seniste DP-de lõpuleviimise ja välistab ehitusõiguse määramise võimaluse vähemalt 50% ulatuses kavandatud ehitusmahust. HÜP-i vastuvõtmine olemasoleval kujul muudab Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 sisuliselt väärtusetuks. Kakumäe tee 8A ja 8B soetusmaksumuseks oli kokku 1 597 791,21 eurot ja 8D maksumuseks oli vastavalt ca 320 000 eurot. Planeerimismenetluse käigus õigusvastaselt tekitatud kahju (sealhulgas kinnistute turuväärtuse vähenemine) tuleb kahjustatud isikutele hüvitada. Vastavalt planeerimisseadusele on kohalik omavalitsus kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detail- või üldplaneeringuga nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel või kui piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks (PlanS § 30). 4.
Kaebajate muud väited Kaebajad väidavad, et üldplaneering ei põhine nõuetekohastel uuringutel, KSH aruanne kujutab endast formaalset dokumenti, milles kasutatud mõisted, kriteeriumid ja hindamismeetodid on ebaselged ning planeeringulahendust on arutatud ilma KSH aruandega tutvumata. Kuivõrd loetletud kaebajate väited on üldsõnalised ning põhjendamata, ei ole vastustajal võimalik nendele ka vastata. Vastustaja on seisukohal, et planeerimismenetlus viidi läbi kooskõlas seadusega ning sellisele seisukohale asus ka Harju maavanem, andes oma 27.10.2016 kirjaga nr 6-7/2014/3318 Haabersti linnaosa üldplaneeringule oma heakskiidu (lisa 2 – Harju Maavalitsuse 27.10.2016 kiri nr 6-7/2014/3318, tl 41-43). Veel väidavad kaebajad, et KSH läbi viinud mittetulundusühingu juhataja ei vasta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse (KeHJS) § 34 lg 3 p 2 nõuetele. Lisaks sellele, et kaebajate väide on üld- ja paljasõnaline, sätestab KeHJS § 34 lg 3 p 2, et 38 RKHKo otsus haldusasjas nr. 3-3-1-26-
22 strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju võib hinnata või hindamist juhtida ekspert, kes omab vähemalt kaheaastast töökogemust valdkonnas, mille keskkonnamõju ta soovib hinnata. Nimetatud sättest tuleneb kvalifikatsiooninõue eksperdile, mitte mittetulundusühingu juhile. Lisaks osundavad kaebajad, et planeeringu kehtestamisel on viidatud veel kehtestamata ja avalikustamata teemaplaneeringutele. Vastustaja osundab siinkohal Riigikohtu 20.03.2014 lahendile nr 3-3-1-87-13, mille kohaselt ei ole kohalikul omavalitsusel planeeringu kaalumisel keelatud arvesse võtta asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, s.h koostamisel oleva kõrgema planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega. 4.
Kaebuse esitajad paluvad vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 9739 (sh riigilõiv 60 eurot), istung ja seotud kulud 4518 eurot ja täiendavad seisukohad ja menetlustoimingud 12512,4 eurot so kokku 26769,4 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (II kd tl 193-197p, III kd tl 1-3p jaIV kd tl 51-54)). VASTUSTAJA SEISUKOHT
Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. 5.
Populaarkaebuse osas märgib vastustaja järgmist Kaebajad leiavad, et üldplaneeringu kehtestamine ilma uut avalikku väljapanekut läbi viimata oluline menetlusviga, mis võis viia ebaõige otsustuseni ja seetõttu tuleks vaidlustatud otsus tühistada. Kaebajad viitavad seejuures Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2004 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-28-
Vastustaja arvates ei ole viidatud lahend antud juhul asjakohane. Esiteks on üldplaneering oluliselt mahukam ning sellega hõlmatud teemade ring ja puudutatud isikute hulk oluliselt suurem kui detailplaneeringu puhul, mistõttu võtab kõigi esitatud vastuväidete kaalumine, nendele vastamine ning vajadusel muudatuste sisseviimine menetletavasse planeeringusse oluliselt rohkem aega. Teiseks oli viidatud kohtulahendis tegemist olukorraga, kus algselt jäi detailplaneering poolthäälte puudumise tõttu kehtestamata, kuid kehtestati täpselt samal kujul pool aastat hiljem. Antud juhul ei jõudnud üldplaneering varem kehtestamiseni seetõttu, et selle menetlemine oli pooleli. Näiteks Harju maavanem andis oma heakskiidu üldplaneeringule alles 27.10.2016 (kaebuse vastuse lisa 2). Nõustuda ei saa kaebajate seisukohaga, et uus avalik väljapanek oleks tulnud läbi viia üksnes seetõttu, et tõenäoliselt oli vahepeal lisandunud uusi isikuid, kes oleksid soovinud olla kaasatud üldplaneeringu menetlusse. Üldplaneeringu materjalid olid ka enne kehtestamist avalikult kättesaadavad ning kõigil huvitatud isikutel oli võimalik nendega tutvuda. Pärast viimast avalikku väljapanekut ja enne üldplaneeringu kehtestamist ei muudetud üldplaneeringu põhilahendust, millega oleks kaasnenud kohustus läbi viia uus avalik väljapanek. Kogu linnaosa hõlmavate planeeringute puhul on paratamatu, et puudutatud isikute ring planeeringu menetlemise vältel muutub. See asjaolu iseenesest ei muuda üldplaneeringut õigusvastaseks. 5.
Havi tn 12 Kaebajad väidavad, et esitasid üldplaneeringu avalike väljapanekute järgsetel avalikel aruteludel vastustajale omapoolsed ettepanekud üldplaneeringu kohta, mis puudutasid Havi tn 12, Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistuid. Tehnovõrkude Ehituse OÜ esitas 21.01.2011 ja 23.05.2011 üldplaneeringu osas ettepaneku, milles osundas, et üldplaneeringus markeeritud hoonestusala ei ühti Havi tn 12 detailplaneeringu eskiisi hoonestusalaga (lisa 3 – Tehnovõrkude Ehituse OÜ 21.01.2011 ja 23 23.05.2011 kirjad tl 45-46). Tehnovõrkude Ehituse OÜ palus korrigeerida üldplaneeringu hoonestusala piiri Havi tn 12 krundi osas vastavalt Havi tn 12 detailplaneeringu eskiisile. Vastustaja teavitas Tehnovõrkude Ehituse OÜ-d oma 06.07.2011 kirjaga nr 3-1/1978, et üldplaneeringu lahendust täpsustatakse vastavalt koostamisel olevale Havi tn 12 detailplaneeringu lahendusele (lisa 4 – TLPA 06.07.2011 kiri Tehnovõrkude Ehituse OÜ-le, tl 47-48). Oma 23.02.2012 kirjas esitas Tehnovõrkude Ehituse OÜ samasisulise ettepaneku (lisa 5 – Tehnovõrkude Ehituse OÜ 23.02.2012 kiri tl 49-50), mille vastustaja vastas 02.04.2012, teavitades kaebajat, et Haabersti linnaosa üldplaneeringu lahendus on kooskõlas koostamisel oleva Havi tn 12 detailplaneeringu lahendusega (lisa 6 – TLPA 02.04.2012 kiri Tehnovõrkude Ehituse OÜ-le, tl 51-52). Eeltoodust tulenevalt jääb vastustajale arusaamatuks, millises osas ei ole vastustaja kaebaja arvates tema ettepanekutega arvestanud. 5.
Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistute omanikud soovisid, et nimetatud kinnistute maakasutuse juhtotstarbeks määrataks korterelamute ala, samas kui ümberkaudsete kinnistute omanikud soovisid, et alale nähtaks ette pereelamud. Muuhulgas olid kohalikud elanikud mures liikluskoormuse kasvu pärast olukorras, kus piirkonnas on praegugi hommikuste ja õhtuste tipptundide ajal liiklemine raskendatud. Üldplaneeringu esimese avaliku väljapaneku ajal oli Kakumäe tee 8a, Kakumäe tee 8b ja Kakumäe tee 8d kinnistute maakasutuse juhtotstarbeks määratud pereelamute ala (Ep) säilitatava või loodava rohevõrgustikuga arenguala (rohevõrgustiku kaardil arenguala nr 207). Kakumäe teega külgnevas osas on maakasutuse juhtotstarbeks määratud ettevõtlusala ning avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide ala (B+A). Esimese avaliku väljapaneku järgselt avaldas OÜ TRAX Teenused (Kakumäe tee 8a hoonestusõiguse omanik) soovi, et Kakumäe tee 8a ja 8d kinnistutele määrataks korterelamute ala (Ek) juhtotstarve ning hoonestustiheduseks 1,2 ja korruselisuseks 2 kuni 4 korrust (lisa 7 – OÜ TRAX Teenused 20.05.2011 kiri, tl 54). Tulenevalt Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistute omanike soovidest ning vastustaja seisukohast, et linna tervikliku ja jätkusuutliku arengu kavandamisel on vajalik tagada elamispindade mitmekesisus, üldplaneeringu lahendust muudeti. Üldplaneeringu teisel avalikul väljapanekul oli Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistute maakasutuse juhtotstarve määratletud väikeelamute alana (Ev) ja ettevõtlusala ning avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alana (B+A). Kakumäe tee 8a, Kakumäe tee 8b ja Kakumäe tee 8d kinnistute haljastuspõhimõtteks oli määratud aedlinn haljastuse osakaaluga minimaalselt 30%. Kinnistute hoonestustihedus oli 0,3 ja korruselisus
Teise avaliku väljapaneku jooksul esitasid kohalikud elanikud (132 isikut) sellisele lahendusele kollektiivse vastuväite, väljendades vastuseisu esimese avaliku väljapaneku järgsetele üldplaneeringu muudatustele, mille kohaselt muudeti Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistute maakasutuse juhtotstarve pereelamute alast (Ep) väikeelamute alaks (Ev). Samuti ei olnud nad nõus muudatustega hoonete korruselisuse osas, asudes seisukohale, et ala peab jääma pereelamute alaks (Ep), kus hoonestustihedus on 0,3 ja maksimaalne korruselisus 2 (lisa 8 - 03.02.2012 kollektiivne vastuväide, tl 55-62). Teise avaliku väljapaneku järgselt avaldas Osaühing Cautor soovi Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistutele osaliselt 3-korruseliste väikeelamute püstitamiseks (Osaühing Cautor 23.02.2012 kiri). Amet kaalus seda võimalust ning leidis, et Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistutel võivad 24 3korruselised olla ridaelamu tüüpi korterelamud ning sellisel hoonetüübil ei tohi kolmanda korruse pind olla suurem kui 50% alumiste korruste pinnast. Harju Maavalitsuses 05.06.2013 toimunud arutelul esitasid vastuväite esitajad (70 inimest) Harju Maavanemale pöördumise, mille kohaselt toetasid maksimaalse hoonestuskõrguse osas üldplaneeringu esimesel avalikul väljapanekul välja pakutud lahendust, mis nägi ette kuni 2korruselised hooned ega nõustunud ala määramisega väikeelamualaks. Vastuväidete esitajad olid seisukohal, et Kakumäe tee 8a, Kakumäe tee 8b ja Kakumäe tee 8d kinnistud peaksid jääma pereelamute alaks (Ep), kus hoonestustihedus oleks 0,3 ja maksimaalseks korruselisuseks kuni 2 korrust. Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistute maakasutuse juhtotstarvete määramise osas esitatud vastuväidete kohta andis Harju Maavalitsus seisukoha oma 29.07.2013 kirjas nr 6-7/2013/941 (lisa 1 – Harju Maavalitsuse 29.07.2013 kiri nr 6-7/2013/941, tl 36-40p). Harju maavanem, võttes arvesse paljude kohalike elanike suurt huvi Kakumäe tee 8a, Kakumäe tee 8b ja Kakumäe tee 8d kinnistute säilimiseks pereelamute alana, tegi vastustajale ettepaneku veelkord kaaluda nimetatud kinnistutele väikeelamu ala (Ev) maakasutuse juhtotstarbe määramist ning maksimaalse korruselisuse kuni kolm korrust, planeerimise otstarbekust ja põhjendatust. Harju maavanem palus vastustajal veelkord põhjalikult kaaluda vastuväidete esitajate kirjades välja toodud argumente, miks ei ole nende hinnangul üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimused antud piirkonda sobivad. Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 4 lõike 2 punkti 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine linna või valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. PlanS § 8 lõige 3 sätestab, et üldplaneeringu ülesanne on muuhulgas valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine, samuti maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe määramine. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a territoriaalplaneerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Planeerimistegevuse eesmärgiks ei ole mitte ainult üksiku kinnistu omaniku huvide teostamise võimaldamine, vaid parima võimaliku lahenduse leidmine, arvestades ka teiste huvitatud isikute, s.t nii teiste kinnistu omanike kui ka avalike huvidega, samuti säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise ning keskkonnakaitse vajadustega. Kohalik omavalitsus peab kaalutlusõiguse alusel hindama, milline on otsuste mõju kinnistu omaniku õigustele, s.h omandiõigusele ning kas piirangute seadmine on põhjendatav ülekaaluka avaliku huviga. Kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsustuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid planeeringulahendusi. Õiguste piirang peab olema proportsionaalne ja otsus peab vastama võrdse kohtlemise põhimõttele. Võttes arvesse ühelt poolt suure hulga piirkonna elanike vastuseisu sellele, et ala juhtotstarbeks määratakse väikeelamute ala (Ev) ning eriti just suurema korruselisuse kui kaks korrust osas, ning teiselt poolt maaomaniku soovi määrata maakasutuse juhtotstarbeks korterelamute ala ning saada ehitusõiguse realiseerimiseks suuremat vabadust, jõudis 25 vastustaja seisukohale, et huvide tasakaalustamiseks on parim kompromisslahendus, mis võimaldab Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d omanikul püstitada alale korterelamud (väikeelamute (Ev) alal võivad paikneda pere-, paaris-, kaksik-, rida-, vaip- ja aatriumelamud, ridaelamu tüüpi korterelamud, väikesed korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted), kuid määrata korruselisuseks kuni kaks korrust. Kahekorruseline hoonestus ei lähe vastuollu ümbritsevate väljakujunenud pereelamute ala hoonete kõrgusega ning riivab vähem ümbritsevate kinnistuomanike huve. Valdavalt ongi üldplaneeringus määratud pereelamute alaga ümbritsetud väikeelamute alal lubatud korruselisuseks kuni kaks korrust. Selline lahendus, mis mahuliselt on lähedane pereelamutele, kuid võimaldab korterelamute ehitamist, vastab piirkonna arenguvajadustele ning arvestab nii Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistu omaniku kui ka kohalike elanike huve. Ehkki kaebaja hinnangul piirab korruselisuse kuni kaks korrust nõue põhjendamatult võimalikke arhitektuurseid lahendusi, on vastustaja seisukohal, et maakasutuse juhtotstarbeks jääv väikeelamute ala (Ev) annab piisavalt võimalusi mitmekülgse, kaasaegse ja kvaliteetse arhitektuurse lahendusega hoonete rajamiseks piirkonda. Hoonestamata ala planeerimisel tuleb enam lähtuda ümbritsevast väljakujunenud elamuala hoonestuspõhimõtetest. Vastava seisukoha edastas vastustaja Osaühingule Cautor ja Osaühingule Infestus oma 23.09.2013 kirjas (lisa 9 – TLPA 23.09.2013 kiri, tl 63-64p). Ka Harju Maavalitsus asus oma 06.12.2013 kirjas nr 6-7/2013/941 seisukohale, et vastustaja on piisavalt oma seisukohti põhjendanud, arvestades nii kohalike elanike kui ka maaomanike huvidega (lisa 10 – Harju Maavalitsuse 06.12.2013 kiri nr 6-7/2013/941, tl 65-69). 13.08.2014 kohtus vastustaja Osaühing Cautori esindajatega, kus veelkord arutati korruselisuse küsimust ning vastutaja selgitas Osaühing Cautor esindajatele veelkord, et amet on kohustatud planeerimisotsuste tegemisel kaaluma kõigi osapoolte huvisid, s.t nii kinnistute omaniku soovi hoonestada ala pereelamutest erineva hoonetüübiga ehk kolmekorruseliste väikeelamutega kui ka kohalike elanike ja teiste kinnistute omanike soovi määrata alal maakasutuse juhtotstarbeks pereelamute ala (Ep) ning mitte võimaldada rajada piirkonda kõrgemaid kui kahekorruselisi hooneid. Pikkade vaidluste tulemusena jõuti lahenduseni, mis maakasutuse juhtotstarbe osas arvestab Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d omanike soove hoonestada ala korterelamutega, kuid arvestamaks ka kohalike elanike huve, on elamute kõrguseks määratud kuni kaks korrust, mis arvestab juba väljakujunenud pereelamute ala hoonete kõrgusega. Vastustaja selgitas, et ka linnaehituslikult sobib sinna piirkonda paremini madalam hoonestus, mitte kõrged korterelamud (lisa 11 – Haabersti linnaosa üldplaneeringus Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistutele määratud ehitusõiguse arutelu protokoll, tl 70-71). Vastustaja kaalus üldplaneeringu menetluses nii kaebajate OÜ TRAX Teenused ja Osaühingu Cautor soove ja ettepanekuid kui ka kohalike elanike huve ning jõudis selle tulemusena kompromisslahenduseni, mis arvestab mõlema poole huvidega. Sellisele seisukohale asus ka Harju Maavalitsus oma 06.12.2013 kirjas nr 6-7/2013/941 (kaebuse vastuse lisa 10). Haldusasjas nr 3-17-1087 punktis 8.1 asus kohus seisukohale, et üldplaneering piirab igal juhul teataval määral maaomaniku õigusi. Samas, arvestades, et kohalikul omavalitsusel on planeerimisotsuste tegemisel väga lai kaalutlusruum ja otsustuspädevus ning isikul puudub subjektiivne õigus nõuda maa kasutustingimuste määramist lähtudes ainuüksi kinnistuomaniku huvist, on vastavate piirangute seadmine põhjendatud. Kohus ei saa kontrollida planeerimisotsuste otstarbekust, sest otstarbekusküsimustes on lõplike otsuste tegemine haldusorgani ainupädevuses. Kaebajad osundavad Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 otsusega kehtestatud Tallinna üldplaneeringule, mille kohaselt oli Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d ala juhtotstarbeks väikeelamute 26 ala ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4 korrustelistele elamutele mõeldud ala, kus võis paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid ning leiavad, et Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d taotlus on korruselisuse nõude osas kooskõlas ala suhtes kehtinud Tallinna üldplaneeringuga. Vastustaja juhib tähelepanu, et Tallinna üldplaneering määras kindlaks üksnes peamised territooriumi juhtfunktsioonid, kuid ei määranud ära konkreetse kinnistu ehitusõigust. Ehitusõiguse üle tuli varasema ja tuleb ka praegu kehtiva õigusliku regulatsiooni kohaselt otsustada detailplaneeringu kohustusega aladel (milleks on ka Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistud) detailplaneeringuga. Seega ei saanud kaebajatel Tallinna üldplaneeringust tulenevalt tekkida õiguspärast ootust, et nad saavad kinnistud hoonestada Tallinna üldplaneeringuga määratud maksimaalses ulatuses. Kaebajad osundavad, et peale Haabersti linnaosa üldplaneeringu vastuvõtmist on vastustaja korduvalt muutnud oma seisukohta Kakumäe teeb 8a, 8b ja 8d ehitusõiguse suhtes. Seejuures on vastustaja kaebaja hinnangul lähtunud kaalutlusotsuse tegemisel lubamatust kaalutlusest, s.t Harju maavanema seisukohaga, mille kohaselt tähendanuks kaebajate soovitud muudatus planeeringu põhilahenduse muutmist, mis tooks kaasa uue avaliku väljapaneku korraldamise kohustuse. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt ta lähtus kaalutlusotsuse tegemisel lubamatust kaalutlusest. Asjaolu, et vastustaja osundas 13.08.2014 toimunud nõupidamisel üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega kaasnevale ajakulule kui ühele aspektile, ei tähenda, et see oli oluline või peamine kaalutlus, millest vastustaja lähtus. Kaebajad leiavad, et vastustaja on rikkunud kaalutlusõigust ka sellega, et kaalutlusõiguse teostamisel arvestati teise avaliku väljapaneku ajal esitatud kohalike elanike kollektiivse vastuväitega maakasutuse juhtfunktsiooni muutmisele ja 3-korruselise hoonestuse lubamisele, kuid jäeti arvestamata kaebajate Osaühingu Cautor ja Osaühingu Infestus poolt vastustajale esitatud e-kirjaga (09.02.2018 kaebuse täienduse lisa 9). Vastustaja leiab, et otsustusautonoomia planeeringute menetlemisel annab talle ka õiguse otsustada, millise kaalu ta mingile asjaolule omistab. Antud juhul puudus vastustajal esiteks võimalus üheselt tuvastada, milles seisnes kaebajate poolt läbi viidud arendusplaanide tutvustamine. Teiseks lähtus vastustaja eeldusest, et kohalikud elanikud, kes on nõus suuremamahuliste arendusplaanidega, ei ole eeldatavalt vastu ka arendustegevusele väiksemas mahus. Nõustuda ei saa kaebajate väitega, et Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistutele piirangute seadmisel on rikutud on ärakuulamisõigust. Kaebajad olid planeeringulahendusest teadlikud ning said väljendada oma seisukohti üldplaneeringu koostamise käigus. Seega on kaebajad üldplaneeringu menetluses olnud ära kuulatud. Asjaolu, et kaebajad ei ole ärakuulamise tulemusega rahul, ei tähenda seda, et õigust olla ära kuulatud on rikutud. Kaebajate hinnangul seisneb minetus kaalutlusõiguse teostamisel ka selles, et kaebajate seisukohta ei küsitud enne nende suhtes negatiivse kaalutlusotsuse tegemist. Vastustaja selgitab, et planeeringute menetlemisel tegutseb vastustaja täieliku otsustusautonoomia tingimustes ehk ta peab langetama vastavad otsused ja viima planeeringu kehtestamiseks vajalikku vormi kujundades selleks iseseisvalt kaalutlusõiguse alusel oma seisukoha ilma, et ta peaks täiendavalt ühegi menetlusosalisega oma kujundatavat seisukohta arutama ja nendega oma seisukohta kooskõlastama. Kaebajatel puudus haldusmenetluslik õigus väljaspool planeerimisseadusega antud õigusi osaleda haldusorgani kaalutlusõigusel põhineva seisukoha kujundamisel ja haldusakti eelnõu haldusorganisisesel väljatöötamisel. Halduskohus on haldusasjades 3-17-1083 ja 3-17-1087 asunud seisukohale, et kaebaja esitatud näited riigile kuuluvate maade kohta erisuste tegemisel ei muuda üldplaneeringut õigusvastaseks. Kui ka üldplaneeringus fikseerida konkreetse juhtotstarbe asemel konfliktala, ei tagaks see kaebajatele vaidlusalustel kinnistutel ehitamise õigust. 27 5.
Kakumäe tee 120 Haabersti üldplaneeringu põhikaardi nr 2 „Roheline võrgustik“ kohaselt on Kakumäe tee 120 kinnistu juhtotstarbeks üldplaneeringus määratud osaliselt roheala, osaliselt rohevõrgustiku arenguala. Üldplaneeringu kohaselt on rohealad puhkeotstarbelised alad, nagu metsad, avalikud pargid, looduslikud haljasalad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Alal võivad paikneda mänguväljakud ja lemmikloomade jalutusplatsid ning üksikud väiksemad puhke- ja spordiehitised. Rohevõrgustiku arengualad on olemasolevad rohealad, mis kavandatakse jätta osaliselt või täies ulatuses rohealadeks ka tulevikus. Ala hoonestamise võimalikkus ja ulatus määratakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus läbiviidavatest keskkonnaalastest (taimestiku, loomastiku, linnustiku, elupaigatüüpide jms) uuringutest. Rohevõrgustiku arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel tagada toimiv rohevõrgustiku sidusus ümbritsevate rohestruktuuridega. Rohevõrgustiku arengualadel on prioriteediks loodusväärtuste säilitamine. Alade hoonestamisel pereelamutega on soovitatav mitte planeerida krunte, mille pindala on väiksem kui 1500 m2 (üldplaneeringu seletuskiri, lk 53). Üldplaneeringu põhikaardi nr 1 „Maakasutusplaan“ kohaselt jääb kinnistu pereelamute (Ep) alale, kus võivad paikneda ühe või kahe korteriga elamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused. Kokkuvõttes on kinnistu üldplaneeringu kohaselt määratud osaliselt rohealaks ja osaliselt pereelamute alaks. Üldplaneeringu rohealade lahenduse järgi on seal elamuala tüübiks määratud metsalinn, kus tuleb säilitada looduslähedane metsamaastiku miljöö. Kinnistu omanik on seisukohal, et Kakumäe tee 120 kinnistu määramisega rohealaks ja rohevõrgustiku alaks piiratakse ulatuslikult ja põhjendamatult kinnistu omaniku õigusi. Üldplaneeringu menetluses ei esitatud Kakumäe tee 120 kinnistu osas ühtegi vastuväidet. Kaebaja Osaühing Cautor väidab, et kuna ta omandas Kakumäe tee 120 kinnistu alles
aasta detsembris, siis puudus tal võimalus osaleda üldplaneeringu avalikel aruteludel. Vastustaja osundab, et Kakumäe tee 8b ja 8d omanikuna, kes eeltoodust nähtuvalt aktiivselt üldplaneeringu menetluses osales ning üldplaneeringuga kavandatavaga ilmselgelt väga hästi kursis oli, pidi Osaühing Cautor juba kinnistut omandades teadma Kakumäe tee 120 kinnistule üldplaneeringuga kavandatavatest piirangutest. Järelikult ei saanud Osaühingul Cautor olla õigustatud ootust, et Kakumäe tee 120 kinnistul saab omandiõigust realiseerida teisiti, kui selleks ajaks juba menetlemise lõppjärku jõudnud üldplaneering ette nägi. Tallinna Linnavalitsuse 23.03.2011 korraldusega nr 413-k (tl 72-73p) algatati Kakumäe tee 120 kinnistu detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Detailplaneeringu ülesanne on Kakumäe tee 120 kinnistu jagamine kaheteistkümneks elamumaa, kaheks transpordimaa, üheks tootmismaa ja üheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ning moodustatavatele elamumaa sihtotstarbega kruntidele kokku kaheteistkümne 2korruselise üksikelamu ja kuni kahekümne kolme 1korruselise abihoone ning tootmismaa sihtotstarbega krundile ühe 1-korruselise tootmishoone ehitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. Algatamise korralduse p-i 7.2 kohaselt tuli detailplaneeringuga metsaalale kavandatava hoonestamise võimalikkus ja tingimused välja selgitada keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Kakumäe tee 120 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande kohaselt viidi KSH läbi perioodil mai-detsember 2011 ning selle käigus analüüsiti detailplaneeringulahenduse vastavust ülemuslikele strateegilistele 28 planeerimisdokumentidele ning õigusaktidele. Hindamisel leiti, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus on täiel määral kooskõlas Tallinna linna ja Haabersti linnaosa üldplaneeringutega (KSH aruanne, tl 74-164p). Osaühing Cautor väidab, et üldplaneeringu dokumentides ei ole motiveeritud, miks Kakumäe tee 120 kinnistu määrati suures ulatuses rohealaks ja rohevõrgustiku arengualaks. Kuna Kakumäe tee 120 osas üldplaneeringu menetluses vastuväiteid ega arvamusi ei esitatud, siis ei ole üldplaneeringu dokumentides ka konkreetselt Kakumäe tee 120 kinnistu määramist roheala – rohevõrgustiku arenguala koosseisu käsitletud – arvestades üldplaneeringuga hõlmatud kinnistute hulka, ei ole mõeldav, et üldplaneeringu seletuskirjas käsitletaks iga kinnistut eraldi. Küll aga on üldplaneeringu seletuskirjas selgitatud rohealade ja rohevõrgustiku arengualade määramise üldisi põhimõtteid. Seletuskirja kohaselt on Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamisel haljastuspõhimõtete kujundamisel lähtutud avalikust huvist ja põhiseadusega kaitstud väärtustest (loodusvarade ja ressursside säästlik kaitse, tervis, liikumisvabadus) ning üldisest põhimõttest kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele. Kakumäe tee 120 jääb osaliselt roheala nr 9 – Kakumäe raba – koosseisu, mis on määratud ülelinnalise tähtsusega puhke- ja virgestusalaks. Üldplaneeringu seletuskirja p-i 4.1.7 kohaselt on selle roheala eesmärk säästa haruldast klindipaljandiga rannikut, jätta alles lindude ja loomade eluruum, hoida eramuid põhjatuule eest, pakkuda lähiümbruse elanikele ja teistele linlastele matka- ja puhkevõimalusi. Alale võib rajada kergliiklusteid, jooksuradasid, puhkekohti, väiksemaid puhke- ja spordiehitisi. Kakumäe tee 120 määramisel osaliselt roheala koosseisu lähtuti mh asjaolust, et kinnistu sihtotstarve on 50% elamumaa, 50% maatulundusmaa, kinnistu on hoonestamata ja kaetud metsaga. Kinnistu osas on algatatud detailplaneeringu koostamine, mille eesmärk ei ole üldplaneeringuga vastuolus. Detailplaneeringuga (alternatiivid I ja II) on kinnistu rohealaks määratud osale kavandatud ainult mänguväljakud ja puhkekohad ning nendeni viivad teerajad. Tegevus vastab roheala kasutustingimustele. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et Kakumäe tee 120 kinnistu omaniku huvidega on üldplaneeringu koostamisel arvestatud, nii nagu ka avaliku huviga. Üldplaneeringu lahendus lähtub olemasolevast olukorrast, s.t asjaolust, et kinnistu on hoonestamata ja kaetud metsaga ning selle sihtotstarve on 50% maatulundusmaa, üldplaneeringu lahendus on kooskõlas algatatud detailplaneeringu lahendusega ega takista selle edasist menetlemist ning üldplaneeringu lahendusele ei esitatud Kakumäe tee 120 kinnistu osas menetluse vältel ühtegi vastuväidet. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas oleks saanud eeltoodut arvestades kinnistu omaniku huvidega veel rohkem arvestada või milles seisneb kinnistu omaniku arvates antud juhul tema õiguste rikkumine. Kaebajad väidavad, et üldplaneeringu menetlemisel on arvestamata jäetud menetletava Kakumäe tee 120 detailplaneeringuga, mida ei ole pärast üldplaneeringu kehtestamist võimalik senisel viisil ellu viia. Vastustajale jääb kaebajate väide arusaamatuks. Üldplaneeringu lahendus on algatatud detailplaneeringu lahendusega kooskõlas ega takista selle edasist menetlust (vastustaja 21.09.2017 vastuse punktid 41-50). Kaebajad väidavad ka jätkuvalt, et üldplaneering on vastuolus Havi tn 12 detailplaneeringu lahendusega, kuid ei täpsusta, milles see vastuolu seisneb. Mis puudutab kaebajate väiteid, et Tallinna üldplaneering nägi Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 juhtotstarbeks ette väikeelamumaa, siis juhib vastustaja veelkord tähelepanu, et Tallinna üldplaneering määras kindlaks üksnes peamised territooriumi juhtfunktsioonid, kuid ei määranud ära konkreetse kinnistu ehitusõigust. Ehitusõiguse üle tuli varasema ja tuleb ka 29 praegu kehtiva õigusliku regulatsiooni kohaselt otsustada detailplaneeringu kohustusega aladel (milleks on ka Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d kinnistud) detailplaneeringuga. Seega ei saanud kaebajatel Tallinna üldplaneeringust tulenevalt tekkida õiguspärast ootust, et nad saavad kinnistud hoonestada Tallinna üldplaneeringuga määratud maksimaalses ulatuses. Kaebajad leiavad, et olukorras, kus riigile kuuluvad kinnistud on määratud konfliktalaks, kuid kaebajatele kuuluvate kinnistute osas on vastav lahendus jäetud üldse kaalumata, on tegemist ebavõrdse kohtlemise põhimõtte olulise rikkumisega. Vastustaja osundab kohtu seisukohtadele haldusasjas 3-17-1083, mille kohaselt ei muuda kaebajate esitatud näited riigile kuuluvate maade kohta erisuste tegemisel üldplaneeringut õigusvastaseks. Kui ka üldplaneeringus määratleda konkreetse juhtotstarbe asemel konfliktala, ei tagaks see kaebajatele soovitud ehitusõigust.
Kolmanda isiku seisukoht 6.
Kolmas isik toetab kokkuvõtlikult kaebajate kaebust tühistada Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsus nr 40 kaebuses toodud kinnistutele kehtestatud ja vaidlustatud piirangute osas. Kolmanda isiku omandis oleva Havi tn 12 kinnistu puhul puudutab see kitsendusi, mis tulenevad kinnistu määramist roheala ning rohevõrgustiku arenguala koosseisu. Kolmas isik jagab täielikult kaebajate erinevates menetlusdokumentide põhiseisukohti, mille kohaselt ei ole kinnistu rohevõrgustikku hõlmamist üldse põhjendatud ei planeeringus endas ega keskkonnamõju strateegilises hindamises. Lisaks sellele formaalselt laadi puudusele ei ole vastustaja kogu menetluse väitel esitatud seisukohtades püüdnud ka sisuliselt argumenteerida, mis õigustab Havi tn 12 kinnistule selliste kitsenduste määramist. Kolmas isik leiab, et vastustaja ei saa lihtsalt tugineda üldplaneeringu materjalidele, vaid peaks oma väiteid tõendama konkreetsete menetluses esitatud tõenditega. 6.
Asja materjalidest ei nähtu ka ühtegi ekspertarvamust, mis üldplaneeringu sellist lahendust (ja sisuliselt varasema üldplaneeringu muutmist) põhjendaks. Vastupidi, näiteks kaebajate 16.01.2023 dokumendis (lk 6) on põhjendatult viidatud, et tehtud uuringud viitavad hoopis sellele, et rohevõrgustiku ala Havi tn 12 kinnistul ei ole põhjendatud. 6.
Haabersti LO üldplaneeringuga Havi tn 12-le kavandatud rohekoridoril puudub kolmanda isiku poolt viidatud uuringust (Olavi Hiiemäe Kakumäe loodusuuringute ekspertarvamus) nähtuvalt adekvaatne põhjendus. Kohapealseid olusid igakülgselt hinnates toovad eksperdid välja, et selline kunstlik rohekoridor paneb loodusliku loomastiku isegi suuremasse ohtu, mida võib pidada lausa keskkonnavaenulikuks. Kõneks olevaid aspekte pidanuks Tallinna linn uurima ja põhjendama vaidlustatud üldplaneeringu menetluses. 6.
Kolmas isik möönab, et kuigi Tallinna linn ei saanud otseselt arvestada hiljuti tehtud uuringutega, on tõsiasi see, et samaväärset ekspertiisi planeerimismenetluses ei tehtud ehk olulisi küsimusi ei uuritud piisava põhjalikkusega. Oluliste küsimuste välja selgitamata jätmine on viga, mida Tallinna linn ei saa eitada. Praeguseks tehtud ekspertiisid aga kinnitavad, et ebapiisav põhjendamine ongi viinud sisuliselt vale otsuseni. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Käesolevas asjas seisneb vaidlus selles, kas Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneering (ÜP) on õiguspärane Kakumäe tee 120, 8a, 8b, 8 d ning Havi tn 12 kinnistutele kohaldatud piirangute osas. 30 Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud: 7.
Vaidlustatud üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on roheala puhkeotstarbeline ala, nagu mets, avalik park või looduslik haljasala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Alal võivad paikneda mänguväljakud ja lemmikloomade jalutusplatsid ning üksikud väiksemad puhke- ja spordiehitised. Rohealad on üldiselt mõeldud avalikuks kasutamiseks, juhul kui omanik määramisega nõustub. Detailplaneeringute koostamisel kaalutakse rohealaks määratud aladele üksikute pereelamute rajamise võimalust kohtades, mis külgnevad olemasolevate või üldplaneeringus kavandatud tänavatega ning kus puudub väärtuslik kõrghaljastus. Rohealadel paiknevaid üksikuid krunte saab kasutada senise sihtotstarbe kohaselt. Nende täpsemad hoonestustingimused määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. Eraldi on vaidlustatud üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku arengualad. Need piirkonnad on olemasolevad rohealad, mis kavandatakse jätta osaliselt või täies ulatuses rohealadeks ka tulevikus. Ala hoonestamise võimalikkus ja ulatus määratakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus läbi viidavatest keskkonnaalastest (taimestiku, loomastiku, linnustiku, elupaigatüüpide jms) uuringutest lähtudes. Rohevõrgustiku arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel tagada toimiv rohevõrgustiku sidusus ümbritsevate rohestruktuuridega. Rohevõrgustiku arengualadel on prioriteediks loodusväärtuste säilitamine. Alade hoonestamisel pereelamutega on soovitatav mitte planeerida krunte, mille pindala on väiksem kui 1500 m
7.
Vaidlust ei ole selles, et kaebajatele kuuluvad täielikult või osaliselt järgmised kinnistud: 7.2.
Tehnovõrkude Ehituse OÜ omandis oli kuni 03.06.2022, mil selle omandas kinnistusraamatu kandest lähtuvalt B.O (tagasiostuõigus Tehnovõrkude Ehituse OÜ), Havi tn 12 kinnistu (katastritunnus 78401:101:1902). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et Tallinna linna üldplaneeringu järgi oli Havi tn 12 kinnistu määratletud väikeelamumaana, kus pidi säilima kõrghaljastus (Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrus nr 3). Havi tn 12 kinnistu suhtes on esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus 15.04.2010 (vt https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP034480#tab35 ). 01.07.2011 on Tallinna linn esitatud eskiisi täiendamise nõude. Kohtule on esitatud Havi tn 12 detailplaneeringu eskiis, kust nähtub kinnistule 2 ühepereelamu rajamise soov koos abihoonetega (vt lisakaust - eskiis). Vaidlustatud ÜP järgi on Havi tn 12 kinnistu roheala ja rohevõrgustiku arenguala (vt https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000020 Põhikaart 2 Roheline võrgustik). 7.2.
OÜ Cautor omandis on alates 18.12.2015 Kakumäe tee 120 kinnistu (katastritunnus 78406:611:1180). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et varasemalt oli kinnistu määratletud perspektiivse väikeelamumaana, kus pidi säilima kõrghaljastus (Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrus nr 3). Vaidlustatud HÜP järgi on Kakumäe tee 120 kinnistu roheala ja rohevõrgustiku arenguala vt https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000020 Põhikaart 2 Roheline võrgustik) (vt ka eelmine punkt roheala ja rohevõrgustiku arenguala sisu osas). Vaidlust ei ole ka selles, et Kakumäe tee 120 kinnistu suhtes on algatatud Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 413-k detailplaneeringu menetlus (tl 72-73p). Selle raames on tehtud ka kinnistul keskkonna mõjude hindamine „Kakumäe tee 120 kinnistu detailplaneeringu strateegiliste mõjude hindamine“ (KSH) (tl 74-164p). 7.2.
OÜ Infestus omandis on Kakumäe tee 8a (katastritunnus 78406:610:1370) kinnistu. OÜ 31 Cautor omandis on Kakumäe tee 8b (katastritunnus 78406:610:4700) ja 8d (katastritunnus 78406:610:0096) kinnistud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et varasemalt olid need kinnistud määratletud segahoonestusalana, kus oli lubatud igasugune ettevõtlus v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine, alal võisid paikneda ka üksikud elamud ja asutused ning lubatud oli püstitada 3-4 korruselisi elamuid ning samuti võisid paikneda alal elamupiirkonda teenindavad asutused ja väiksemad kaubandus-teenindusettevõtted (Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrus nr 3). OÜ TRAX Teenused omab hoonestusõigust Kakumäe tee 8a osas (vt elektrooniline kinnistusraamat). OÜ TRAX Teenused palus ÜP menetluses määrata Kakumäe tee 8a ja 8d kinnistutele maakasutuse juhtfunktsiooniks korterelamute ala. TLPA ei nõustunud maakasutuse juhtfunktsiooni muutmisega. Kakumäe tee ääres määrati maakasutuse juhtfunktsiooniks ettevõtlusala (B). Roheala arenguala nr 207 tähistus eemaldati. Haljastuse osakaaluks jääb 30% (aedlinn). Samuti ei nõustutud hoonestustiheduse ja korruselisuse tõstmisega. Osaühingu Cautor palus ÜP menetluses määrata Kakumäe tee 8b kinnistule maakasutuse juhtfunktsiooniks korterelamute ala. Kakumäe tee ääres määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks ettevõtlus- / avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide ala (B A). Roheala arenguala nr 207 asemel näha ette segahoonestusala haljastusprotsent 20%. Hoonestustiheduseks määrata 1,2 ja korruselisuseks 2-
TLPA ei nõustunud maakasutuse juhtfunktsiooni muutmisega. Kakumäe tee ääres on juba määratud maakasutuse juhtfunktsiooniks ettevõtlusala (B). Roheala arenguala tähistus eemaldati. Haljastuse osakaaluks jääb 30% (aedlinn). Samuti ei nõustutud hoonestustiheduse ja korruselisuse tõstmisega. Vaidlustatud HÜP järgi asuvad kinnistud Kakumäe tee 8a, 8b ja 8d väikeelamute alal (Ev), ning ühiskondlike hoonete (avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide) ja ettevõtlusalal (A+B). HÜP Seletuskirja (lk 8) kohaselt võivad väikeelamute alal paikneda pere-, paaris-, kaksik-, rida, vaip- ja aatriumelamud, ridaelamu tüüpi korterelamud, väikesed korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad, kaubandus-, teenindus- ja lastehoiuettevõtted. Väikeelamute alale detailplaneeringute koostamisel tuleb tagada sujuv üleminek väikeelamute alalt pereelamute alale (üleminekuala on vähemalt ühe keskmise pereelamu krundi laiune ala, mida võib hoonestada kuni kahekorruseliste hoonetega, kuid hoonestuses ei tohi tekkida suuri mahulisi kontraste piirnevate aladega). Ühiskondlike hoonete ja ettevõtlusalal võivad paikneda avalikkusele orienteeritud vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad, kultuuri ja spordiga tegelevad ettevõtted ja asutused, kõrvalotstarbena teenindus-, toitlustus- ja kaubandusasutused, v.a supermarketid, ning parklad ja rekreatsioonialad. Astangu asumis võivad sellel alal paikneda ka äri- ja büroohooned. Korruselisuseks määrati kuni kaks korrust ja hoonestustiheduseks määrati kuni 0,3 (vt ÜP põhikaart nr 3).
Kaebuse esitajad leiavad, et nende kinnistuid hõlmav rohevõrgustiku teemaplaneering piirab põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt nende omandiõigust. Kuigi vastustaja väitel ei muudeta maa sihtotstarvet (maatulundusmaa) ega juhtfunktsiooni, tehakse kaebajate hinnangul kaudselt võimatuks maa sihtotstarbe muutmine äri-, elamu- või tootmismaaks. Kaebajad leiavad, et üldplaneering on ka nende kinnistute osas piisavalt põhjendamata. 32 Kohus selgitab, et otsustus selle üle, milline asjassepuutuvatest konfliktsetest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on kaalukam, on halduse kaalutlusõiguse tuum. Sellise kaalumisotsuse tegemise pädevus on käesoleval juhul vastustajal. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kohus tugineda vaid juhul, kui see on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsiooni-volituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Säärast ilmselget viga menetluses, otsuse põhjendamisel ja kaalutlusõiguse teostamisel näeb kohus praegusel juhul vaidlustatud üldplaneeringus Kakumäe tee 120 ja Havi tn 12 alade suhtes. Kohus põhjendab iga kinnistu osas eraldi oma seisukohta ning seejärel võtab seisukoha ka kaebajate üldiste väidete osas. 8.
Kakumäe tee 120 8.1.
Kohus leiab, et vastustaja on kaebusele vastates õigesti välja toonud, et Kakumäe tee 120 kinnistu osas ei esitatud üldplaneeringu menetluse käigus ühtegi vastuväidet. Üldjuhul on õige ka vastustaja seisukoht, et arvestades üldplaneeringuga hõlmatud kinnistute hulka, ei pea üldplaneeringu seletuskirjas käsitlema iga kinnistut eraldi. 8.1.
Kohus ei nõustu siiski vastustaja seisukohaga, et tulenevalt vastuväidete puudumisest menetluse käigus piisab sellisel juhul sellest, et seletuskirjas on selgitatud roheala ja rohevõrgustiku arengualade määramise üldisi põhimõtteid (vt seletuskirja p 4 ja selle alapunktid, sh 4.
ja selle alapunktid). Pooled ei vaidle selle üle, et Kakumäe tee 120 jääb osaliselt roheala nr 9 –Kakumäe raba – koosseisu. Seletuskirjas on märgitud, et kavandatava ja kaitstava roheala eesmärk on säästa haruldast klindipaljandiga rannikut, jätta alles lindude ja loomade eluruum, hoida eramuid põhjatuule eest, pakkuda lähiümbruse elanikele ja teistele linlastele matka- ja puhkevõimalusi. (Seletuskirja p 4.1.7.) Vastustaja toob välja ka, et asjaolu, et kaebaja kinnistu ei ulatu klindipaljandiga rannikule ei tähenda seda, et ala määramine rohealaks ei täidaks seletuskirjas märgitud teisi eesmärke, milleks on jätta alles lindude ja loomade eluruum, hoida eramuid põhjatuule eest ja pakkuda elanikele ja teistele linlastele matka- ja puhkevõimalusi. Kohus märgib, et toodud põhjendused ja vastuväidete puudumine võimaldab eraomandi kasutusõigusi võrreldes varasemaga põhjendamata piirata ainult seni, kuni vastustajal ei ole alust arvata või ta ei tea, et mingi eraomandis oleva ala rohealaks määramine võib puudutada maa-ala (era)omaniku õigusi ja huve. Käesoleval juhul vastustajal selliseks arvamuseks alust ei olnud, sest nimetatud ala suhtes oli Tallinna Linnavolikogu juba 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud TÜP-s ette nähtud juhtotstarbeks perspektiivne väikeelamute ala kõrghaljastuse säilitamisega. Samuti oli selle ala suhtes Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 413 k algatatud detailplaneering nr DP032170 ja määratud, et DP ülesandeks on kinnistu jagamine 12 elamuma, 2 transpordimaa, üheks tootmismaa ja üheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks. 12 elamumaa sihtotstarbega krundile määrati ehitusmahtudeks igale krundile üks 2korruseline üksikelamu ja kokku kuni 23 1-korruselist abihoonet. Tootmismaa sihtotstarbega krundile määrati õigus ühe 1-korruselise tootmishoone ehitamiseks. Seda detailplaneeringut menetleti jätkuvalt kogu vaidlustatud üldplaneeringu menetluse ajal. Järelikult teadis vastustaja eraomaniku konkreetsest huvist varasema üldplaneeringuga antud ehitusõiguse realiseerimiseks ja oli teadlik nii selle mahust kui sisust. Kohtu hinnangul puudus vastustajal seetõttu igasugune alus eeldada, et Kakumäe 120 kinnistu eraomanik soovib oma kinnistut lasta määrata rohealaks, mis muudaks väga suure tõenäosusega nii sellele antava ehitusõiguse sisu kui mahtu. 33 8.1.
Kohus märgib, et vastustajal on osliselt õigus selles, et OÜ Cautor osales seoses Kakumäe tee 8b ja 8d omanikuks olemisega aktiivselt üldplaneeringu menetluses ja seetõttu ei saanud tal olla Kakumäe 120 omandamise järgselt õigustatud ootust, et Kakumäe tee 120 kinnistul saab ta omandiõigust realiseerida teisiti, kui kinnistu omandamise ajaks juba menetlemise lõppjärku jõudnud üldplaneering ette nägi. Kohus märgib, et kaheldamatult oli selleks ajaks OÜ Cautor teadlik toimuvast üldplaneeringu menetlusest ja pidi kinnistu omandamisel end kurssi viima õigusliku olukorraga, kuid see ei tähenda, et ta oleks pidanud eeldama, et vastustaja ei vii pärast 3 aastast vahemikku viimasest avalikust arutelust läbi uut planeeringu avalikku väljapanekut ja arutelu ning et kaebajal ei õnnestugi oma vastuväiteid esitada enne planeeringu kehtestamist. Kohus märgib, et arvestades planeeringu menetlemise ajal kehtinud kohtupraktikat, võis kaebaja seda kohtu hinnangul uue avaliku väljapaneku korraldamist siiski selgelt eeldada. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebaja, ostes kinnistu, mis on hõlmatud pooleli olevasse üldplaneeringu menetlusse, pidi arvestama, et juba tehtud menetlustoiminguid ei korrata ning et tema kaasarääkimise võimalused üldplaneeringu menetluses on sellest tulenevalt piiratumad. 8.1.
Kohus tuleb siinkohal tagasi vastustaja väite juurde, et kummalgi juhtfunktsioonil – perspektiivne väikeelamumaa ja roheala-rohevõrgustiku arenguala - ei ole kaebaja OÜ Cautor õigustele mingit mõju, kuna mõlemal juhul määratakse ehitusõigus lõppastmes koostatava detailplaneeringuga. Kohus märgib, et selline väide on eelkõige ennastõigustav, et mitte öelda naeruväärne. Kaebaja toob õigustatult välja, et rohealal on peamiseks prioriteediks (ja seda on ka tunnistanud vastustaja) loodusväärtuste säilitamine (HÜP seletuskiri lk 99-100) ehk elamuid saab rajada ainult seda piirangut arvestades. Perspektiivse väikeelamumaa puhul oli TÜP-s ainsaks otse sisalduvaks sisuliselt planeeringust tulenevaks looduskaitseliseks piiranguks nõue kõrghaljastuse säilitamiseks. Kohtu hinnangul on siinkohal väga suur vahe ja seetõttu pidi vastustajale olema arusaadav, et tal tuleb haldusaktis või sellega seotud dokumentides varasemas üldplaneeringus määratletud kinnistu juhtfunktsiooni muutust põhjendada sõltumata sellest, kas konkreetses menetlusetapis (era)omanik sekkub või mitte. Kohus märgib täiendavalt, et tegemist ei ole ka ühe väikese ühe-kahe pereelamu ehitamiseks sobiva kinnistuga, vaid linnaruumi jaoks kaheldamatult küllaltki suure pindalaga kinnistuga (41584 m2). 8.1.
Kohtu hinnangul tuleneb kohaliku omavalitsuse vastav põhjendamiskohustus nõudest teha era- ja avalike huvide tasakaalustamise suhtes planeeringumenetluses põhjendatud otsus ja selgitada, miks ühtesid huvisid eelistatakse teistele. Selline põhjendamiskohustus on käesoleval juhul ilmselge, sest sisuliselt muutis Tallinna linn (nagu kaebajast omanik seda õigesti välja toob) osa kaebaja eraomandis olevast kinnistust avalikult kasutatavaks (roheala osas lähtudes selle mõiste definitsioonist üldplaneeringus) ilma kaebajalt või temale eelnenud omanikult selleks luba või nõusolekut küsimata või vastavat otsust sisuliselt põhjendamata. Kohtu hinnangul rikkus vastustaja sellega otseselt põhiseadusega kaitstud omandiõigust. See tähendab, et ta on teinud olulise menetlusvea, millest piisab kohtu hinnangul vastavas osas üldplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. 8.1.
Kohus märgib siiski täiendavalt, et lisaks vastustaja tehtud põhjendamis- ja kaalutlusveale on kaebaja õigesti välja toonud ka asjaolu, et Kakumäe 120 kinnistu suhtes on HÜP erinevates dokumentides (seletuskiri ja kaardimaterjalid) teatud kaebaja õigusi potentsiaalselt puudutavad (rikkuvad) vastuolud. Kaebaja poolt väljatoodud osades ei ole HÜP haldusaktina üheselt mõistetav, sest planeeringu seletuskirja ja kaartide vahel on selge vastuolu arvestades krundi võimalikku hoonestusala.Vastustaja ei ole neid kaebaja poolt välja 34 toodud vastuolusid menetluses ümber lükanud. Kohus märgib, et üks kõige olulisematest põhinõuetest haldusaktile on see, et „Haldu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

3-17-1092/103

KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31. juuli 2023, Tallinn Haldusasja number 3-17-1092 Haldusasi Tehnovõrk

§ 5

§ 3

§ 56

§ 3

§ 5

§ 4lg 2).

§ 3

§ 4

§ 40

§ 4

§ 6), kuid seda ei tehtud.