← Eesti

2-23-9410/48

Obsah (10)§ 139§ 113§ 180§ 183§ 271§ 272§ 313§ 195§ 162§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Otsuse kuupäev 30.05.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-9410 Tsiviilasi O

§ 139ja 140 alusel kahju 6

(16)hüvitise suurust piirata. Viivise määr 0,1% päevas on ebamõistlikult suur ja kostja taotleb viivise vähendamist

§ 113lg 8 alusel.

MAAKOHTU OTSUS

  1. Maakohus jättis 09.12.2024 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi kostja vastu rahuldamata. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi. 4.
  2. Maakohus tuvastas, et: - hageja ja üürnik sõlmisid 10.09.2014 üürilepingu, mille alusel üüris üürnik hagejalt äripinda Tallinnas, A. H. Tammsaare tee 104a asuvas Mustamäe Keskuses; - üürnik pidas üüripinnal restorani Mack Bar-B-Que ning haldas samanimelisi restorane ka Tallinnas Valges Majas (Tartu mnt 63), Tallinnas Rocca Al Mare Kaubanduskeskuses (Paldiski mnt 102) ning Pärnus Supeluse 23a; - 13.01.2023 lisakokkuleppega tunnustas üürnik üürilepingust tulenevat võlgnevust 30.11.2022 seisuga 67 688,25 € ja võttis kohustuse tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel hiljemalt 16.07.2024; - 22.05.2023 teatas üürnik hagejale e-kirja teel, et kavatseb enda tegevuse lõpetada ning sulgeda üüripinnal tegutseva Mack Bar-B-Que restorani 31.05.2023 seisuga; - 26.05.2023 esitas hageja üürnikule nõude üürilepingust ja lisakokkuleppest tuleneva võlgnevuse tasumiseks ning ütles üürilepingu ja lisakokkuleppe alates 26.05.2023 üles; - 06.07.2023 on välja kuulutatud üürniku pankrot (tsiviilasi nr 2-23-8062); - mõlemad ettevõtted on osaühingud. Äriühingud on olnud erinevate isikute kontrolli all ning osanikud ja juhatuse liikmed kattuvad üksnes osaliselt ning seda minimaalses ulatuses; - kostja tegeleb sarnaselt üürnikuga Mack Bar-B-Que restorani opereerimisega ning kostja peab restorani edasi samal pinnal (s.o Rocca Al Mare keskus), kus seda varem pidas üürnik. Asjaolu, et kontaktandmed (sh aadress, telefon) on mõlema äriühingu puhul samaks jäänud, ei oma asja lahendamisel tähtsust; - mõlemad äriühingud on kasutanud sama logo, domeeni ning restoranide kontseptsioon ei ole iseenesest muutunud (sh pakuvad mõlemad ameerikalikku toitu). Ka oma tegevuse reklaamimiseks on mõlemad ühingud kasutanud nii Instagrami kui ka Facebook kontot. Samas üksnes sama logo ja domeeni kasutamine enda reklaamimiseks kahe iseseisva äriühingu poolt ei tõenda veel ettevõtte üleminekut. Kostja on menetluses esitanud tõendid, mille kohaselt kaubamärk „Mack BAR-B-QUE A Slice of America on Your Plate“ ei ole kunagi üürnikule kuulunud, vaid kuulub kolmandale isikule, s.o RETI KINNISVARA OÜ-le. Ettevõtete poolt kasutatud domeeni omanikuks on kolmas isik LabelPrint OÜ, mistõttu ei saa nimetatud asjaolude pinnalt asuda seisukohale, et üürnik oleks kostjale oma logo ja domeeni üle andnud; - üürniku vara võõrandamine kostjale on tõendatud 40 561,35 € ulatuses (köögiladu summas 16 960,67 €, baariladu summas 11 752,66 €, sõiduk Škoda Superb summas 1666,67 €, tarnijalt Atria OÜ soetatud tooraine summas 1439,35 €, tarnijalt Balbiino AS soetatud tooraine summas 359,86 €, tarnijalt HKScan AS soetatud tooraine summas 360,23 €, sõiduk Škoda Octavia summas 6666,67 €, arvutid MacBook Air ja Dell Latitude summas 642,74 € ning taignasegaja summas 712,50 €). Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks olnud ettevõtte toimimiseks vajaliku põhilise ettevõtluse 7

(16)tuumaga ega ettevõtte tervikliku varaga. Tõendatud ei ole, et sõidukid oleksid olnud üürniku majandamisega seotud, mistõttu ei saa pidada nende müüki ettevõtte üleminekuks. Viidatud toorainete võõrandamisest ei saa järeldada ettevõtte üleminekut. Ühtegi tõendit tarnelepingute üleandmisest ei ole hageja esitanud; - hageja ei tõendanud, et Pärnu restorani terrassisisustus oleks üle läinud kostjale (sh tasuta). Rocca Al Mare restorani sisustuse omandas kostja avalikult enampakkumiselt ja tehingu pooleks ei olnud üürnik, kuid ettevõtte üleminek eeldab, et vara antakse ettevõtja üleandja poolt üle. Enampakkumise teates ega ka müügilepingus ei ole viidatud, et lisaks restorani inventarile saab ostja kaasa ka üürniku ettevõtte; - töötajate registri väljavõttest nähtub, et kostja 34 töötajast 20 (ehk 58,8%) kattuvad üürniku töötajatega, kuid see ei kinnita ettevõtte üleminekut, sest töötajad olid ise vabad valima, kelle juurde tööle asuvad, kui varasem töösuhe lõpeb; osad töötajatest töötasid hooajaliselt ainult suvel; - hageja ei tõendanud kliendisuhete üleminekut. Eluliselt on usutav, et restoranid on atraktiivsed samadele klientidele ja neid võivad külastada samad isikud, kelle jaoks olid atraktiivsed ning kes külastasid ka üürniku opereeritud restorane. 4.
  1. Maakohus tugines Riigikohtu praktikale ja leidis tuvastatud asjaoludel, et ettevõtte üleminekut ei toimunud. Ettevõtte ülemineku korral peaks olema üle läinud kostjale kõigi nelja restorani materiaalne vara, kuid see pole tõendatud. Üürniku ettevõtluse sisu ja tuum oli nelja restorani opereerimine. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et kostja opereeriks üürniku ettevõtte ülemineku alusel saadud materiaalsetele vahenditele tuginedes samamoodi nelja restorani, samas neljas asukohas, samade töötajatega. Üksnes asjaolu, et kostja otsustas omandada avalikult enampakkumiselt Rocca Al Mare restorani vara, ei tee ei kostjast üürniku õigusjärglast ettevõtte ülemineku teel. Üürnik ja kostja tegutsesid paralleelselt ning samaaegselt vähemalt
  2. a I kvartalis, mistõttu on ilmne, et üürniku ettevõtte ei saanud üle minna kostjale. Hageja ei ole menetluses ka selgelt välja toonud ettevõtte ülemineku aega. POOLTE SEISUKOHAD
  3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
  4. Hageja leiab, et maakohus kohaldas valesti materiaalõigust ning sisustas ebaõigesti Riigikohtu praktikat, leides, et ettevõtte üleminekuks peaks olema ühelt ühingult teisele tervikuna üle läinud kogu ühingu vara. Samuti hindas maakohus ebaõigesti või jättis hindamata tõendid, mis kinnitavad üürniku ettevõtte üleminekut kostjale ning jättis põhjendamatult andmata asjaoludele hinnangu kogumis.
  5. Hageja tegi vaidlustatud otsusele eelkõige järgmised etteheited: - ettevõtte ülemineku eeltingimus ei ole kogu ettevõtte vara üleandmine omandajale. Üürniku ettevõtte moodustasid Mack Bar-B-Que restoranid ja nende opereerimiseks vajalik, st tegevuskoht, sisseseade, töötajad, visuaalne identiteet ja kontseptsioon, mis omakorda moodustas üürniku ettevõtte identiteedi – see kõik on kostjale üle läinud. Mustamäe Keskuse ja Valge Maja restorani vara ülemineku tõendamine ei ole vajalik; - ühingu osanike struktuur ei ole kohtupraktika kohaselt ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatav tegur, mistõttu on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et üleminekuks oleks vaja tuvastada osanike 100% kattuvus; - maakohus jättis tähelepanuta, et kostja opereerib ka Pärnus aadressil Supeluse 23a asuvat Mack Bar-B-Que restorani samas asukohas, kus varem tegutses üürnik; 8
(16)- samasuguse logo kasutamine mõlema ühingu poolt viitab ettevõtte identiteedi säilitamisele; - maakohus ei eristanud kahte erinevat domeeni: domeen americanfood.ee kuulus alates 04.07.2010 üürnikule ja alates 26.01.2023 kostjale ning seda lehekülge külastades toimub automaatne suunamine domeenile mackbbq.ee. Seega domeeni americanfood.ee kaudu tekkis kostjal võimalus kasutada ka domeeni mackbbq.ee. Mõlemad isikud on domeene kasutanud analoogsel viisil oma tegevuse reklaamimiseks; - asjaolust, et kostjal on võimalik kasutada üürniku sotsiaalmeedia kontosid ka enda tegevuse reklaamimiseks, saab järeldada, et üürnik on jaganud kostjaga enda kontode paroole jms andmeid, mis võimaldavad kostjal kontole sisselogimist; - kohus jätis tähelepanuta, et restoranide pakutav toit ei ole mitte vaid sarnane, vaid täiesti identne. Kostja jätkas Mack Bar-B-Que restoranide tegevust täpselt samasuguse menüüga ja tooraine üleminek on kostjal ettevõtte tegevust senisel viisil võimaldanud jätkata. Kostja ja üürniku tegevus toitlustusteenuste valdkonnas on niivõrd sarnane, et ainuüksi sellest piisaks ettevõtte ülemineku tuvastamiseks; - kostjale on üle antud üürniku aadress, telefoninumber ja e-posti aadressid, mis on seotud isikuga, mitte tegevuskohaga. Restorani kontaktandmete üleandmine võimaldas kostjal võtta üle üürniku varasema identiteedi; - Rocca Al Mare restorani sisseseade kui panditud esemete omandamise puhul enampakkumiselt loetakse, et asi omandati panditud asja omanikult. Kuna restorani sisseseade moodustas üürniku majandustegevuse põhivara, mis oli vajalik restorani opereerimiseks, siis võimaldas see kostjal jätkata üürnikuga identset tegevust samas asukohas ja samal viisil; - kostja ei tõendanud ja maakohus ei tuvastanud, et kostja valduses ja kasutuses olev Pärnu restorani sisseseade kuulub kellelegi teisele kui kostjale. Kuna sisseseade pidi minema üürnikult üle kostjale hiljemalt 11.06.2023 ja üürniku pearaamatus tehingut ei kajastatud, siis järelikult anti vara üle tasuta; - maakohus ei selgitanud, miks pole arvutid ja köögiseadmed põhivara. Need on selgelt vara, mida ühing kasutab enda äritegevuses. Ka äriühingule kuuluvat sõidukit kasutatakse äriühingu huvides, millist eeldust ei ole kostja ümber lükanud; - kostja pearaamatust nähtub vara müük ja üürnik on esitanud kohtule arved pearaamatus kajastatud kannete kohta, mis vara müüki kinnitavad. Vara müük võis küll toimuda väiksemas summas, kuid see ei muuda fakti, et vara läks üle arvetes jm dokumentides kirjeldatud osas; - 2023. a alguses otsustati Mustamäe Keskuses asuv restoran sulgeda, jätta selle eeldatavasti kahjumliku tegevusega seotud võlad ja kohustused üürnikule ning jätkata üürniku senist eeldatavasti kasumlikku tegevust Rocca Al Mare ja Pärnu restoranides uue äriühingu (kostja) kaudu. Kuna üürnik oli Mustamäe Keskuse restorani tegevuse otsustanud lõpetada, siis ei välista vastava restorani tegevuse ja tegevusega seonduva vara kostjale üle andmata jätmine ettevõtte üleminekut kostjale; - üürnikult läks kostjale üle majandusüksustena toimivate Rocca Al Mare ja Pärnu restoranide opereerimine, aga ühtegi toimivat majandusüksust üürnikule ei jäänud – nii on kostjale läinud üle üürniku ettevõtte tuum, säilitades täielikult ettevõtte identiteedi; - maakohus jättis tähelepanuta, et kostjal puudus varasem tegevus. Kostja asutati 03.01.2023 ehk ajal, mil üürnikul tekkis üürilepingust tulenev võlg hageja ees. Kostja 9
(16)asutamise ainus eesmärk oli üürniku tegevuse ülevõtmine Rocca Al Mare ja Pärnu restoranides. Ka kostja ise kinnitas, et tema soov oli Mack Bar-B-Que restorane edasi pidada; - restoranide majandustegevus (opereerimine) ei ole katkenud. Kostja võttis üürnikult restoranide opereerimise üle viisil, et säilis tegevuse järjepidevus ja klientide jaoks midagi ei muutunud. Tegevuse paralleelsust ei saa järeldada asjaolust, et nii kostjal kui ka üürnikul oli äritegevus
  1. a I kvartalis. Ühingud ei opereerinud restorane samaaegselt (restoranis toimuvat müüki saab korraldada vaid üks ühing korraga). Ülemineku saab lugeda lõplikult toimunuks ajast, mil Rocca Al Mare ja Pärnu restorane asus iseseisvalt opereerima kostja.
  2. Kostja vaidles kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata põhivõla 124 427,16 €, intressi 443,53 €, viivise 4888,86 € ja eelnimetatud põhivõla summalt alates hagi esitamisest viivise saamiseks ja muudab vastavalt ka menetluskulude jaotust (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kaebus rahuldatakse osaliselt.
  4. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 4.1 refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1) osas, milles neid ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud.
  5. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostjale on üle läinud üürniku ettevõte (

§ 180

lg 1) ja kas kostja vastutab üürniku kohustuste täitmise eest (

§ 183lg 1). Maakohus jaotas tõendamiskoormise õigesti, leides, et Ts

MS § 230 lg 1 järgi peab hageja tõendama ettevõte ülemineku asjaolud (RKTKo 20.06.2018, 2-16-5282, p 9). Selleks pidi hageja esile tooma ja tõendama ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste käsutamise. Seejärel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kõnealune käsutamine kogumis kujutab endast ettevõtte üleminekut. Kui hageja on esitanud ettevõtte üleminekule viitavaid tõendeid, tekib vastaspoolel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada (RKTKo 06.02.2008, 3-2-1-13707, p 13).

  1. Maakohus jättis hagi rahuldamata peamiselt põhjendusega, et ettevõtte üleminek üürnikult kostjale ei ole tõendatud. Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu. Maakohus viitas õigesti materiaalõigusele ja asjakohastele Riigikohtu lahenditele, kuid järeldas tõendite põhjal vastuoluliselt, et üürniku ettevõte ei ole kostjale üle läinud. Ringkonnakohus põhjendab oma vastupidist järeldust järgnevalt. Ettevõtte üleminek
  2. Ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel on Riigikohus tuginenud mh Euroopa Kohtu praktikale, mis rõhutab ettevõtte ülemineku kontekstis stabiilse majandusüksuse identiteedi säilitamist ja andnud juhise hinnata kogumis faktilisi asjaolusid, sh ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud tegevuse sarnasust, ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Need tingimused on vaid kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa neid hinnata eraldi. Riigikohus rõhutas, et nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal ja ettevõtte ülemineku jaatamiseks ei pea korraga olemas olema kõik eespool väljatoodud elemendid (vt RKTKo 12.06.2019, 2-18-2908, p 12–13; RKHKo 01.06.2011, 3-3-1-20-11, p 11; RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-131-11, p 10). 10

(16)
  1. Maakohus andis ettevõtte üleminekule hinnangu, analüüsides tõendeid eraldiseisvalt ja tehes iga vaidlusaluse väite osas järeldused, mida aga koosmõjus ei hinnanud. Maakohtu järeldus ettevõtte ülemineku puudumise kohta ei põhine tuvastatud asjaolude kogumil. Maakohus jättis tähelepanuta, et ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus (vt RKHKo 17.06.2023, 3-3-1-1-13, p 12; RKTKo 20.06.2018, 2-16-5282, p 13).
  2. Erinevalt maakohtust ei ole ringkonnakohtu hinnangul oluline tuvastada ainult põhivara üleminekut (sh n-ö ettevõtte materiaalset tuuma), vaid ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb eeldusena tuvastada identiteeti säilitava majandusüksuse üleminek (vt RKTKo 12.06.2019, 218-2908, p 12; RKTKo 20.06.2018, 2-16-5282, p 9). Selleks, et tuvastada, kas üle läinud põhivara moodustab ettevõtte tuuma ja on muutunud majandusüksuseks ning majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid. Järgnevalt hindab kohus ettevõtte ülemineku kriteeriume.
  3. Ettevõtete tüübi, tegevuskoha ja tegevusalade sarnasus. Maakohus tuvastas õigesti, et mõlemad äriühingud on osaühingud. Äriregistri väljavõtetelt (dtl 38, 40) nähtuvalt on mõlema osaühingu tegevusala restoranid jm toitlustuskohad ning mõlemad on seotud konkreetselt restorani Mack Bar-B-Que haldamise ja pidamisega. Üürnik haldas restorane Tallinnas Mustamäe Keskuses (A. H. Tammsaare tee 104a), Tallinnas Valges Majas (Tartu mnt 63), Tallinnas Rocca Al Mare Kaubanduskeskuses (Paldiski mnt 102) ning Pärnus Supeluse 23a. Kostja tegeleb Mack Bar-B-Que restorani opereerimisega ning peab restorane edasi osaliselt samades tegevuskohtades, st Tallinnas Rocca Al Mare Kaubanduskeskuses (Paldiski mnt 102) ning Pärnus Supeluse 23a, kus varem pidas neid üürnik. Vaidlustamata asjaoluna on üürnikul ja kostjal sama tegevusvaldkond ning kahe restorani tegevuskohad ühtivad.
  4. Juhtorganite liikmed. Maakohus järeldas ekslikult, et ettevõtted on olnud erinevate isikute kontrolli all. Kohtupraktika kohaselt võib ettevõtte üleminekut kinnitavaks argumendiks olla see, kui ettevõtte üleandja ja omandaja juhtorganite liikmed ja omanikud on samad. Samas ei takista samasuse puudumine ettevõtte ülemineku tuvastamist (vt RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-131-11, p 10 kolmas lõik). Ringkonnakohtu hinnangul ei arvestanud maakohus asjaoluga, et ettevõtte juhtorganite liikmete või omanike samasus võib olla osaline ehk see ei eelda üks-ühele samade isikute kontrolli ettevõtte üle. Äriregistri andmetel on kostja osanikud kumbki 50% ulatuses EV ja MV (dtl 40). Samad isikud on kostja juhatuse liikmed ja tegelikud kasusaajad. Üürniku juhatuse liikmeteks on olnud SS, MJ, EV ja MV; osanikeks 45% osalusega OÜ Hoston Holdings, 45% OÜ SS Invest, 5% EV ja 5% MV ning tegelikeks kasusaajateks äriregistri kohaselt MJ ja SS (dtl 38–39). Eeltoodust tulenevalt kattuvad üürniku ja kostja juhtorganite liikmed vähemalt osaliselt, mis võib viidata ettevõtte üleminekule.
  5. Immateriaalne vara. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et võimalik üürniku kontaktandmete üleminek pole oluline, sest kostja peab restorani üürnikuga samas asukohas. Maakohus leidis, et kahe äriühingu kontaktandmed on samad, sest asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on nii kostja kui ka üürniku peetavate samanimeliste restoranide asukohad samad, st aadressidel Tallinnas Rocca Al Mare Kaubanduskeskuses (Paldiski mnt 102) ning Pärnus (Supeluse 23a) (dtl 42). Ka kostja restoranide telefoninumbrid kattuvad kostja numbritega: Roccal al Mare Kaubanduskeskuses (665 91 61) ja Supeluse 23a (51 434 72, vt dtl 32 vs dtl 42). Maakohus on jättis märkimata, et üürnik ja kostja kasutavad samu e-posti aadresse, st XXX ja YYY (dtl 32 ja 42) ning sotsiaalmeediakontosid (dtl 77–81 vs 82–91; dtl 92 vs 93). 18.
  6. Maakohus leidis, et ühesuguste meediakanalite (Facebook ja Instagram) kasutamine enda reklaamimiseks kahe iseseisva äriühingu poolt ei tõenda veel ettevõtte üleminekut. Samas kostja ei põhjendanud, miks ja mil viisil tekkis kostjal võimalus täpselt samu meediakanaleid kasutada. Kuivõrd e-posti teenuse pakkujatel ja meediakanalites on kasutusel samad kontod, millele logimiseks peavad kasutajale teada olema nii kasutajanimi kui ka 11
(16)parool, siis võib sellest järeldada, et üürnik on jaganud kostjale selliseid andmeid, mis võimaldavad kontosid kasutada. 18.
  1. Maakohus tuvastas õigesti, et üürnik ja kostja kasutavad sama logo ning domeeni, samuti ei ole restoranide kontseptsioon muutunud (st mõlemad pakuvad ameerikalikku toitu, dtl 94–97). Kuigi maakohus viitas, et domeeni üleandmist pole võimalik tuvastada, siis domeeni americanfood.ee väljavõtte kohaselt kuulus domeen alates 04.07.2010 üürnikule ja alates 26.01.2023 kostjale (dtl 76). Eelnimetatud domeeni külastades toimub automaatne suunamine domeenile mackbbq.ee, mistõttu omades domeeni americanfood.ee on võimalik sisuliselt kasutada ka domeeni mackbbq.ee. Domeeni mackbbq.ee omandisuhtel ei ole käesolevas asjas tähtsust. Nimelt võib ettevõtte üleminekule viidata ka domeeni üleminek ja sealjuures pole oluline, kes valdab domeeni andmebaasi järgi, vaid veebilehe sisu (vt RKHKo 26.03.2014, 3-3-1-55-13, p 32). Veebilehekülge on kasutanud nii üürnik kui ka kostja oma restorani tegevuse reklaamimiseks ja veebilehe sisu on püsinud sisuliselt muutumatuna. 18.
  2. Immateriaalse vara üleminek eeldab vastavasisulise tahteavalduse tegemist ja õiguste teadlikku üleandmist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu tuvastatud asjaoludel kostjale üle läinud üürniku immateriaalne vara (kontaktandmed, logo, sotsiaalmeediakontod, domeen).
  3. Materiaalne vara. Maakohus järeldas põhjendamatult, et ettevõtte ülemineku korral peaks olema kostjale üle läinud kõigi nelja restorani materiaalne vara, sest üürniku ettevõtluse sisu ja tuum oli nelja restorani opereerimine. Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt RKTKo 20.10.2010, nr 32-1-82-10, p-d 12 ja 13). Ettevõtte ülemineku tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas omandajale läks üle selline vara, millega seotud tegevuse üleandja lõpetas ja mida omandaja jätkas, mitte tervikuna kõigi nelja restorani vara. 1.
  4. Ettevõtte materiaalse vara üleminekuna tuleb käesoleval juhul eelkõige mõista restorani toimimiseks ja toitlustusteenuste osutamiseks vajalike ruumide, inventari ning seadmete ja laovarude üleandmist. Hagejal on kohustus materiaalse vara võõrandamist tõendada, kuid arvestada tuleb ka asjaoluga, et vara üleandmist tõendavate lepingute või muude kokkulepete esitamine võib olla keeruline, sest teavet omavad üürnik ja kostja. Seega on hagejal võimalik tõendada materiaalse vara üleminekut ka kaudsete tõenditega või konkludentselt. 1.
  5. Vaidlustamata asjaoluna omandas kostja Tallinnas Rocca Al Mare Kaubanduskeskuses kasutatava restorani sisseseade enampakkumiselt Rocca Al Mare Kaubanduskeskuse AS-ilt. Maakohus leidis ekslikult, et kuna enampakkumise kuulutas välja Rocca Al Mare Kaubanduskeskuse AS, pole üürnik vara kostjale üle andnud. Ettevõtte üleminek ei eelda, et kogu ettevõttesse kuuluv vara läheb üle ühel õiguslikul alusel, vaid vara võib üle minna ka mitmete erinevate tehingutega, sh enampakkumisel (RKTKo 20.10.2010, 3-2-1-82-10, p 13). Restorani sisseseade oli osa üürniku põhivarast, mistõttu võimaldas selle omandamine enampakkumiselt jätkata tegevust samas asukohas, samas restoranis ja samal viisil. Järelikult on tõendatud Rocca Al Mare restorani sisseseade üleandmise kostjale. 1.
  6. Hageja soovis tõendada Pärnu restorani sisseseade ja mööbli üleminekut mh restoranis tehtud fotode ja videotega (dtl 292–295), kuid maakohtu hinnangul need vara üleminekut ei tõenda. Ringkonnakohtus sellise järeldusega ei nõustu. Kuigi kostja valdab Pärnu restorani, pole ta esitanud väiteid mööbli tegeliku kuuluvuse kohta. Hagejal puudub ligipääs kostja ja üürniku (või kolmandate isikute) vahel sõlmitud lepingutele, mistõttu on ebamõistlik eeldada, et vaid selliste lepingutega on võimalik tõendada vara üleandmist. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja piisavalt tõendanud mh fotode ja videotega, et kostja kasutab Pärnu restoranis sama sisseseadet ja mööblit, mida kasutas üürnik. Asjas esitatud tõendite pinnalt lähtudes on kostjale üle läinud Pärnu Supeluse 23a restorani opereerimiseks vajalik põhivara. 1.
  7. Maakohus tuvastas, et üürniku vara võõrandamine kostjale on tõendatud 40 561,35 € ulatuses (köögiladu, baariladu, tooraine, sõidukid ja seadmed). Samas ei olevat tõendatud, et 12
(16)tegemist oli ettevõtte toimimiseks vajaliku põhilise ettevõtluse tuumaga ega ettevõtte tervikliku varaga, sest võõrandatud vara moodustab vaid 16% üürniku põhivarade mahust. Ringkonnakohus seevastu leiab, et hageja on piisava veenvusega tõendanud üürniku materiaalse vara kostjale ülemineku. Mack Bar-B-Que restorani pidas kõigepealt üürnik ja seejärel kostja, mh restorani kontseptsiooni ning menüüd sisuliselt muutmata. Restoranis kasutatakse sama toorainet ja üürnik andis kostjale üle tarnijatelt tellitud tooraine (dtl 415, 427–429, 441–443). Kostja majandustegevuse sisu on restorani opereerimine, mistõttu moodustavad köögiladu, baariladu, köögiseadmed, arvutid ja tooraine olulise osa restorani toimimiseks vajalikust käibevarast, mis võib samuti tõendada ettevõtte üleminekut. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja poolt üürnikult
  1. a alguses omandatud sõidukid Škoda Superb Active ja Škoda Octavia (dtl 418, 430) osas ei ole tõendatud sõidukite seos üürniku majandustegevusega, aga koostoimes teiste varaesemete üleminekuga kinnitab ka sõidukite üleminek pigem ettevõtte üleminekut.
  2. Töötajate üleminek. Maakohus tuvastas, et kostja 01.02.2023 registreeritud 10 esimest töötajat olid kõik üürniku endised töötajad ja kostja 34 töötajast 20 (ehk 58,8%) kattuvad üürniku töötajatega. Töötajad on ettevõtte oluline ressurss, sest nad omavad oskusi ja teadmisi ettevõtte majandustegevusest. Käesoleval juhul ei ole ettevõtte töötajad lihtsalt läinud teise ettevõttesse tööle, vaid sellisel hulgal üürniku töötajate kasutamine viitab selgelt ettevõtte identiteedi säilitamisele ja üleminekule. Kostja asutati sisuliselt restorani Mack Bar-B-Que haldamiseks, seega sama restorani varasemate töötajate kasutamine võimaldab üle võtta üürniku senised tööprotsessid. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjale üle läinud ka restoranide majandustegevuse jätkamiseks olulised võtmetöötajad MV, kes vastutas üürniku turundustegevuse ja kliendisuhtluse eest, ning MV, kes korraldas restoranide igapäevast tööd. Kokkuvõtlikult on hageja tõendanud üürniku töötajate ülemineku kostjale piisavas ulatuses. Ringkonnakohus märkis eespool, et ettevõtte üleminek käesoleval juhul ei tähenda, et kostja pidanuks jätkama tegevust kõigis neljas üürniku opereeritud restoranis. Seetõttu ei ole ka töötajaskonna üleminekul vajalik, et kõik üürniku töötajad oleks üle läinud kostjale.
  3. Kostja varasem tegevus. Maakohus tuvastas õigesti ja pooled ei vaidle, et kostjal puudus varasem tegevus. Kostja asutati 01.02.
  4. Kostja ja üürnik tegutsesid
  5. a I kvartalis paralleelselt, kuid kui kostja reaalne majandustegevus ja maksustatav käive tekkisid
  6. a I kvartalis, siis samal ajal üürniku majandustegevus hääbus. Üürnikul tekkis
  7. a jaanuaris üürilepingust tulenev võlgnevus hageja ees ja 06.07.2023 on välja kuulutatud üürniku pankrot. Maakohus järeldas esile toodud asjaoludest ekslikult, et ettevõtte üleminekut ei toimunud, sest kostja ja üürnik on tegutsenud paralleelselt. Ettevõtte ülemineku eelduseks ei ole üleandja kogu majandustegevuse lõppemine, vaid määrav on see, kas omandajale läks üle selline vara, millega seotud tegevuse üleandja lõpetas ja mida omandaja jätkas (RKTKo 15.06.2011, 3-2-1-41-11, p 15). Kostja enda selgituste kohaselt sooviti alustada teise äriplaaniga ja muuhulgas pidada edasi Mack Bar-B-Que restorani (vt nt dtl 597, p 2.7) ehk kostja soovis hõivata sama turuosa. Lisaks sarnasele majandustegevusele sama turuosa hõivamine võib viidata ettevõtte üleminekule (vt TlnRnKo 29.06.2012, 2-09-58258, lk 12 kolmas lõik). Ringkonnakohtule nähtuvalt ei katkenud toimiva majandusüksuse tegevus. Kostja asutamise eesmärk oli toimimine sama restoraniga majanduslikult kasulikemates tegevuskohtades.
  8. Ringkonnakohus leiab, et hageja on toonud esile ja tõendanud asjaolud, mis kinnitavad, et üürniku ettevõtte on
  9. a I kvartalis üle läinud kostjale, säilitades seejuures oma identiteedi. Ettevõtetel on sama majandustegevus (sh tegevusala ja sama turuosa hõivamine); üürniku ja kostja juhtorganid, osanikud ja kontaktandmed kattuvad vähemalt osaliselt; töötajad (sh võtmetöötajad) kattuvad (osaliselt); üürniku materiaalne vara on vähemalt osaliselt kostjale üle läinud; üürniku immateriaalne vara on vähemalt osaliselt kostjale üle 13
(16)läinud, sh kasutatav veebileht ja selle sisu ning ettevõtte logo ja sotsiaalmeediakontod on samad.
  1. Kostja ei toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis kummutaks hageja tõendatud asjaolud. Paljasõnaline hageja väidete lauseitamine ei ole piisav (vrd RKTKo 05.05.2004, 32-1-54-04, p-d 18–19). Asjas esitatud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et üürniku ettevõtte tuum (st teadmised, võtmetöötajad, immateriaalne vara, materiaalne vara) on säilitanud oma identiteedi ja majandusüksusena kostjale üle läinud ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Rahalised nõuded
  2. Tulenevalt

§ 183

lg-st 1 vastutab ettevõtte üleandja solidaarselt koos omandajaga nende enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks, või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul üleandmisest. Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus hüvitatavate nõuete suurust ja kõnealuses osas hageja nõude põhjendatuse ulatust. 25. Maakohus tuvastas õigesti, et üürniku ja kostja vahel sõlmiti 10.09.2014 üürileping ja 13.01.2023 lisakokkulepe üürniku võlgnevuse tasumiseks. Üürilepinguga kohustus hageja üürileandjana andma kostjale üürnikuna kasutamiseks asja ja kostja kohustus maksma hagejale selle eest üüri (

§ 271

). Vaidlustamata asjaoludel on üürilepingu ese äriruum (

§ 272

lg 1 teine lause) ja hageja ütles üürilepingu ja lisakokkuleppe erakorraliselt üles alates 26.05.2023 (

§ 313

). Ülesütlemine vabastas mõlemad pooled lepinguliste kohustuste täitmisest, aga üürilepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäid kehtima (

§ 195lg 2).

Üürnik ülesütlemisavaldust ei vaidlustanud ja hageja nõuded on muutunud sissenõutavaks.

  1. Hageja on esitanud tasumata üüri nõude 98 447,73 €. Nõue koosneb tasumata üürist ja kõrvalkuludest 15.01.2023 – 19.05.2023 eest summas 42 040,85 € (dtl 58–64) ning võlgniku poolt lisakokkuleppega tunnustatud võlast 56 406,88 € (dtl 34–37). Lisakokkuleppega tunnustas üürnik hageja nõudeid summas 67 688,25 € ja kohustus need tasuma koos 7% intressiga maksegraafiku alusel. Kostja tasus nõude katteks 11 281,38 €, mistõttu on tasumata 56 406,88 € (= 67 688,25 – 11 281,38). Kostja ei esitanud vastuväiteid tasumata üüri nõude alusele või kujunemisele. Eeltoodud kaalutlustel saab 98 447,73 € nõude rahuldada.
  2. Hageja arvestas tunnustatud võlalt 56 406,88 € ajavahemiku 15.
  3. – 25.05.2023 eest (st kuni lisakokkuleppe lõppemiseni) intressi 7% aastas (lisakokkuleppe p 5) summas 443,53 € (dtl 65). Kostja intressinõudele vastuväiteid ei esitanud ja nõue on põhjendatud.
  4. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 20 944,04 €. 28.
  5. Üürilepingu p 17.3 kohaselt kohustub lepingu erakorralisel ülesütlemisel lepingut rikkunud pool tasuma teisele poolele leppetrahvi kolme kuu üüri summas ning hüvitama lepingu rikkumise ja lõppemisega seoses tekkinud kahju makstud leppetrahvi ületavas osas. Lisakokkuleppe p-s 8 leppisid üürnik ja hageja kokku, et 01.01.2023 – 30.06.2023 arvestamisele ja/või tasumisele kuuluva lepingust tuleneva mistahes leppetrahvi või kahju hüvitise suuruse arvestamisel lähtutakse fikseeritud üürist suurusega 17,97 €. Üürnik üüris üüripinda suurusega 388,5 m2 (= 485,5 m2 – 97 m2). Seega nõuab hageja leppetrahvi tasumist summas 20 944,04 € (= 3 kuud × 388,5 m2 × 17,97 €). 28.
  6. Ekslik on kostja arusaam, et üürilepingu p 19.1 järgi saab leppetrahvi nõuda üksnes süülise rikkumise korral. Lepingu p-s 17.3 sõlmitud leppetrahvi kokkulepe kolme kuu üüri ulatuses peegeldab nägemust saamata jäänud tulu suurusest, st määrati kindlaks võimalik hüvitatava kahju ulatus lepingu lõpetamisel. Süülisuse elementi nimetatud lepingutingimus ei käsitle, st lepingu erakorralisel ülesütlemisel tuleb lepingut rikkunul poolel igal juhul tasuda kokku lepitud leppetrahv. Leppetrahvi nõude kujunemisele ja suurusele kostja vastuväiteid ei 14

(16)esitanud. Samuti ei ole kostja taotlenud leppetrahvi nõude vähendamist

§ 162alusel.

Hageja leppetrahvi nõue on taotletud ulatuses põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista.

  1. Täiendavalt esitas hageja saamata jäänud üüri kui kahju hüvitamise nõude kuue kuu eest summas 42 080,88 € (= 7013,48 × 6). Hageja põhjendas, et kuivõrd pooled olid sõlminud tähtajalise üürilepingu kuni 12.02.2028 (lisakokkuleppe p 9), siis oli hagejal tulenevalt üürilepingu p-dest 5 ja 7 ning lisakokkuleppe p-st 7 õigus nõuda üürnikult üüri kokku 418 517,91 € (lisandub käbemaks, vt arvestus dtl 66). 29.
  2. Ringkonnakohus leiab, et üürnik ja hageja leppisid üürilepingu p-s 17.3 kokku saamata jäänud tulu suuruses (leppetrahv kolme kuu üüri ulatuses). Seega on pooled arvestanud lepingu rikkumisel võimaliku saamata jäänud tulu nõudega ja selle täpselt ka määratlenud.

§ 128

lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt RKTKo 19.11.2008, 3-2-1-94-08, p 12). 29.

  1. Üürilepingu p 19.1 ls-s 2 on kokku lepitud ainult otsese varalise kahju hüvitamises, st pool vastutab üksnes teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest, v.a juhul, kui ta on lepingut rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuivõrd üürilepingu pooled on eraldi piiritlenud täpse hüvitatava kahju liigina otsese varalise kahju, siis saamata jäänud tulu hüvitamist lepingust tulenevalt nõuda ei saa ja kahju hüvitise nõue jääb seega rahuldamata.
  2. Hageja esitas sissenõutavaks muutunud viivise nõude 4888,86 €. 30.
  3. Tulenevalt

§ 113

lg-st 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise arvutamise algusaegadele ega nõude kujunemisele kostja vastuväiteid ei esitanud. Hageja viivise nõue koosneb järgmistest osadest: (

  1. a)tasumata üüri- ja kommunaalarvetega esitatud viivise nõue 2760,44 € (= 2795,95 € +504,49 € – 540 €) – sh arvetelt nähtuv nõue 2795,95 € (dtl 69–72); viivis põhinõudelt 42 040,85 € ajavahemiku 21.06.2023 – 02.07.2023 (12 päeva) eest 504,49 € (dtl 73), millest on lahutatud tasaarvestatud summa 540 € (dtl 148-149); (
  2. b)lisakokkuleppe 15.05.2023 makselt 3760,46 € tasumata viivis 16.05.2023 – 02.07.2023 (48 päeva) eest 180,50 € (dtl 74); (
  3. c)lisakokkuleppest tulenevalt võlalt 52 646,42 ajavahemiku 27.05.2023 –02.07.2023 (37 päeva) eest sissenõutavaks muutunud viivis 1947,92 € (dtl 75). 30.2. Kostja taotles viivise vähendamist

§ 113lg 8 alusel, viidates viivise määra (0,1% päevas) ebamõistlikule suurusele.

Ringkonnakohus leiab, et viivise vähendamiseks alust ei ole, sest viivis pole erakordselt suur. Kuigi üürilepingus kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem

§ 113

lg 1 ls 2 määrast, ei ole see siiski nii suur, et seda saaks pidada seadusega vastuolus olevaks – isegi kui tegu oleks tüüptingimusega. Üürilepingu pooled sõlmisid mh viivise kokkuleppe majandustegevuses ning see ei ole erakordne ja kokkuleppevabadust kuritarvitav tingimus. Viivis ei ületa põhinõuet (vt RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 49). Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tervikuna rahuldada. 30.3. Hageja taotleb alates 03.07.2023 lisanduva viivise väljamõistmist kostjalt määraga 0,1% päevas põhinõudelt 161 472,65 €. See nõue on põhjendatud vastavalt põhinõude rahuldamise ulatusele. Juhindudes TsMS § 367 ls-st 2 mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks lisaks välja viivise kohtotsuse tegemise aja seisuga, st 03.07.2023 – 30.05.2025 (698 päeva) eest põhivõla summalt 124 724,16 € määraga 0,1% päevas ehk summas 83 335,46 €, samuti viivise alates kohtuotsuse kuupäevast põhivõla 124 724,16 € tasumata osalt määraga 0,1% päevas. 15

(16)
  1. Kokkuvõttes rahuldatakse hagi osaliselt ning kostjalt mõistetakse välja 208 059,62 € (= 98 447,73 + 20 944,04 + 443,53 + 4888,86 + 83 335,46). Rahuldamata jääb põhivõla nõue summas 42 080,88 €. Rahaliste nõuete puhul pole nende rahuldamata osa vaja resolutsioonis eraldi kajastada. Menetluskulud
  2. Kõik senised menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Rahuldamata jääb põhivõla nõue summas 42 080,88 €, mis moodustab rahuldatud põhinõudest umbes 25%. Neil kaalutlustel jääb kostja kanda kõigist menetluskuludest 75% ja hageja kanda ülejäänud 25%.
  3. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 2 kajastab ringkonnakohtu otsuse resolutsioon kõigi seniste menetluskulude jaotust.
  4. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.