← Eesti

4-25-1367/48

Obsah (8)§ 87§ 83§ 16§ 199§ 218§ 44§ 33§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 9. juuni 2025. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-1367 (2780,25,003421; 2780,25,005775; 2780,25,005818; 278

) § 218 lg 1 ja relvaseaduse (RelvS) 892 lg 1 järgi Alaealine menetlusalune isik R. N., isikukood XXX, XXX; elukoht: XXX; õpib XXX; tel. XXX; e-post: XXX Väärteokorras karistatud 1-l korral PPA Lõuna prefektuuri 06.01.

  1. a otsusega NPALS § 15 1 lg 1 järgi rahatrahviga 14 trahviühikut, s.o 56 eurot. Trahv tasumata. Seaduslik esindaja H. K., ik. XXX; elukoht: XXX; tel. XXX; e-post: XXX Kaitsja Eve Laine Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna prefektuuri esindaja Greten Sööl LÕPPOSA Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 83 p 2, 107-111, 113; kohus otsustas:
  2. Lõpetada väärteomenetlus R. N. suhtes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1, karistusseadustiku § 218 lg 1 ja relvaseaduse 892 lg 1 järgi ning kohaldada tema suhtes

§ 87lg 2 p-s 8 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit ning paigutada R.

N. kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusse alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aastaks.

  1. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi õigusabi maksumus 497,76 eurot riigi kanda.
  2. Kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida

§ 83lg-te 4, 5 alusel Politsei- ja Piirivalveametis hoiul olev kasteet.

  1. Edastada kohtuotsus R. N., tema seaduslikule esindajale, kaitsjale, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, Sotsiaalkindlustusametile ning Maarjamaa Hariduskolleegiumile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTU SEISUKOHT ETTEHEIDETAVATE RIKKUMISTE TÕENDATUSE OSAS
  2. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks või narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 151 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest.
  3. 10.03.
  4. a väärteoprotokollis (2780,25,003421) heidetakse R. N. ette NPALS § 3 lg 1 nõude rikkumist ja sellega NPALS § 15 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ehk siis seda, et tema oli 18.02.2025 kella 04.25-le eelneval ajal tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet amfetamiin.
  5. R. N. andis 21.05.2025 ütlusi, et ta kutsuti hotelli ja siis tuli see 18-aastane poiss, kes tõi tablette ja amfetamiini. Nad pakkusid talle ja tema tegi ka. Siis tegi politseiametnik talle süljetesti – esimene ei läinud läbi ja teine ütles, et on.
  6. Lisaks sellele, et R. N. tunnistas amfetamiini tarvitamist, on kohtu käsutuses ka 18.02.
  7. a indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Sellest nähtuvalt kontrolliti R. N. joobe esinemist eelnimetatud kuupäeval kella 04.25 ajal Soola 6, Tartu aadressil süljetestiga Rapid Stat (kehtivusaeg/kasutamisaeg 05-2025). Indikaatorvahendi näit oli positiivne, reageerides amfetamiinile. Seejuures nähtub protokollist, et R. N. esinesid ka joobeseisundile viitavate tunnustena suured pupillid ja silmad läikisid. R. N. ütluste usaldusväärsust kinnitavana nähtub protokollist ka tema kohtuvälises menetluses antud selgitus – tegi mingit tabletti, mille andis talle 18-aastane sõber.
  8. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et R. N. oli enne, kui tal kontrolliti 18.02.2025 kella 4.25 ajal narkojoobe esinemist, tarvitanud amfetamiini. NPALS § 2 p 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 3 1 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaalministri 18.05.
  9. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 järgi on 2

(9)narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Määruse lisa 1 nimekirjas I on nimetatud amfetamiin.
  1. R. N. avaldas kohtuistungil, et ta on teadlik, et selliseid aineid teha ei tohi. Sellest hoolimata, kuigi ta on teadlik, et amfetamiini ei tohi tarvitada, otsustas ta selle sõbralt vastu võtta ja seda tarvitada. Ehk siis on kohus seisukohal, et R. N. teadis, et amfetamiini tarvitamisega teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Ehk siis pani ta NPALS § 15 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega.
  2. 11.04.
  3. a väärteoprotokollis (2780,25,005775) heidetakse R. N. ette NPALS § 3 lg 1 nõude rikkumist ja sellega NPALS § 15 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ehk siis seda, et ta oli 10.04.2025 kella 16.53-le eelneval ajal Tartu linnas Lääneringtee 39 juures tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet THC, BZO ilma arsti ettekirjutuseta.
  4. R. N. selgitas 21.05.2025 istungil ütlustes, et talle öeldi, et see on CBD, mis on millegagi üle pritsitud. Tahtis koos sõbraga teha – suitsetasid ja tahtsid rahulikud olla. Uimastavat toimet tahtsid rohkem. Tundis, et on uimane ja paha oli olla. Ta kõndis läbi Kvartali, tuli K. ja vaatasid, et ta on imelik, tegid narkotesti. Ta teab, et selliseid aineid teha ei tohi ja tunnistab end süüdi.
  5. Lisaks R. N. süüd tunnistavatele ütlustele on kohtu käsutuses ka antud rikkumises 11.04.
  6. a indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Selle kohaselt kontrolliti R. N. joobe esinemist Riia 2, Tartu aadressil 11.04.2025 kell 18.35 Rapid Stat (kehtivusaeg/kasutamisaeg 2025-05) indikaatorvahendiga. See andis positiivse näidu, reageerides THC-le ja BZO-le. Joobeseisundile viitavate tunnustena esinesid R. N. silmade punetus ja pupillid olid suured. R. N. oli ka rahutu ja unine. Seejuures nähtub protokollist R. N. kohtuistungil antud ütluste usaldusväärust kinnitavana tema selgitus „tegin eile ja eile õhtul, CBD. ja mingit teist rohelist savu moodi /loetamatu tekst/“.
  7. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks, et R. N. oli enne temal joobe esinemise kontrollimisele 11.04.2025 kell 18.35 tarvitanud THC-d ja BZO-d. THC on narkootiline või psühhotroopne aine, kuivõrd see on nimetatud juba viidatud määruse nr 73 lisa 1 nimekirjas I.
  8. Nagu eelnevalt nähtus, on R. N. teadlik, et selliseid aineid teha ei tohi. Sellest hoolimata, kuigi ta on teadlik, et neid aineid ei tohi tarvitada, otsustas siiski soetada ainet ja seda tarvitada, et rahulik olla ja uimastavat toimet saada. Seejuures nähtub, et ta oli teadlik, et soetatud aine, mida ta enda sõnul pidas CBD-ks, on millegagi üle pritsitud. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et R. N. pidi vähemalt pidama võimalikuks ja möönma, et tarvitab keelatud ainet, s.o narkootilist või psühhotroopset ainet. Ehk siis tegutses ta kohtu hinnangul vähemalt kaudse tahtlusega (

§ 16lg 4).

  1. 16.04.
  2. a väärteoprotokollis (2780,25,005818) heidetakse R. N. ette

§ 199

lg 1 rikkumist ja sellega

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

Etteheide seisneb selles, et R. N. möödus 09.04.2025 kella 16.29 ajal Tartus Soola tn 7 kaupluses Grossi Toidukaubad kassarivist, jättes tahtlikult kauba Red Bull 0,473l 3

(9)energiajoogi ja Haribo 160g kummikommide eest tasumata kokku summas 4,96 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. 13.

§ 199

lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

§ 218

lg 1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Vastavalt sama paragrahvi lõikes 4 sätestatule loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära (miinimumpäevamäära on

§ 44lg 2 kohaselt 10 eurot), s.o 200 eurot.

  1. R. N. andis 21.05.2025 istungil ütlusi, et nad olid sõbraga seal lähedal ja ta tahtis niikuinii sinna ostma minna. Nägi et sõber võttis. Tema mõtles pikka aega, millist krõpsupakki võtta. Sõber ütles, et peab temaga koos võtma, muidu ta ei julge. Siis ta võttis koos temaga – maksis ära krõpsupaki, kuid energiajoogi ja kummikommide eest ei maksnud.
  2. Lisaks R. N. ütlustele on kohtu käsutuses AS OG Elektra avaldus, et 09.04.2025 kella 16.29 paiku varastas musta jope, mustade pükste ja valgete tossudega noormees ettevõttele kuuluvast kauplusest Grossi Toidukaubad RedBulli 0,473l ja kummikommid Haribo 160g kokku maksumusega 4,96 eurot. 16.04.
  3. a isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati 16.04.2025 kell 10.10 Riia 132, Tartu aadressil varguse toime pannud isikuna R. N.
  4. Seega kinnitavad eeltoodud tõendid kogumis, et R. N. võttis 09.04.2025 Grossi Toidukaubad kaupluses ära Redbulli ja Haribo kommid, mis maksid kokku 4,96 eurot. Kuigi R. N. võttis ära võõrad vallasasjad nende omastamise eesmärgil (

§ 199

lg 1), ei vastuta ta varguse eest

§ 199

lg 1 järgi, kuivõrd varastatu väärtus jäi alla

§ 218lg-s 4 sätestatu.

Seega vastutab ta

§ 218lg 1 järgi.

17. Eelneva pinnalt on selge, et R. N. ei pidanud poest ära võetud energiajooki ega ka kummikomme enda omaks, kuid ometi otsustas ta need poest varastada, kuna sõber ütles, et ta peab temaga koos võtma (varastama), kuna ta muidu ei julge. R. N. otsustas maksta vaid valitud krõpsude eest, kuid joogi ja kommide eest otsustas seda mitte teha. Seega tegutses ta kohtu hinnangul kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes. 18. 08.04.2025. a väärteoprotokollis (2780,25,002405) heidetakse R. N. ette Relv

S § 20 lg 2 p 1 rikkumist ja sellega RelvS § 892 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ehk siis seda, et tema omas 18.02.2025 kell 04.25 Tartu linnas Soola tn 6 tsiviilkäibes keelatud külmrelva, s.o kasteeti.

  1. R. N. 21.05.2025 istungil antud ütluste kohaselt võeti temalt ära nukirauad. Ta ostis need Telegramist T. P. konto alt enesekaitseks. Tartu linnas on väga palju mustlasi, kes iga asja käest ära võtavad ja löövad niisama. Teab, et see on külmrelv.
  2. Seda, et R. N. omas 18.02.2025 nukiraudu, kinnitab 18.02.2025 kell 04.25 Soola tn 5, Tartu juures koostatud vallasasja hoiulevõtmise protokoll, mille kohaselt võeti R. N. lisaks mobiiltelefonile iPhone SE 2020 Gen2 ära ka temal kaasas olnud nukirauad, s.o kasteet, mis on tsiviilkäibes keelatud. Kasteet võeti relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti nr 48-25 alusel hoiule 20.02.2025, aga telefon tagastati R. N. (üleandmise-vastuvõtmise akt MIS:2101250025563).
  3. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et R. N. omas 18.02.2025 kella 04.25 ajal 4

(9)Tartus Soola tn 6 kasteeti, rikkudes sellega RelvS § 20 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt on tsiviilkäibes nimetatud külmrelva omamine keelatud. Seega pani R. N. toime RelvS § 89 2 lg 11 järgi kvalifitseeritava väärteo. 22. Nagu eelnevast nähtus, omandas R. N. nukirauad (kasteedi), kuigi oli teadlik, et see on külmrelv, enesekaitseks. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et R. N. pidi olema teadlik ka sellest, et antud külmrelva omamine on keelatud. Seega on kohus seisukohal, et R. N. realiseeris süüteokoosseisu vähemalt otsese tahtlusega (

§ 16

lg 3), st ta tahtis või vähemalt möönis, et paneb kasteedi omamisega toime süüteokoosseisule vastava teo. 23. Kohus ei ole ühegi R. N. etteheidetava teo puhul tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolud. R. N. oli väärtegude toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal 15aastane. Seega on ta

§ 33alusel süüvõimeline isik.

KOHTU SEISUKOHT MÕJUTUSVAHENDI KOHALDAMISE OSAS 24.

§ 56

lg 1 sätestab karistamise alusena isiku süü ning sätestab, mida tuleb karistuse mõistmisel arvestada. Sama paragrahvi lõike 3 alusel võib alaealisele karistuse mõista ainult siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus kõigepealt lõikele 3 toetudes näitama, miks ta ei kohalda

§-s 87 nimetatud mõjutusvahendeid ja eelistab karistust ja vajadusel

§ 56lg-le 2 toetudes põhistama täiendavalt vangistust2.

  1. Käesoleval juhul ei taotlegi kohtuväline menetleja R. N. karistamist, vaid tema suunamist kinnise lasteasutuse teenusele. Kaitsja arvates ei ole selleks täidetud eeldus, et ohtu ei ole võimalik kõrvaldada muu vähem piirava meetmega. R. N. avaldas kohtulikul uurimisel, sh kohtuvaidluses, et ei soovi kinnisesse lasteasutusse minna. R. N. ema avaldas kohtulikul uurimisel, et laps tuleb erikooli saata, kuna ta on endale ohtlik.
  2. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga on kohus seisukohal, et käesoleval ajal ei ole kõigest 15-aastase R. N. karistamine veel vajalik, vaid tema suhtes on põhjendatud ja vajalik kohaldada alaealisele mõeldud mõjutusvahendit. Seejuures nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selleski, et selleks mõjutusvahendiks peab R. N. puhul käesolevalt olema tema paigutamine kinnisesse lasteasutusse (

§ 87lg 2 p 8).

  1. R. N. on üks kehtiv väärteokaristus – teda karistati PPA Lõuna prefektuuri 06.01.
  2. a otsusega NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 14 trahviühikut, s.o 56 eurot. Trahv on tasumata. Samas, hoolimata ainult ühest väärteokaristusest, nähtub kohtu käsutuses olevast väljavõttest politsei infosüsteemist MIS, et R. N. on olnud politseiga mitme aasta vältel arvukaid kokkupuuteid – lisaks sellele, et väljavõtte kohaselt on R. N. enda suhtes oldud vägivaldne, on need kokkupuuted olnud seoses tema enda vägivaldsusega teiste isikute vastu, sh ähvardamisega, ema juurest vanaema juurde põgenemisega, õpilaskodust lahkumisega ja kadunud olemisega, keelatud ainete tarvitamisega, noaga vehkimisega. Lisaks eelnevale nähtub kohtule esitatud materjalidest, s.o iseloomustustest ja vastustest päringutele, et R. N. käitumine on olnud ohtlik nii temale endale kui ka teistele ning seejuures nähtub, et ta ei täida ka regulaarselt koolikohustust. 1 RelvS § 892 lg 1 näeb ette vastutuse elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest 2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 56 komm. 20.1 5

(9)
  1. Nii nähtub XXX 21.03.2025 iseloomustusest kokkuvõtlikult, et pärast R. N. kooli õppima asumist 01.09.2023 algasid II poolaastast puudumised. 2024/
  2. õppeaastal on ta puudunud 398 tundi, neist põhjuseta 361 tundi. Seejuures, isegi kui R. N. viibis koolis või õpilaskodus, ei pidanud ta kehtestatud korrast kinni ja tema väljaütlemised olid ebatsensuursed ning nilbed. Ta uhkustas oma tegude ja ütlemistega ka kaasõpilaste ees. Ta on andnud koolis positiivse narkotesti ja temalt on võetud ära e-sigarett. 03.-19.03.2025 puudus ta 43 tundi põhjuseta. II trimestril olid väljapandud hinnetest positiivsed
  3. Tundides osaledes pole tal kaasas õppevahendeid ja talle on antud välja 3 käskkirja erinevate rikkumiste eest, sh koolivara lõhkumise ja teavitamata ning loata õpilaskodust ja kooli territooriumilt lahkumise kohta, loata teiste isikute asjade võtmise, valetamise ja varastamise ning õppetöös mitteosalemise ja ebaseaduslike esemete kooli kaasa võtmise eest. Kooli personal on R. N. korduvalt tema toimetulekust, õppimisest ja puudumistest vestelnud, samuti paljundanud õppetöös osalemiseks materjale. R. N. kaasatöötamine sõltub aga vaid tema tujudest. R. N. vajab struktureeritumat ja piiratumat keskkonda kui XXX ja õpilaskodu pakkuda suudavad. Kinnise lasteasutuse teenus võiks mõjutada tema tundeelu ja käitumist positiivses suunas.
  4. Tartu Vallavalitsuse 22.04.
  5. a vastusest nähtub samuti, et vallavalitsusel on R. N. ja tema perega olnud kokkupuude alates aastast 2022 seoses erinevate probleemidega, sh koolis esinevate käitumisprobleemidega. Nähtub ka, et R. N. on üritatud abistada läbi psühholoogi külastamise, kuid kuna see ei andnud tulemust, suunati ta XXX. Esialgu läks seal hästi, kuid siis andis kool teada, et ta ei käitu ootuspäraselt ja nad on tema käitumise pärast mures. R. N. ema on teinud koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti, terapeudi ja kooliga, kuid R. N. käitumine on pigem halvenenud. R. N. ei täida koolikohustust, ropendab, varastab, hulgub, tarbib keelatud aineid ja ei pea kinni raviplaanist. Ta on oma käitumisega ohtlik nii endale kui teistele.
  6. XXX 30.05.
  7. a vastusest nähtub kokkuvõtlikult, et alates 06.05.2025 oli R. N. enamikel päevadel koolimajas, kuid tundides käis valikuliselt ja õppetöös osales lünklikult – vaid 4-l päeval viimasest 19-st koolipäevast polnud ühtegi hilinemist, puudumist. Ta pole olnud kaasas õppevahendeid viimased 2,5 kuud. 08.04.2025 lõi ta klassivenda pähe ja ähvardas „Tartu sõpradega“. Sellist ähvardamist on maininud ka teised õpilased. Ta on eputanud keelatud ainete koolis kaasas olemisega ja üks lapsevanem on kirjutanud, et tema laps on ostnud R. keelatud ainet. R. on püüdnud ka teenida erinevate asjade müügiga. R. on koolis saanud regulaarselt sotsiaalpedagoogi teenust ja veebruarini oli reedeti majas psühholoog. Tema teenust R. ei kasutanud. Samuti, kuigi ta on vastuse kohaselt soovinud õppeaasta tegemata asjad ära parandada ja saatnud kooli juhtkonnale kirja, et on valmis tegema lisatöid, et mitte klassikursust kordama jääda, on klassikursuse kordama jäämine väga tõenäoline, kuna 2024/
  8. õppeaastal tuleb tal vähemalt 7-s õppeaines negatiivne aastahinne, mistõttu määratakse ta kindlasti täiendavale õppetööle. Toimunud on väike muutus positiivses suunas, kuid see ei paista olema tingitud suhtumise ja maailmapildi muutusest, vaid pigem soovist end ajutiselt heast küljest näidata. Näiteks ütles ta inglise keele õpetajale mai keskel, et peab mingi ajaperioodi tubli olema, sest muidu „pannakse kinni“. R. käitumist ja tundeelu võiks positiivses suunas mõjutada kinnise lasteasutuse teenus.
  9. Tartu Vallavalitsuse 02.06.
  10. a vastusest nähtub, et alates 2022 aasta juulist on R. ja tema lähedastele pakutud sotsiaalnõustamist, suunatud pere psühholoogilise nõustaja ja psühholoogi vastuvõtule ning samuti on kohalik omavalitsus taotlenud SKA nõustamisüksuselt abi R. juhtumikorralduse küsimuses. R. N. on aga pikemat aega ilmutanud 6
(9)käitumisraskusi, mille ulatus ja mõju on aja jooksul süvenenud. Tema elukorralduses on seadusrikkumised, vägivaldsus, koolikohustuse eiramine ja riskikäitumine. Ta on õppinud mitmes koolis, kuid eiranud süstemaatiliselt koolikohustust. Ta viibib sageli teadmata kohtades, ema kõnedele enamasti ei vasta. Ta on öelnud, et ööbib seal, kus saab ja saab majanduslikult hakkama. Ema on märganud, et tal on alati raha ja ta soetas endale nukirauad. R. sõprade osas teab ema, et tegemist on probleemse käitumisega noortega, kellega tema lapsel ei ole turvaline. Teadmatus, kust R. raha saab, suurendab ema muret võimaliku seotuse pärast kriminaalse tegevusega. R. peab järgima raviplaani, kuid tema eluviis ei võimalda tal regulaarselt ravimeid võtta. R. on rääkinud koolis narkootiliste ainete tarvitamisest ja ühel korral oli test positiivne. PPA teatel oli ta tarvitanud narkootilist ainet, pannud toime varavastase teo ning olnud teiste suhtes 24.
  1. ja 08.
  2. vägivaldne. Kool on püüdnud R. käitumist positiivses suunas mõjutada, aga see ei ole andnud loodetud tulemust. Ta ei allu ei vanaema ega ema reeglitele, ei pea kokkulepetest kinni. Tartu Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist on teinud koostööd R. N. ema, Politsei- ja Piirivalveameti, XXX ja Sotsiaalkindlustusameti nõustajaga ning leidnud, et lapse käitumisest tingitud ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Viimane aeg on sekkuda, et R. võtaks tegude eest vastutuse, lõpetaks hulkumise ja omandaks põhihariduse.
  3. Vallavalitsuse 02.06.
  4. a vastusele lisatud terviseportaali väljavõtte kohaselt R. N. on XXX ja tal oli XXX 11.03.
  5. Samuti nähtub, et ta ei võta ravimeid regulaarselt. Psühholoogi 27.05.
  6. a vastuse kohaselt suunati R. N. nõustamisteenusele ja kohtumised on toimunud erinevate pereliikmetega. Individuaalkohtumised R. N. ei ole mitmel korral toimunud, kuna ta ei ole neile ilmunud. Koolikohustuse täitmine on ebaühtlane ja on esinenud ebakohast käitumist. R. on olnud keeruline kokkulepetest kinni pidada – annab sageli lubadusi, aga ei täida neid. Hiljuti oli R. pikemalt „hüppes“ ja elas enda sõnul hotellides, tegeles illegaalse äriga. 2023 kevadel lõpetatud kohtumiste tulemusel lõpetas R. klassi ja suhtlus emaga paranes niipalju, et R. viibis rohkem kodus. 2024 kevad kuni 2025 kevad ei ole kohtumisi toimunud. Noore käitumine on muutunud viimastel aastatel ennast kahjustavaks. Lisaks ainete tarvitamisele on ravimite võtmine olnud ebaühtlane. Noor vajaks stabiilset ja turvalist kasvukeskkonda, kus piirid ja reeglid oleksid paigas. Samuti järjepidevat toetust õppimisel ja psühhosotsiaalset toetust.
  7. Kohus on seisukohal, et eelnevalt käsitletud andmed võimaldavad asuda seisukohale, et hoolimata R. N. noorele eale on tal viimaste aastate jooksul kujunenud välja kehtestatud reegleid eirav käitumismuster, mis hõlmab endas nii koolikohustuste süstemaatilist eiramist, vägivaldset käitumist, keelatud ainete tarvitamist kui ka viimasel ajal väärteorikkumiste toimepanemist. Seejuures on ilmselge, et ükski siiani kohaldatud meede, s.o ei vestlemine, nõustamine, koolide vahetus ega ka käesoleva aasta jaanuaris mõistetud väärteokaristus ei ole tema käitumisele pikemaaegset positiivset mõju avaldanud. Seejuures on kohtu hinnangul märkimisväärne, et isegi olukorras, kus R. N. suhtes oli koostatud esimene väärteoprotokoll käesolevas asjas (s.o märtsis 2025), ei pannud see teda oma käitumist muutma. Vastupidi, ta pani sellele järgnevalt toime uusi rikkumisi, eiras koolikohustust kui ka käitus kaasõpilase suhtes koolis vägivaldselt, sh ähvardas teda oma „Tartu sõpradega“. Seejuures ei olnud ta reegleid järgivalt võimeline käituma ka pärast seda, kui kohus lükkas asja arutamise 21.05.2025 edasi, et koguda täiendavaid andmeid – R. N. koolis käimine küll paranes vähesel määral, kuid hoolimata koolis viibimisest osales ta õppetöös jätkuvalt valikuliselt ega allunud korraldustele. Seejuures nähtub seegi, et see mõningane positiivne muutus ei olnud mitte tingitud sellest, et R. N. oleks saanud aru, et tema senine käitumine ei ole olnud aktsepteeritav, vaid pigem sellest, et ta ei soovi kinnisesse lasteasutusse sattuda. Ehk siis ei olnud ka kinnisesse lasteasutusse sattumise hirm piisavaks motivaatoriks, et hakata oma 7
(9)viimase aja käitumise üle järele mõtlema ning seetõttu teha oma käitumises positiivseid muutusi, s.o järgida nõuetekohaselt kehtestatud korda, sh täita regulaarselt koolikohustust.
  1. Kohtu hinnangul tuleb vältimatult märkida sedagi, et lisaks sellele, et R. N. suhtes kohaldatud erinevad sekkumistegevused ei ole senini püsivaid positiivseid tulemusi andnud, ei soosi asjade muutumist paremuse suunas ka R. N. sõpruskond. Eelneva pinnalt on selge, et R. N. sõpruskonda kuuluvad isikud, kes ka ise ei järgi kehtestatud reegleid, vaid omavad R. N. sarnaseid probleeme ja panevad muu hulgas toime ka õigusrikkumisi. Sealhulgas nähtus seegi, et R. N. sõpruskonda kuuluvad isikud tarvitavad ka keelatud aineid, millised on seeläbi kättesaadavad ka R. N.. Arvestades aga R. N. diagnoositud XXX, sh ka seda, et tal on alles hiljuti olnud probleeme raviplaani järgimisega, on keelatud ainete tarvitamine R. N. äärmiselt ohtlik.
  2. R. N. küll avaldas asja arutamisel, et järgib nüüdseks raviplaani ja ei soovi enam uusi XXX, kuna lõhkus viimase käigus XXX, puudub kohtul, arvestades R. N. kohta teadaolevaid andmeid, usk, et R. N. selline muutus võiks ilma kõrvalise abita püsivaks jääda. Samal seisukohal on kohus R. N. väidete osas, et ta järgib edaspidi koolikohustust, kuna ei taha klassi kordama jääda ning kuna tal on tulevikuplaanides soov õppida XXX. Sellisel seisukohal on kohus, kuna kohtu käsutuses olevate materjalide pinnalt on ilmselge, et R. N. on vajadusel suuteline näitama end n-ö paremast küljest, sh andma ka vastuseid, mida teab teistele aktsepteeritavad olevat. Ühtlasi on ta ka varem erinevaid lubadusi andnud, kuid nende täitmine on tema jaoks enam kui problemaatiline – tavaliselt jätab ta antud lubadused täitmata.
  3. Arvestades eelnevat on kohus seisukohal, et R. N. senine käitumine on olnud selline, mis ei anna alust eeldada, et muud alaealisele kohaldatavad meetmed, s.o näiteks üldkasuliku töö tegemine, aitaks tema käitumist pikemaajaliselt muuta nii, et ta ei paneks enam õigusrikkumisi toime ja täidaks nõuetekohaselt koolikohustust. Seda enam, et arvestades R. N. viimase aja käitumist on kohtu hinnangul enam kui küsitav, kas R. N. omab sellisel määral kohusetunnet, et ta suudaks muid meetmeid-kohustusi täita. Seega on kohus seisukohal, et just kinnisesse lasteasutusse suunamine on R. N. puhul meetmeks, mis võiks panna teda oma mõtlemises ja käitumises korrektiive tegema. Kinnisesse lasteasutusse suunamise kasuks on kohtu hinnangul seegi, et seal on olemas last toetav õppekeskkond, mis omakorda võimaldab väita, et seal viibides võib R. N. olla suuteline omandama hariduse, kuivõrd XXX 30.05.
  4. a vastuses sedastatu pinnalt ei ole R. N. negatiivsete õpitulemuste põhjuseks mitte tema kehvad õpioskused ja halb keskendumis- ja töövõime, vaid just koolikohustuse mittetäitmise ja töö tegemisest keeldumise tagajärg. Ehk siis on kohus seisukohal, et R. N. käesolevalt kinnisesse lasteasutusse suunamine, mis aitab minimeerida tema ohtlikust talle endale ja teistele ning täita kolikohustust, võib anda R. N. reaalse võimaluse enda tulevikuplaanide täitmiseks, s.o asuda pärast põhikooli omandama kutseharidust.
  5. Seega leiab kohus nõustuvalt kohtuvälise menetleja ja erinevalt R. N. kaitsjast, et R. N. puhul on täidetud SHS § 1302 lg 1 sätestatud eeldused3 tema kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks. Seega tuleb väärteomenetlus R. N. suhtes NPALS § 15 1 lg 1,

§ 218lg 1 ja Relv

S 892 lg 1 järgi lõpetada ja kohaldada tema suhtes

§ 87

lg 2 p-s 8 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit ning paigutada ta Maarjamaa Hariduskolleegiumi 3 SHS § 1302 lg 1 kohaselt paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. 8

(9)Emajõe õppekeskusse alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aastaks. Sotsiaalkindlustusameti 20.05.
  1. a kinnise lasteasutuse teenuse koha kinnitamise teate kohaselt on talle tagatud kinnise lasteasutuse teenuse koht Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuses. KOHTU SEISUKOHT ÄRAVÕETU JA MENETLUSKULUDE OSAS
  2. 20.02.2025 võeti relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 48-25 hoiule kasteet. See on hoiul Politsei- ja Piirivalveametis (Riia 132, Tartu). Kohus on seisukohal, et kasteet kuulub kohtuotsuse jõustumisel

§ 83lg-te 4, 5 alusel konfiskeerimisele.

39. Menetlusalusele isikule riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas kohtule tasutaotluse summas 497,76 eurot. Kohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Arvestades aga asjaolu, et R. N. on alaealine, kes ei oma iseseisvat sissetulekut ning seda, et kohus paigutab ta käesoleva otsusega kinnisesse lasteasutusse, tuleb antud menetluskulu VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta tervikuna riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.