4-25-1846/14

(263025000459)Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi Enriko Kasemaa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 25.04.2025.a otsusele väärteoasjas nr 263025000459 karistusseadustiku (KarS) § 1511 lg 1 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Enriko Kasemaa; isikukood: 36210172738; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx ; epost xxx. Kaitsja: vandeadvokaat I.K, Advokaadibüroo I.K OÜ; epost: XXX. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna esindaja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 25.04.2025.a otsus väärteoasjas muutmata.
2. Jätta Enriko Kasemaa kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse ärakiri edastada Enriko Kasemaale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1

(5)4-25-1846 Kohtuväline menetlus

1. 26.03.2025.a koostatud väärteoprotokolliga tuvastati, et Enriko Kasemaa postitas 13.02.2025.a, 14.02.2025.a ja 21.02.2025.a enda kasutuses olevatele avalikele Facebooki kontodele „Enriko Kasemaa (Inkvisiitor)“ ja „Inkvisitsioon kui paratamatus“ profiilipildid, mille alumisel osal on Venemaa Föderatsiooni lipp. Antud tegevustega eksponeeris Enriko Kasemaa avalikult Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Sellise tegevusega pani Enriko Kasemaa toime KarS § 1511 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
2. Kohtuvälise menetleja 25.04.2025.a otsusega tunnistati Enriko Kasemaa süüdi KarS § 151 1 lg 1 järgi, temale määrati karistuseks rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 1000 eurot. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Enriko Kasemaa pani toime temale väärteoprotokollis etteheidetud väärteo, Enriko Kasemaa süü on tõendatud tema ütlustega ja vaatluse protokollidega. Otsuse kohaselt Enriko Kasemaa pani toime temale 26.03.2025.a koostatud täiendava väärteoprotokolliga süüks pandud väärteo, tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Samuti puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Seadusandja näeb ette agressorriigi sümbolite eksponeerimise eest ranged karistused, mistõttu on tegemist ka raske rikkumisega Eesti Vabariigi õigusruumis. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahv keskmisest väiksemas määras omab konkreetse menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus
3. 12.05.2025.a esitas Enriko Kasemaa kaitsja vahendusel eelnimetatud otsusele kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo koosseisu puudumise tõttu. Alternatiivselt palub Enriko Kasemaa tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistuse suuruse osas, teha uus otsus, millega, arvestades kergendavaid asjaolusid ja menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid, mõista väiksem rahatrahv.
4. Kaebaja selgitab, et tema Facebooki kontod ei ole avalikud, tegemist on kinnise grupiga, kuhu avalikul üldsusel juurdepääs puudub. Seega ei vasta otsuse väide, et tegemist oli avaliku postituse või eksponeerimisega, tõele. Kaebaja märgib, et tegemist ei olnud postitusega, vaid profiilipildi muutmisega ning sellega ei ole ta mitte kuidagi eksponeerinud Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit, neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Kaebaja on usklik ja Vene Õigeusu Kiriku liige ning sellest tulenevalt on tema Facebooki kontol Vene Õigeusu Kirik koos selle jurisdiktsiooni kuuluva riigi sümboliga. Sellega ei ole kaebaja ei ole kunagi ei pooldanud, soosinud ega soovinud õhutada ühtegi sõda, agressiooni ega genotsiidi mitte üheski riigis. Venemaa lipp on riigi sümbol, riigi lippe eksponeeritakse avalikult, kuid seda ei saa koheselt seostada sõjalise agressiooni või genotsiidiga. Kaebaja viitab riigikohtu praktikale otsuses nr 4-23-4296, milles on sedastatud, et KarS § 1511 lg 1 väärteo toimepanemiseks peab teo objektiivne koosseis sisaldama kolme koosseisulist tunnust, kuid Enriko Kasemaa tegevus ei täitnud neist ühtegi. Seega puudub väärteokoosseis ja menetlus tuleb lõpetada.
5. Alternatiivselt leiab kaebaja, et politsei ei arvestanud karistuse määramisel KarS § 56 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Menetleja ei ole arvestanud KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsuse kui karistust kergendava asjaoluga. Enriko Kasemaal ei ole ühtegi karistust peale ühe liiklustrahvi, mis ei ole vaadeldav saamalaadse väärteona ega ka süstemaatilise rikkumisena. Karistusmäär 125 trahviühikut on ilmselgelt liiga 2

(5)4-25-1846 kõrge ja arvestades teo tehiolusid ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, oleks piisanud miinimumilähedasest karistusest. Kohtuliku arutamise käigus tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht.

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
2. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et tõendamist on leidnud KarS § 151 1 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Enriko Kasemaa poolt ning temale määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega.
3. Enriko Kasemaale heidetakse ette Ukrainas toimepandava agressiooniakti ja genotsiidiga seotud sümboli avalikku eksponeerimist neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Enriko Kasemaa lisas sotsiaalvõrgustikus Facebook enda kasutajakontodele profiilipildid, kus on kujutatud Venemaa Föderatsiooni lipp, neist kahel lipu taustaks Vene Õigeusu Kirikud ja ühel pildil lipu taustal Enrico Kasemaa. Sellega eksponeeris Enriko Kasemaa avalikult agressiooniaktiga seotud sümboleid. Enriko Kasemaa kasutajakonto profiilipildid olid Facebooki lisatud 13.02.2025.a, 14.02.2025.a (tl 20-22) ja 21.02.2025 ning sotsiaalmeedias avalikud veel 13.03.2025.a (tl 27-29).
4. Vaidlus puudub selles, et viidatud profiilipildid pärinevad menetlusaluse isiku Facebooki kasutajakontodelt. Enriko Kasemaa tunnistas, et tema on oma kasutajakontode profiilpiltidele lisanud Venemaa Föderatsiooni lipu, vast 4 aastat tagasi. Ta suhtleb Venemaa Tiibeti mastifite kasvatajatega ja Facebookis on tal sõpru üle maailma, ligikaudu
5. Poliitikaga ta ei tegele, ta liigub ühest religioonist teise ja vaatab mis nendes toimub. Vene lipp sümboliseerib vene õigeusku (tl 38).
6. Kohus võtab oma seisukoha kujundamisel aluseks Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi
7. märtsi 2023.a otsuses nr 4-22-3610 toodud seisukohad, millised on kokkuvõtvalt järgmised. KarS § 1511 objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu: a) agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit; b) sellise sümboli avalikku eksponeerimist; c) agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist või õigustamist.
8. Venemaa Föderatsiooni lipp on riigi sümbol. Venemaa Föderatsiooni sõjategevus Ukrainas on KarS § 1511 objektiivse koosseisu tähenduses rahvusvaheline kuritegu, mille Eesti Vabariik on ühemõtteliselt hukka mõistnud. Venemaa Föderatsiooni relvajõudude ning sõjalise ja poliitilise juhtkonna tegevused Ukrainas alates 24.02.2022.a on Eesti Vabariigi Riigikogu poolt tunnistatud Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks. Selline avaldus on Riigikogu poolt tehtud juba 21.04.2022.a.(https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-vottis-vastu-avaldusevenemaa-sojakuritegudest-ja-genotsiidist-ukrainas/). Seega on Venemaa Föderatsiooni lipp Ukrainas sõjakuritegusid ja Ukraina rahva vastu genotsiidi toimepaneva riigi sümbol.
9. Avalikuks eksponeerimiseks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/ juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele või konkretiseerimata isikutele. Väärteoasjas koostatud vaatlusprotokollidest selgub, et Enriko Kasemaa lisas Facebooki 3

(5)4-25-1846 kontodele Venemaa Föderatsiooni lippudega profiilipildid väärteoetteheites nimetatud kuupäevadel ning need pildid olid avalikud. Profiilipiltide uuendamisel saadetakse sellekohane automaatteavitus Facebooki sõpradele ning on üldteada, et Facebooki profiilipildid ei ole piiratud sõprade ringiga, vaid on avalikult nähtavad piiramata isikute ringile. Enriko Kasemaa Facebooki profiilipildid olid kõigile avalikud, samuti saadeti piltide uuendamisel automaatteavitus tema ligemale 1600 Facebooki sõbrale, üle maailma. Seega eksponeeris Enriko Kasemaa avalikult Venemaa Föderatsiooni lippu.

1. Seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb aga sisustada nn keskmise informeeritud kõrvaltvaataja seisukohast lähtudes, võttes arvesse sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega, kohta ja viisi. Seos sümboli eksponeerimise ja KarS § 151 1 objektiivses koosseisus nimetatud toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal. Kõnesoleva väärteokoosseisu seisukohalt ei ole seejuures vahet, kas rahvusvaheline kuritegu, mille toetuseks või õigustuseks sümbolit avalikult eksponeeritakse, on kohtuotsusega tuvastatud või mitte. ( vt Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi
2. märtsi 2023.a otsus nr 4-22-3610, p10 )
3. Kohtu hinnangul on Eesti Vabariigi elavale, siinses õigus- ja meediaruumis viibivale, eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajale teada, et Riigikogu on
4. mail 2024.a tunnistanud Moskva patriarhaadi sõjalist agressiooni toetavaks organisatsiooniks. (https://siseministeerium.ee/moskva-patriarhaadi-tunnistaminesojalist-agressiooni-toetavaks-organisatsiooniks). Kohtu jaoks on ilmne, et ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajale tekitab Venemaa Föderatsiooni lipu, mille taustaks on erinevad Vene Õigeusu Kiriku pühakojad, eksponeerimine 2025.a veebruaris üheselt arusaadava seose, et selliste sümbolite avaliku eksponeerimisega toetatakse ja õigustatakse Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegusid.
5. Seega, Enriko Kasemaa, lisades 2025.a veebruaris oma Facebooki kontodele profiilipildid Vene Föderatsiooni lipuga, eksponeeris avalikult Vene Föderatsiooni poolt Ukrainas agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval ja õigustaval viisil ning täitis oma tegudega KarS § 1511 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.
6. Kohtu hinnangul oli Enriko Kasemaal eespool kirjeldatud objektiivse koosseisu asjaolude suhtes ka vähemalt kaudne tahtlus. Kohtul puudub alus arvata, et Enriko Kasemaa Eesti Vabariigi kodanikuna erineb eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajast. Seega on ta teadlik sellest, et Venemaa Föderatsiooni sõjategevus Ukrainas on rahvusvaheline kuritegu, mille Eesti Vabariik on ühemõtteliselt hukka mõistnud ning Venemaa Föderatsiooni relvajõudude ning sõjalise ja poliitilise juhtkonna tegevused Ukrainas alates 24.02.2022.a on Eesti Vabariigi Riigikogu poolt tunnistatud Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks. Samuti puudub alus arvata, et Enriko Kasemaa õigeusklikuna ei ole teadlik sellest, et Eesti Vabariigi Riigikogu on tunnistanud Moskva patriarhaadi sõjalist agressiooni toetavaks organisatsiooniks. Seega pidas Enriko Kasemaa võimalikuks ja möönis, et Venemaa Föderatsiooni lipu eksponeerimisega oma Facebooki profiilipiltidel toetab ja õigustab ta Venemaa Föderatsiooni poolt toimepandavat rahvusvahelist kuritegu ning sellisena mõistab seda ka keskmine kõrvaltvaataja.
7. Seega pani Enriko Kasemaa toime KarS § 1511 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, tema teo 4

(5)4-25-1846 tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud.

1. Kohus leiab, et Enriko Kasemaale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. KarS § 1511 lg 1 näeb karistustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 1511 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot, seega alla sanktsiooni keskmise määra.
3. Hinnates Enriko Kasemaa süü suurust talle KarS § 1511 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb tema süüd lugeda keskmiseks. Samuti arvestab kohus siinjuures, et Enriko Kasemaa pani süüteo toime tahtlikult. Menetlusalune isik ei ole oma tegevust hukka mõistnud ja vaatamata politsei poolt õigusrikkumisele tähelepanu juhtimisele ei eemaldanud ta Venemaa Föderatsiooni lipuga pilte oma Facebooki kontodelt, vaid asus ennast õigustama. Seega karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.
4. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning loodab, et alla sanktsiooni keskmist määratud karistus on piisav, et menetlusalune isik hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest.
5. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5