Obsah (4)

§ 97§ 99§ 101§ 108

2-24-762 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 14.mai 2024.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-762 Tsiviilasi E T ja A Ta hag

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma ja lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil.
3. Kostja avaldas, et ta on nõus tasuma elatist alates hagi esitamisest 16.01.2024.a kummalegi hagejale 150 eurot kuus. Kostja ei ole nõus tasuma tagasiulatuvat elatist.
4. Hageja A Ta nimetas oma igakuised kulud alljärgnevalt: Eluasemekulud (kommunaalkulud, internet, TV, jne) 150 eurot Kooliga seotud kulud (klassiraha, õppevahendid jne) 30 eurot Huvialaringid 50 eurot Sidevahendid 20 eurot Kulutused toidule 200 eurot Kulutused tervishoiule (vitamiinid ja muu esmatarve) 20 eurot Kulutused hügieenitarvetele 25 eurot 3 2-24-762 Kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot Kulutused vabale ajale, sõprade sünnipäevad jne 40 eurot Kokku A Ta kulud ühes kuus 610 eurot E T avaldas oma igakuised kulud alljärgnevalt: Eluasemekulud (kommunaalkulud, internet, TV, jne) 150 eurot Kooliga seotud kulud (klassiraha, õppevahendid jne) 30 eurot Huvialaringid 50 eurot Sidevahendid 20 eurot Kulutused toidule 200 eurot Kulutused tervishoiule (vitamiinid ja muu esmatarve) 20 eurot Kulutused hügieenitarvetele 25 eurot Kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot Kulutused vabale ajale, sõprade sünnipäevad jne 40 eurot Kokku E Ti kulud ühes kuus 610 eurot
5. Hagejate ema S Ta on kohustatud kandma kummagi lapse kuludest poole. Kohus ei hinda käesoleval hagejate vajaduste põhjendatust, kuna kostja ei ole vastu vaielnud hageja vajadustele ja kuludele ning kuna hagejad nõuavad elatist alammääras.
6. S Ta avaldas, et saab aru elatise tasumise kohustusest ning on võimeline tasuma kummagi lapse ülalpidamiseks 150 eurot kuus. S Ta seletas kohtule, et ta ju tasub elatist. Tegelikkuses tasus S Ta kummalegi hagejale kunagi ülalpidamist 20 eurot kuus, kokku kahele lapsele 40 eurot kuus, seda aga mitte viimase 1,5 aasta jooksul. S Ta seletusest ning sellest, et ta peab piisavaks kummalegi lapsele kunagi tasutud elatist 20 eurot kuus, ilmneb, et laste ema ei saa aru laste vajadusest saada ülalpidamist iga päev ning laste emal ei ole ka ülevaadet sellest, millised on laste kulud.
7. Kostja ei ole üldse hagejate kulusid kandnud. E T viibib ema juures kuus mõned päevad, kuid mitte piisavalt, et seda saaks arvestada elatise väljamõistmisel. Kostja tasub E Ti telefonikulusid umbes 10 eurot kuus, kuid vanemate vahel ei ole kokkulepet, et tegemist on elatise tasumisega,
8. S Ta nimetas, et ta on alates jaanuarist töötu ja tööotsija ning ei saa elatist tasuda. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas laste ema töötab või mitte. Ülalpidamist andma kohustatud isiku mittetöötamine ei ole põhjus alammääras elatisesumma vähendamiseks. Lapsed vajavad süüa, kodu ja riideid iga päev olenemata sellest, kas vanemad on töötud või mitte. S Ta ona igal juhul kohustatud lapsi üleval pidama.
9. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates hagi esitamisest 16.01.2024.a.

§ 101

lõikes 1 ettenähtud määras s.o baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest, elatise summa muutub iga aasta

1. aprillil.
2. Kohus käsitleb hagejate nõuet elatise tasumiseks tagasiulatuva elatise nõudeperioodil 15.01.2023.a kuni 15.01.2024.a. 13.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 4 2-24-762

1. Käesoleval juhul on asjaolud tagasiulatuva elatise perioodil samad, kui praegusel ajal – lapsed elasid koos isaga ning isa pidas neid üleval. Ema seletas kohtule, et tema arvates oli isa sellise elukorraldusega rahul, kui aasta või kaks tagasi hakkas isa emalt laste ülalpidamiseks elatist nõudma. tEma ei ole mitte mingis määras laste ülalpidamises osalenud.
2. Kostja pidi tasuma kummalegi hagejale tagasiulatuvat elatist perioodil üks aasta enne hagi esitamist kuni 15.01.2024.a, 16.01.2023.a - 31.01.2023.a oli ühe kuu alammääras elatise summa 225,64 eurot ning nimetatud perioodi tagasiulatuva elatise summa on 112,8 (0,5 x 225,64). 01.02.2023.a - 31.03.2023.a oli ühe kuu elatise summa 215,64 eurot ning nimetatud perioodi tagasiulatuva elatise summa on 431,3 eurot (2 x 215,64). 01.04.2023.a - 15.01.2023.a oli ühe kuu elatise summa 260,33 eurot ning nimetatud perioodi tagasiulatuva elatise summa on 2473 eurot (9 x 260,33 + 0,5 x 260,33). Seega on kogu tagasiulatuva elatise summa kummagi hageja kohta 3017 eurot. Kohus rahuldab hagejate tagasiulatuva elatise nõude täies ulatuses.
3. Hagejad on esitanud viivise nõude elatise tasumisega viivituses olevate päevade eest nii tagasiulatuva elatise tasumisega viivitamise korral. Kohus selgitab, et poolte vahel ei ole lepingust tulenevat võlasuhet. Õigus viivist nõuda on õiguskaitsevahend võlaõiguslikes tehingutes. Perekonnaseaduses elatiselt viivise nõudmise võimalust ette nähtud ei ole.
4. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hagejad paluvad määrata kohtuotsuse täitmise kord, nimetades hagejate seadusliku esindaja oma pangakonto ja soovides elatist saada iga kuu 1.kuupäevaks. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 1.kuupäeval kalendrikuu eest ette hagejate seadusliku esindaja pangakontole, nimetades lapse nime, sõna „elatis“ ja perioodi, mille eest elatist tasutakse.
5. TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2025 lahendiga. 5