Obsah (7)

§ 108§ 94§ 402§ 406§ 403§ 4034§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geidi Sile Kohtuasja number 2-24-135828 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. juuli 2025, Tallinn Kohtuasi Aktiva Finance Group OÜ hagi M M vas

§ 108

lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed ja intress alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel ja viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 24% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

1. Kohus toimetas hageja 29.05.2025 alternatiivse nõudearvestuse ja menetluskulude nimekirja kostjale kätte ning andis soovi korral tähtaja esitada omapoolseid vastuväiteid kuni 11.07.
3. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada põhivõla ja

§ 94

lg 1 järgse intressi katteks ning kostjal ei ole käesoleval ajal võlgnevust hageja ees. Sellises olukorras ei ole alust rahuldada ka tulevikku suunatud täitmisnõuet (TsMS § 369). I leping 20. AS xxx ja kostja sõlmisid 15.10.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel omandas kostja kauba maksumusega 242,04 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

1. 45). Lepingu tingimuste p 4 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikule (dtl
2. Eesti Panga poolt 22.06.2022 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele).

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt järelmaksulepingule 39,06% aastas, minuraha.ee kalkulaatori kohaselt väiksemgi. Maakohus tuvastab eelneva 4/8 2-24-135828 põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. II leping 23. AS xxx ja kostja sõlmisid 03.11.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel omandas lepinguga kauba maksumusega 201,99 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

1. 50). Lepingu tingimuste p 4 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikule (dtl
2. Eesti Panga poolt 22.06.2022 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele).

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt järelmaksulepingule 38,59% aastas, minuraha.ee kalkulaatori kohaselt väiksemgi. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. III leping 26. AS xxx ja kostja sõlmisid 19.11.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel omandas kostja kauba maksumusega 215.50 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

1. 55). Lepingu tingimuste p 4 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikule (dtl
2. Eesti Panga poolt 22.06.2022 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele).

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt järelmaksulepingule 39,25% aastas, minuraha.ee kalkulaatori kohaselt väiksemgi. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. IV leping 29. AS xxx ja kostja sõlmisid 26.12.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel omandas kostja kauba maksumusega 227,93 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

1. 60). Lepingu tingimuste p 4 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikule (dtl
2. Eesti Panga poolt 22.06.2022 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele).

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt järelmaksulepingule 38,31% aastas, minuraha.ee kalkulaatori kohaselt väiksemgi. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 5/8 2-24-135828

1. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
2. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

1. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et järelmaksulepingute sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. 34.
2. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingute sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. 34.
3. Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. 34.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust. 34.

1. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. 6/8 2-24-135828 34.
2. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 403

4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 403

4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 403

4 lg 4 ja KAVS § 50 lgte 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole. 35. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

1. Hageja on 29.05.2025 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. 36.
2. I järelmaksulepinguga sai kostja 242,04 eurot laenu ja on tagasi maksnud 125,49 eurot. Arvestades kostja poolt tasutu laenu põhiosa katteks, oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil 15.04.2023 – 15.07.2026 täielikult ning 15.08.2026 osamakse osaliselt. 36.
3. II järelmaksulepinguga sai kostja 201,99 eurot laenu ning on lepingu alusel tagasimakseid teinud kokku summas 100,20 eurot. Arvestades kostja poolt tasutu laenu põhiosa katteks, oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil 15.05.2023 – 15.07.2026 täielikult ning 15.08.2026 osamakse osaliselt. 36.
4. III järelmaksulepinguga sai kostja 215,50 eurot laenu ning on lepingu alusel tagasimakseid teinud kokku summas 105,30 eurot. Arvestades kostja poolt tasutu laenu põhiosa katteks, oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil 15.05.2023 – 15.06.2026 täielikult ning 15.07.2026 osamakse osaliselt 36.
5. IV järelmaksulepinguga sai kostja 227,93 eurot laenu ning on lepingu alusel tagasimakseid teinud kokku summas 88,56 eurot. Arvestades kostja poolt tasutu laenu põhiosa katteks, oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil 15.07.2023 – 15.04.2026 täielikult ning 15.05.2026 osamakse osaliselt
6. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingute ülesütlemine esialgse võlausaldaja poolt 27.06.2024 avaldusega ei saanud toimuda kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli tagajärjetu, pooltevahelised lepingud kehtivad ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt maksegraafikule.
7. Hageja on alternatiivselt esitanud lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada

§ 108

lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed ja intress alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel ja viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 24% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. 39. Maakohus ei pea võimalikuks hageja alternatiivset nõuet rahuldada. Üldjuhul saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist siis, kui see on muutunud sissenõutavaks (

§ 82). Ts

MS § 369 kohaldamiseks peab olema alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Üksnes selle põhjal, et kostja praegu oma kohustusi ei täida, ei saa sedavõrd kaugeleulatuvat järeldust teha. Ümberarvestust arvestades on kostja täitnud kõigist neljast lepingust tulenevad 7/8 2-24-135828 kohustused etteulatuvalt kuni 2026.a suveni. Seetõttu ei saa talle praegu ette heita igakuiste maksete mittetegemist. TsMS § 369 kohaldamiseks alust pole ning ka

§ 108lg 1 kohaldamine eeldab, et võlgnik on oma kohustust rikkunud.

Praegusel juhul kostja oma kohustusi rikkunud ei ole.

1. Hageja nõue jääb tervikuna rahuldamata, kuna kostja ei olnud hagiavalduse esitamise ajal ega ole käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga hageja ees võlgnevuses. Hageja taotlus tsiviilasjade liitmiseks
2. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud taotluse tsiviilasjade nr 2-24-135142 ja 224135828 liitmiseks. Kuivõrd kohus on tsiviilasja nr 2-24-135142 menetlusse võtmisest 29.01.2025 keeldunud, jääb hageja taotlus rahuldamata. TsMS § 374 kohaselt eeldab hagide liitmine, et nad oleks samal ajal kohtu menetluses. Teisalt esitas hageja käesolevas tsiviilasjas samad nõuded, mis tsiviilasjas nr 2-24-135142 ja kohus vaatas need sisuliselt läbi, seega ei oma otsustus asjade liitmise või liitmata jätmise kohta õiguslikult määravat tähendust. Hagejal on õigus nõuet muuta, sh suurendada pärast maksekäsu kiirmenetlust. Maakohus vaatas käesoleva kohtuasja raames läbi neljast lepingust tulenevad nõuded. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
4. Kostja ei osalenud menetluses ise ega esindaja vahendusel ega esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Maakohus järeldab sellest, et tal menetluskulud puuduvad. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 8/8