Obsah (7)

§ 663§ 667§ 654§ 662§ 174§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-19-12725 Kohtuasi Osaühingu Hexanor (pa

) § 174 lg 9). Seega isegi, kui ei ole tõendatud menetluskulude tasumine hageja poolt, ei saa see välistada kostjatelt menetluskulude väljamõistmist. 9.

1. Pankrotihaldur kinnitas võlausaldajate 13.01.2025 üldkoosolekul, et võlgniku pankrotimenetlusega seotud kohtumenetlustes kantud kulusid ei ole tehtud võlgniku pankrotivara arvel, mitte aga seda, et neid kulusid ei tuleks tulevikus võlgniku pankrotivara arvel hüvitada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 4 kohaselt võib võlgniku kohustuse täitnud kolmas isik esitada (lepingulise suhte puudumisel) võlgniku vastu tagasinõude või nõuda temalt täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. See kehtib ka olukorras, kus kolmas isik täidab menetlusosalisel tekkinud õigusabikulude tasumise kohustuse. Seda, kas need kulud tuleb tulevikus hüvitada võlgniku pankrotivara arvel või tuleb need kanda pankrotihalduril endal (eelduslikult pankrotihalduri tasu arvel) otsustab võlgniku pankrotimenetluse üle järelevalvet teostav kohus vastavalt PankrS §-le
2. Kummalgi juhul ei saa väita, et hagejal ei ole siinses menetluses õigusabikulusid tekkinud. 9.
3. Tähtsust ei oma kostjate väide, et hageja on finantseerinud temal siinses menetluses tekkinud kulude kandmist vastuolus PankrS-s sätestatuga. See on võlgniku pankrotimenetluse küsimus, mis ei saa mõjutada kohtuasjas menetluskulude kindlaksmääramist ja kostjatelt väljamõistmist. Samamoodi ei saa seda mõjutada asjaolu, kas hagejal oli menetluses lepingulise esindaja kasutamiseks pankrotitoimkonna nõusolek. 9.
4. Kostjate väited hageja esindaja ajakulu põhjendamatuse kohta on ekslikud ja meelevaldsed. Arvestades, et asja menetlus kestis üle nelja aasta (sh kolm aastat maakohtus), asjas toimus neli istungit (sh kolm istungit maakohtus), hageja pidi (eelkõige tulenevalt kostjate esitatud väidetest ja tõenditest) esitama asjas mitmeid mahukaid menetlusdokumente ning asja materjalide maht oli juba maakohtu menetluses üle 1500 lehekülje, on absurdne väita, et hageja esindaja ajakulu menetluses oli vajalik ja põhjendatud vähem kui 47 h ulatuses. Seda eriti olukorras, kus kostja I lepinguliste esindajate ajakulu menetluses oli üle 460 tunni ja kostja II esindaja ajakulu ca 100 tundi. 9.
5. Maakohus leidis õigesti, et hageja menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga.
6. Kostjad paluvad jätta hageja määruskaebuse rahuldamata. Samuti esitasid kostjad taotlused nõuda hagejalt välja maksekorraldused 31.03.2025 kohtule esitatud õigusteenuse arvete tasumise kohta ning nõuda hagejalt välja tõendid selle kohta, milline on võlgniku kokkulepe (vm õiguslik alus) nimetatud õigusteenuse arvetel märgitud summade hüvitamise kohta. 10.
7. Kostjate vastuväidete kohaselt tuleb hagejal tõendada, kas ja millisel õiguslikul alusel on võlgnikul kohustus menetluskulud kolmandale isikule hüvitada. Kui hageja asjaomaseid tõendeid ei esita, siis ei ole hageja tõendanud, et tal oleksid tekkinud siinses asjas menetluskulud. Sellisel juhul ei ole alust neid ka kostjatelt välja mõista. Hageja esitatud arvete kohaselt on arvel märgitud kohustatud isikuks pankrotihaldur ja Cavere Õigusbüroo OÜ, mitte aga võlgnik. 10.
8. Praegusel juhul tuleb arvestada ka PankrS-i regulatsiooni. Võlgniku pankrotitoimkond ei ole andnud haldurile nõusolekut konkreetse advokaadibürooga õigusteenuse lepingu sõlmimiseks, mistõttu ei saa eeldada, et võlgnikul peaks olema kohustus hüvitada OÜ-le Cavere Õigusbüroo ja pankrotihaldurile esitatud arved. Pankrotihaldur ei ole 8 2-19-12725 pankrotitoimkonnale ega kohtule esitanud aruandeid selle kohta, et ta oleks tasunud võlgniku eest kulusid või et tal oleks kokkulepe, et keegi kolmas tasub neid kulusid. Järelikult ei saa pankrotihaldur nõuda selliste kulutuste hüvitamist PankrS § 66 lg 1 alusel. 10.
9. Menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga ei ole põhjendatud. Kui võlgnik ei pea kulusid hüvitama, siis ei saa need olla võlgniku kulud.
10. 21.04.2025 seisukohas selgitas hageja, et ta ei saa lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ka olukorras, kus ta ei tasunud temale esitatud arveid lepingulise esindaja osutatud õigusabi eest algselt ise, vaid ta hüvitab vastavad summad hiljem isikule, kes tasus need arved hageja eest. Välistatud on ka võimalus, et nimetatud kolmas isik on nendelt kuludelt käibemaksu maha arvanud, kuna hagejale õigusabi osutamisest tekkinud lepingulise esindaja kulude tasumine ei saa olla seotud kolmanda isiku maksustatava käibega. Praegusel juhul on kõik arved hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi eest esitatud hagejale endale. Selleks, et maksukohustuslasel võiks tekkida sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, peab ta olema märgitud arvel kauba soetajana või teenuse saajana. Maksukohustuslane ei saa arvata maha sisendkäibemaksu arve alusel, millel on kauba soetajaks või teenuse saajaks märgitud teine isik (vt nt RKHKo 22.06.2009, 3-3-1-43-09 p 16).
11. 13.05.2025 määrusega jättis maakohus rahuldamata kostjate 27.03.2025 taotluse nõuda hagejalt välja menetluskulude tasumist kinnitavad tõendid (maksekorraldused) ilma andmeid varjamata ning 11.04.2024 taotluse nõuda hagejalt välja maksekorraldused 31.03.2025 kohtule esitatud õigusteenuse arvete tasumise kohta ning tõendid selle kohta, milline on võlgniku kokkulepe (vm õiguslik alus) 31.03.2025 kohtule esitatud õigusteenuse arvetel märgitud summade hüvitamise kohta. Sama määrusega jättis maakohus määruskaebused rahuldamata ja edastas need

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. 20.05.2025 esitas hageja ringkonnakohtule tõendina AS SEB Pank kinnituse selle kohta, et hageja on vastavalt AS-ga SEB Pank sõlmitud kokkuleppele kohustatud hüvitama AS-le SEB Pank kõik viimase poolt hageja eest tasutud menetluskulud ulatuses, mis mõistetakse tsiviilasjas nr 2-19-12725 välja teistelt menetlusosalistelt hageja kasuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, millega jäeti hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjatelt väljamõistmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, ning 1) määrab hageja menetluskulude suuruseks maakohtus täiendavalt 4159,49 eurot (kokku 16 768,99 eurot) ning mõistab eelnimetatud summa kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja; 2) määrab hageja menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus täiendavalt 1192,50 eurot (kokku 3245 eurot) ning mõistab eelnimetatud summa kostjatelt välja võrdsetes osades hageja kasuks; 3) määrab, et kostjatel tuleb tasuda täiendavalt väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse ja jätab kostjate määruskaebuse rahuldamata. 15. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus siinse määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 9 2-19-12725 16. Ringkonnakohus võtab

§ 662

lg 3 alusel asja materjalide juurde kostjate 27.03.2025 määruskaebusele lisatud tõendi (Osaühing Hexanor (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku protokoll) ning hageja poolt 20.05.2025 esitatud tõendi (AS SEB Pank 20.05.2025 kinnituskiri). Tõend on asjakohane.

1. Hageja hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja kulud kindlaks määranud põhjendamatult väikeses ulatuses. Kostjad leiavad seevastu, et hageja menetluskulud on kogu ulatuses põhjendamatud. Alternatiivselt leiavad kostjad, et maakohus on hageja menetluskulud kindlaks määranud põhjendamatult suures ulatuses.
2. Ringkonnakohus märgib esiteks, et ei nõustu kostjatega, et hageja menetluskulud ei kuulu hüvitamisele põhjusel, et menetluskulud on kandnud kolmas isik. 18.
3. Praegusel juhul on hagejat esitanud lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando. Asja materjalide hulgas sisalduvad Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ arved OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupile (dtl 1369–1390). Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega, nagu tuleks arvete kohaselt lugeda arvel märgitud kohustatud isikuks üksnes pankrotihaldur või OÜ Cavere Õigusbüroo, mitte aga võlgnik. Ringkonnakohus leiab, et hagejale esitatud õigusabikulude arvete adressaadiks on võlgnik. Samuti märgib ringkonnakohus, et PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 54¹ lg 1 kolmanda lause järgi osaleb haldur oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma nimel ehk võlgniku pankrotihaldurina. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on PankrS § 54¹ lg 1 teise lause järgi võlgnik (vt RKTKo 12.10.2011, 3-2-1-74-11, p 31). 18.
4. Hageja on esitanud maksekorraldused arvete tasumise kohta (dtl 2087–2092). Samuti on hageja esitanud AS SEB Pank 20.05.2025 kinnituskirja, mille järgi AS SEB Pank kinnitab, et on vastavalt hagejaga sõlmitud kokkuleppele tasunud võlgniku või tema pankrotihalduri Martin Krupi eest tsiviilasjas nr 2-19-12725 tekkinud menetluskulusid. Samuti kinnitas AS SEB Pank, et vastavalt sõlmitud kokkuleppele on hageja kohustatud hüvitama AS-le SEB Pank menetluskulud, mis mõistetakse tsiviilasjas nr 2-19-12725 välja teistelt menetlusosalistelt võlgniku või OÜ Hexanor pankrotihaldur Martin Krupi kasuks (dtl 2206). 18.
5. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik, kuid sellisel juhul tuleb kohtul tuvastada, kas menetlusosalisel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt

§ 174

lg 9, RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 13, RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul on AS SEB Pank kinnituskirjaga tõendatud, et pankrotihaldur ei vabanenud siinses asjas menetluskulude kandmisest seetõttu, et menetluskulud kandis kolmas isik ning pankrotihalduril on kohustus hüvitada kulud, mis tema kasuks siinses asjas teistelt menetlusosalistelt välja mõistetakse (vt ka TlnRnKm 08.04.2024, 2-19-15826, p 15; TlnRnKm 11.12.2024, 2-19-7707, p 20). 18.4. See, kas pankrotihalduril oli lepingulise esindajaga lepingu sõlmimiseks pankrotitoimkonna nõusolek või mitte, ei mõjuta menetluskulude jaotust ega kindlaksmääratavate kulude suurust (vt TlnRnKo 30.04.2021, 2-19-15850, p 52). Pankrotitoimkonna nõusolek lepingulise esindaja kasutamiseks on seotud pankrotimenetluse organite sisesuhtega ega mõjuta vastaspoolelt lepingulise esindaja kulude väljamõistmist. Sisesuhtes kehtib üldreegel, et esindajale maksab haldur tasu oma tasu arvel, kuid pankrotitoimkonnale on antud õigus määrata, et esindaja tasu makstakse pankrotivarast. Selline sisesuhte regulatsioon ei mõjuta aga kohtukulude väljamõistmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Seega ei ole alust kohtulahendi 10 2-19-12725 alusel menetluskulusid kandma kohustatud isikult jätta vastaspoole kulud välja mõistmata (vt ka TlnRnKm 15.01.2016, 2-10-15787, p 11; TlnRnKm 10.11.2014, 2-12-22585, p 39). 19.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12). Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. 19.

1. Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist hageja lepingulise esindajate kulude hindamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus arvestanud, et arvestades vaidluse asjaolusid, kohtuvaidluse raskusastet (asi oli tavapärasest keerukam ja mahukam) ning hageja lepingulise esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vastab esindamisega seotud kulu tervikuna mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Seega hindab ringkonnakohus ümber maakohtu poolt põhjendatuks peetud kulude suuruse ning leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud tuleb lugeda põhjendatuks täies ulatuses. Ringkonnakohus arvestab seejuures, et tegemist oli nii tõenduslikust aspektist kui ka õiguslikult keeruka vaidlusega, mis nõudis selgelt tavapärasest rohkem aega õiguslike küsimuste analüüsimiseks ja seisukohtade kujundamiseks. Arvestades ka hageja esitatud menetlusdokumente (sh nende selgust, loogilisust ja kompaktsust), ei saa ringkonnakohtu hinnangul hageja õigusabikulusid kokku mahus 114 tundi ja 57 minutit (93 tundi ja 18 minutit + 21 tundi ja 39 minutit) pidada ülemääraseks. 19.
2. Arvestades eeltoodut, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks vähendada erinevate hageja lepingulise esindaja menetlusdokumentide koostamise ajakulu. Samuti on menetluskulude nimekirja järgi lepingulise esindaja suhtlus ja nõupidamised kliendiga olnud mõistlikus määras. Ka istungiks ettevalmistamise ajakulu saab pidada põhjendatuks ning tegemist ei ole ülemäärase ajakuluga. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et toimikuga tutvumise ajakulu tuleb lugeda põhjendamatuks, kuna menetluse lõppfaasis pidi hagejal olema juba ülevaade kohtutoimikust. Hageja on selgitanud, et toimikuga tutvumine oli vajalik selleks, et viidata kohtukõne kirjalikes seisukohtades hageja väiteid kinnitavatele tõenditele (kuna digitaalne toimik ei olnud täielikult nummerdatud, siis ei olnud hagejal võimalik sellele viidata). Seega saab lugeda toimikuga tutvumise ajakulu põhjendatuks. 19.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja menetluskulud tuleb lugeda põhjendatuks täies määras. Kostjate esitatud väited ei anna alust menetluskulude vähendamiseks.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul tuli menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.

§ 174

lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole alates 19.03.2021 enam käibemaksukohustuslane. Samuti on hageja selgitanud ja 11 2-19-12725 käibedeklaratsioonidega tõendanud, et enne 18.03.2021 tekkinud lepingulise esindaja kuludelt ta käibemaksu tagasi arvestada ei saa. Ringkonnakohus märgib, et sama kehtib ka juhul, kui hageja hüvitab AS-le SEB Pank õigusabikulude arved. AS-l SEB Pank ei ole võimalik sisendkäibemaksu maha arvata hagejale nimele väljastatud arvete alusel. Menetluskulude hüvitamise juures käibemaksu arvestamise korral tuleb arvesse võtta arve saajat (RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 16) ning teise isiku nimele väljastatud arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata ei saa. Praegusel juhul on õigusabikulude arved väljastatud OÜ Hexanor pankrotihaldur Martin Krupi nimele. 21. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega jäeti hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjatelt väljamõistmiseks rahuldamata ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja maakohtus kantud põhjendatud menetluskulude suuruseks on 16 768,99 eurot ((93 tundi ja 18 minutit × 125 eurot/h) + käibemaks 20%) + riigilõiv 2750 eurot + registripäringute kulu 24 eurot)), mis tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt. Ringkonnakohtus kantud põhjendatud menetluskulude suuruseks on 3245 eurot ((21 tundi ja 39 minutit × 125 eurot/h) + käibemaks 20%), mis tuleb kostjatelt välja mõista võrdses osas, s.o 1622,50 eurot kostja kohta. 22.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 23.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 12