Obsah (10)

§ 168§ 663§ 657§ 651§ 456§ 463§ 436§ 175§ 178§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-17231 Kohtuasi Luise 1

) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitamisena välja 2880 eurot. 5.

1. Määruse kohaselt on kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt. 5.
2. Vandeadvokaadi osutatava õigusabi tunnitasu määr 160 eurot (lisandub käibemaks), on mõistlik. Kostja esindaja ajakulu 37,2 tundi vastab esindaja menetlustoimingutele, tsiviilasja materjalidele ning dokumentide mahule osaliselt. Põhjendatud ei ole mõista välja esindajakulu, mis on tekkinud seoses kliendi nõustamisega. Kohtul puudub võimalus kontrollida, mis nõustamist on osutatud ja kuidas see omab puutumust käesoleva asjaga. Asjas ei toimunud sisulist arutelu. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulu 18 tunni eest summas 2880 eurot (18 tundi × 160 eurot). Menetluskulu tuleb kostjalt välja mõista käibemaksuta, sest äriregistrist nähtuvalt on hageja käibemaksukohuslane. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3. Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis hagejalt menetluskuludena 4381,44 eurot (käibemaksuga) välja mõistmata. Hageja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista see hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 6.
4. Kaebuse kohaselt ei ole määrus põhjendatud ega jälgitav. Arusaamatuks jääb, milliste kuludega kohus nõustus ja millistega mitte. 6.
5. Esindaja ei saa tööd teha kliendiga konsulteerimata. Kliendi nõustamine on õigusabi osutamise lahutamatu osa. Kuigi sisulist arutelu ei toimunud, pidi esindaja siiski ettevalmistusi tegema. Hagist loobumine ei olnud ette teada. Arvestades asja mahtu ja osutatud õigusteenuste ulatust, olid kõik õigusabitoimingud vajalikud ja põhjendatud.
6. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2 2-23-17231 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse 4381,44 euro (käibemaksuga) ulatuses rahuldamata ja saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 10. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 (koosmõjus

§-ga 659) kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud 2880 eurot ületavas osas, s.o 4381,44 euro ulatuses kindlaks määramata. Hageja maakohtu määrust temalt välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kohta ei vaidlusta. Maakohtu määrus on seega

§ 456

lg 4 teise lause (koosmõjus

§ 463lg-ga 2) alusel selles osas jõustunud.

Samuti on maakohtu määrus jõustunud osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. 11. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt kohtulahendi põhjendamise kohustust (

§ 436

lg 1 ja § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2).

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Siinsel juhul on maakohtu vaidlustatud määrus olulises osas põhjendamata, sest sellest ei nähtu maakohtu diskretsiooni kostja menetluskulude vähendamisel. Seetõttu ei ole ka ringkonnakohtul võimalik anda hinnangut maakohtu kaalutlusotsuse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. 12.

§ 178

lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm 21.06.2021 2-17-13164/62, p 9). Vaidlustatud määrusest ei nähtu olulises osas maakohtu kaalutlusi, miks kostja menetluskulude nimekirjas esitatud toiminguid ning nendele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 18 tunni ulatuses (37,2 tunni asemel). Maakohtu määrusest ei ole võimalik aru saada, milliste toimingute ajakulu ei ole kohus põhjendatuks ega vajalikuks pidanud ja millises ulatuses. Maakohus viitas üksnes kliendi nõustamise ajakulu põhjendamatusele, kuid ei toonud esile, millises ulatuses tuleb esindaja ajakulu seetõttu vähendada. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et esindaja oleks nõustanud klienti kogu vähendatud 19,2 tundi (37,2 – 18). Milliste toimingute ajakulu maakohus veel põhjendatuks ei pidanud, vaidlustatud määrusest ei nähtu.

1. Seadusest ei tulene, et kohus peaks menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel detailselt kirjeldama iga menetlustoimingut, selleks kulunud ajakulu ja hindama eraldi selle põhjendatust. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKKm 17.04.2024, 217124505/94, p 12). Kohus võib menetluse etappe ja toiminguid mõistlikus ulatuses üldistada (vrd nt TlnRnKm 12.04.2024, 22018031, p 11). Praegusel juhul on maakohus aga üldistanud kogu 16-realise menetluskulude nimekirja ning toiminguid kogumis 19,2 tunni ulatuses vähendanud. Maakohtu kaalutlus ei ole selliselt jälgitav. 3 2-23-17231
2. Ekslik on ka maakohtu arusaam kliendi nõustamise ajakulu põhjendamatuse kohta. Ainuüksi asjaolust, et kohtul puudub võimalus kontrollida, mis nõustamist on esindaja teinud ja kuidas vastav teenus omab puutumist konkreetse asjaga, ei järeldu, et nõustamise ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik

§ 175lg 1 tähenduses.

Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Selliste toimingute ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku ja konkreetseid menetlustoiminguid. Selliseid kaalutlusi vaidlustatud määrusest aga ei nähtu. 15. Menetlusökonoomia põhimõttest (

§ 2

) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada (RKTKo 16.12.2011 3-2-1-140-11, p 16). Praegusel juhul tuleb asi saata maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks, kuna maakohus on kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel jätnud kaalutlusõiguse teostamata. Ringkonnakohtul ei ole seetõttu võimalik maakohtu diskretsiooniotsustust hinnata.

1. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulude rahalise suuruse 4381,44 euro ulatuses kindlaks määramata ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb kostja menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust sisuliselt hinnata. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude hagejalt väljamõistmisel tuleb arvestada, et maakohtu vaidlustatud määrus on hagejalt kostja kasuks 2880 euro väljamõistmise osas jõustunud. Samuti tuleb maakohtul hinnata kostja väidet, mille kohaselt ei saa kostja tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178

lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4