3-25-2337/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2337 Määruse kuupäev

1. juuli 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus RESOLUTSIOON Tagastada Jaak Reinomäe kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Jaak Reinomägi esitas
3. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et talle, kui kuriteos kahtlustatavale on määratud kriminaalasjas nr 24259050893 riigi õigusabi korras kaitsja, kes pole kahe kuu jooksul kordagi kaitsnud tema õigusi. Kaebaja selgitab, et kaitsja taandamise taotlused on jäänud edutuks. Kaebaja palub tunnistada tema kaitsja taandamistaotluste põhjal õigusvastaseks temale osutatav riigi õigusabi.
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 järgi kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
5. Kohus selgitab, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb seadus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra.
6. Kui kaebaja ei ole rahul maakohtu määrusega kriminaalasjas kaebajale riigi õigusabi korras kaitsja määramisega, siis on tal õigus esitada määruse peale määruskaebus maakohtule (vt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 384 lg 1). Kui kaebaja peab õigusabi osutanud advokaati asjatundmatuks, siis on tal õigus esitada maakohtule taotlus advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamiseks ja uue riigi õigusabi osutaja nimetamiseks (RÕS § 20 lg 3¹). Halduskohus ei saa kõrvaldada kriminaalasjas riigi õigusabi osutanud advokaati riigi õigusabi osutamisest ega tühistada kaitsja tehtud toiminguid. Halduskohus lahendab riigi õigusabi küsimusi vaid siis, kui isik soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks või menetlusosalisena halduskohtumenetluses osalemiseks (RÕS § 10 lg-d 1 ja 2; vt Tallinna Ringkonnakohtu
7. aprilli
8. a määrus haldusasjas nr 3-13-2181, p 13).
9. Kohus selgitab täiendavalt, et KrMS § 385 p 4 sätestab muu hulgas, et määruskaebust ei saa esitada taandamistaotluse rahuldamata jätmise määruse peale. Edasikaebeõiguse piirang ei tähenda seda, et maakohtu asemel on halduskohus pädev kriminaalasjas kaitsja taandamise või kõrvaldamisega tegelema või hindama seda, kas riigi õigusabi osutaja on asjatundmatu või hooletu. Isikul on võimalik vaidlustada riigi õigusabi korras määratud kaitsja taandamata jätmist KrMS § 383 lg 2 alusel hiljem kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis või kassatsioonis.
10. Kuna halduskohus ei saa eeltoodust tulenevalt sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse ega hinnata nende õiguspärasust, siis tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 2