) § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitas, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid seadus näeb vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Kui kaebaja ei ole rahul maakohtu määrusega kriminaalasjas kaebajale riigi õigusabi korras kaitsja määramisega, siis on tal õigus esitada määruse peale määruskaebus maakohtule (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 384 lg 1). Kui kaebaja peab õigusabi osutanud advokaati asjatundmatuks, siis on tal õigus esitada maakohtule taotlus advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamiseks ja uue riigi õigusabi osutaja nimetamiseks (RÕS § 20 lg 3¹). Kohus ei saa kõrvaldada kriminaalasjas riigi õigusabi osutanud advokaati riigi õigusabi osutamisest ega tühistada kaitsja tehtud toiminguid. Kohus selgitas täiendavalt, et KrMS § 385 p 4 sätestab muu hulgas, et määruskaebust ei saa esitada taandamistaotluse rahuldamata jätmise määruse peale. Edasikaebeõiguse piirang ei tähenda seda, et maakohtu asemel on halduskohus pädev kriminaalasjas kaitsja taandamise või kõrvaldamisega tegelema või hindama seda, kas riigi õigusabi osutaja on asjatundmatu või hooletu. Isikul on võimalik vaidlustada riigi õigusabi korras määratud kaitsja taandamata jätmist KrMS § 383 lg 2 alusel hiljem kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis või kassatsioonis. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. X.X. esitas 22.07.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu määrus ja teha uus määrus tema kaebuse edastamiseks Riigikohtule. Kaebaja väitel pidi halduskohus edastama kaebuse Riigikohtule, mitte hakkama seda ise menetlema. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.
lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus saab rakendada vaid neid volitusi (
Halduskohtu volitusi ja nõudeid tuleb seetõttu käsitleda koos. Halduskohtu volituste seaduses sätestatud ulatus ja funktsioonid määravad ära kaebuse nõude võimalikkuse ja asjakohasuse. Tulenevalt põhiseaduse § 3 lg 1 ls-st 1 ja § 146 lg-st 2 saab halduskohus riigivõimu teostajana tegutseda üksnes seaduses sätestatud volituste alusel, s.t rakendada oma ülesannete täitmisel vaid neid abinõusid, mis on seadusesse kirja pandud (
, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 47-48). Haldusasja materjalidest nähtuvalt nõudis kaebaja Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada tema kaitsja taandamistaotluste põhjal õigusvastaseks temale osutatav riigi õigusabi.
lg 2 p 1 järgi võib kaebusega nõuda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).
lg 1 p 6 järgi on kaebuse rahuldamisel kohtul otsuse resolutsioonis õigus teha kindlaks haldusakti või toimingu õigusvastasus. Seega oli halduskohtule esitatud kaebaja kaebuse sisuks tuvastamisnõue, mitte aga kaebaja määruskaebuses nimetatud kaebuse Riigikohtule edastamise nõue. Seetõttu saab kaebaja halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebusega vaidlustada üksnes halduskohtu poolt tuvastamiskaebuse tagastamist. Eelmärgitule tuginedes tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 22.07.2025. a määruse tühistamist. 5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on vaidlustatud määruses kaebuse õiguspäraselt
Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (
Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi põhjendust, mis annaks alust määruskaebuse rahuldamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.