Obsah (7)

§ 37§ 120§ 121§ 47§ 43§ 62§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-185 Määruse kuupäev 15. mai 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks seoses vangl

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav X esitas
2. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitamist summas 30,85 eurot. Kaebuse kohaselt läksid kaebajal vanglas kaduma e-poest soetatud kaubad: poolsuitsuvorst Rakvere Valla Krakov (3,65 eurot), Alma kohupiimakreem (1,52 eurot), Laura Araabika kohv 400 g (2,99 eurot), Paulig Classic kohv 500 g (6,80 eurot), Tee Lipton Black (1,29 eurot), toiduõli Minu Rapsiõli (2,79 eurot), Diamant suhkruasendaja (1,93 eurot), deodorant Elina Cool Power (1,99 eurot), massažisvamm Casatrend (0,96 eurot), tee Hyleys English Green (1,94 eurot), palsam peale raseerimist (2,55 eurot), Paulig Classic kohv 100 g (1,83 eurot) ja präänikud (0,81 eurot). Nimetatud asjad läksid kaotsi põhjusel, et vangla kohaldas kaebaja suhtes alusetult lukukambrirežiimi ega lasknud tal oma asju kokku panna. Kaebaja asjad pidi kokku panema teine kinnipeetav ja too kinnipeetav võttis kaebaja asjad ära. 3-25-185
3. Tartu Vangla edastas
4. jaanuaril 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja
5. detsembri
6. a kahju hüvitamise taotluse koos täiendustega,
7. detsembri
8. a kahju hüvitamise taotlusest loobumise avalduse,
9. detsembri
10. a kahju hüvitamise ja menetluse uuendamise taotlused ning Tartu Vangla
11. jaanuari
12. a menetluse uuendamata jätmise otsuse nr 6-7/2-25/27-
13. Nimetatud dokumentidest nähtuvalt esitas kaebaja
14. detsembril 2024 Tartu Vanglale kahjunõude (reg nr 1-13/24/617-1; VaPo nr 2-24/2-2/12305; dtl 10), milles nõudis talle tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 30,85 eurot, sest ta ei saanud
15. juunil 2024 tellitud kaupa kätte,
16. novembril 2024 tellitud kaup oli kaotsi läinud ja
17. oktoobril 2024 tellitud kaup oli osaliselt kaotsi läinud. Samuti esitas ta
18. detsembril 2024 kaks kahju hüvitamise taotluse täiendust (dtl 11–12). Taotluse täienduses viitas kaebaja samadele kaupadele, millele viitab halduskohtule esitatud kaebuses. Nimetatud
19. detsembri
20. a kahju hüvitamise taotluse võttis kaebaja
21. detsembril 2024 tagasi (dtl 8). Kaebaja esitas
22. detsembril 2024 Tartu Vanglale uue kahju hüvitamise taotluse (reg nr 1-13/13/24/624-1; VaPo nr 2-24/2-2/12809; dtl 13). Nimetatud taotluses esitas kaebaja mitu erinevat tahteavaldust, taotledes muu hulgas varalise kahju hüvitamist summas 30,85 eurot ning varem esitatud ja tagasi võetud kahju hüvitamise taotluse menetluse uuendamist. Tartu Vangla eraldas kaebaja taotluse kolmeks erinevaks iseseisvaks menetluseks. Kaebaja taotlus varem tagasi võetud kahju hüvitamise taotluse menetluse uuendamiseks registreeriti dokumendihaldusregistris numbriga 6-7/2-25/27-
23. Vangla jättis
24. jaanuari
25. a otsusega nr 6-7/2-25/27-2 tagasi võetud kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks menetluse uuendamata (dtl 14–15).
26. Kaebaja esitas
27. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule selgituse vangla
28. jaanuari
29. a vastuse osas. Kaebaja sõnul võttis ta vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse tagasi seetõttu, et kontaktisik avaldas talle survet ning andis katteta lubadusi tegeleda tema kaduma läinud asjade otsimisega. Seni ei ole kaebajale vangla kauplusest soetatud asju tagasi antud ega ka kaupade maksumust hüvitatud. Kaebaja palub kohtul võtta tema varalise kahju hüvitamise nõue menetlusse. Samuti palub kaebaja kohtul välja nõuda vangla kaupluse saatekirjad, millelt on näha, et ta on kaebuses nimetatud kaubad vangla poest ostnud.
30. Tartu Vangla selgitas
31. veebruari
32. a vastuses kohtunõudele muu hulgas, et vangla lahendab kaebaja
33. detsembril 2024 esitatud uut kahju hüvitamise taotlust eraldiseisvas menetluses ning menetlus viiakse läbi riigivastutuse seaduses sätestatud korras.
34. Tartu Vangla esitas
35. veebruaril 2025 vastusena kohtunõudele seisukoha, milles leiab, et kaebaja
36. detsembri
37. a varalise kahju hüvitamise nõude osas ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus seni läbitud ja sellise hüvitamisnõude menetlusse võtmine ei ole vastuse esitamise aja seisuga lubatav.
38. Kaebaja esitas
39. veebruaril 2025 omapoolse seisukoha, milles leiab, et kohustuslik kohtueelne menetlus tuleks lugeda läbituks.
40. Tartu Vangla edastas
41. märtsil 2025 vastusena kohtunõudele
42. veebruari
43. a kirja nr 1-19/2-25/90-1, millega anti kaebajale kahjunõudes puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg (dtl 35–37). Ühtlasi teatas vangla, et kaebaja
44. detsembri
45. a kahju hüvitamise taotlust ei ole veel lahendatud. 2 3-25-185 Tartu Vangla asus
46. veebruari
47. a kirjas seisukohale, et kaebaja
48. detsembri
49. a taotluses ega ka varem esitatud ning tagasi võetud taotluses toodud asjaolude pinnalt ei ole vanglal võimalik kahju hüvitamise taotlust sisuliselt lahendada. Taotluse lahendamiseks on kaebajal vaja nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada ja selgitada varalise kahju tekkimisega seonduvaid asjaolusid. Kuna arvutuslikult oli kaebaja välja toodud loetelus nimetatud kaupade summa suurem kui 30,85 eurot, siis ei ole vanglal võimalik üheselt ja selgelt aru saada, millal ostetud ja milliste konkreetsete kaupade kaotsimineku eest kaebaja hüvitist nõuab. Seetõttu palus vangla kaebajal oma nõuet täpsustada ja selgelt välja tuua, millal ostetud ja millise konkreetse kaubaartikli eest ta rahalist hüvitist nõuab. Vangla palus kaebajal ka lühidalt selgitada, millal ja milliste konkreetsete asjaoludega seoses läks tal ostetud kaup kaotsi ja miks ta peab seda vanglaametnike õigusvastase käitumise tagajärjeks. X sai vangla
50. veebruari
51. a kirja kätte samal päeval (dtl 37). Puudused tuli kõrvaldada 15 päeva jooksul.
52. Tartu Vangla edastas
53. mail 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja
54. märtsil 2025 vanglale esitatud avalduse nr 1-9/2-25/90-2 (VaPo numbriga 2-25/2-2/2941; dtl 53). Kaebaja selgitas
55. märtsi
56. a avalduses, et ta peab vanglat
57. juunil 2024 saamata jäänud kauba eest vastutavaks põhjusel, et üksuse juht andis korralduse kaebajale isiklike asjade keelu tõttu poe kaupu mitte kätte anda. Kaebaja avaldas, et ta on asjaga seotud asjaolusid inspektor-kontaktisikule juba selgitanud ning too on kahjunõuet puudutavate kõigi asjaoludega kursis. Kuna kontaktisik jättis asjadega tegelemata, siis ei anna see alust anda kaebajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.
58. Tartu Vangla edastas
59. mail 2025 vastusena kohtunõudele vangla
60. mai
61. a otsuse nr 1-9/2-25/90-3, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus varalise kahju hüvitamist puudutavas osas läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata (dtl 43–47). Tartu Vangla jättis
62. mai
63. a otsusega nr 1-9/2-25/90-3 kaebaja varalise kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, kuna vangla hinnangul ei kõrvaldanud kaebaja varalist kahju puudutavas osas taotluses esinevaid puudusi. Seetõttu on taotlus jätkuvalt puudustega ja selle sisuline lahendamine ei ole võimalik. Kaebaja pidanuks kõrvaldama puudused taotluses hiljemalt
64. märtsil
65. Kuigi kaebaja esitas vanglale
66. märtsil 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, ei kõrvaldanud ta taotluses esinevaid puudusi. Vanglale ei ole teada, millised konkreetsed asjaolud on nõude aluseks – millal ja millised kaubaartiklid on kadunud ning millisel põhjusel on vangla selle eest vastutav. Vangla märkis, et
67. detsembri
68. a taotluses avaldas kaebaja lakooniliselt soovi talle tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 30,85 eurot. Asjaolusid, millega seoses ta hüvitist nõuab, taotlusest ei nähtu. Samuti ei ole taotluses viiteid muudele pöördumistele, millest võiksid sellised asjaolud nähtuda. Ka
69. detsembril 2024 esitatud ja kaebaja poolt tagasi võetud kahju hüvitamise taotluses välja toodud asjaolusid arvestades jääb ebaselgeks, milliste konkreetsete kaupade eest kaebaja rahalist hüvitist nõuab, sest nõude kogusumma ja varasemalt esitatud kahju hüvitamise taotluses loetletud kaupade kogumaksumus erinesid. Olukorras, kus vanglale ei ole arusaadav, milliste konkreetsete kaupade kaotsimineku eest kaebaja rahalist hüvitist nõuab, ei ole võimalik tema taotlust sisuliselt läbi vaadata ja lahendada. Ka kaupade kaotsimineku asjaolud on ebaselged.
70. Kaebaja esitas
71. mail 2025 kohtule täiendava selgituse seoses vangla
72. mai
73. a otsusega, milles väidab, et vangla vastus ei haaku inspektor-kontaktisiku lubadustega. 3 3-25-185 KOHTU SEISUKOHT
74. Kaebaja on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 4).

Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja hüvitamiskaebusega Tartu Vanglalt varalise kahju tekitamise eest hüvitist summas 30,85 eurot seoses sellega, et kaebajal läksid kaduma vangla kauplusest ostetud kaebuses loetletud asjad. 12.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 13. Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus kuulub

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 13.1.

§ 47

lg 1 sätestab, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Hüvitamiskaebuse esitamine ei ole lubatav, kui vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. Sel juhul ei läbinud kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-3012, p 18;
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12;
5. septembri
6. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). 13.
7. Kahju hüvitamise nõude aluse peab kindlaks määrama nõude esitaja. Nõude alus hõlmab peamisi asjaolusid, millega seoses on nõue esitatud. Seega peab isik, kes leiab, et haldusorgan tekitas talle varalise kahju, suutma arusaadavalt selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Haldusorgan ega kolmas isik (nt inspektor-kontaktisik) ei saa nõude esitaja asemel nõuet sisustada. Kohtu hinnangul jättis Tartu Vangla
8. mai
9. a otsusega nr 1-9/2-25/90-3 kaebaja
10. detsembri
11. a varalise kahju hüvitamise taotluse õigesti läbi vaatamata, sest kaebaja jättis kahju hüvitamise nõude aluse kindlaks määramata. Kaebaja märkis
12. detsembri
13. a taotluses vaidlusaluse nõude esitamisel üksnes järgmist: „Samas sooviksin esitada vanglale käesoleva pöördumisega ka mulle tekitatud varalise kahju hüvitamist kogu summas 30.euro ja 85-euro sendi ulatuses.“ Taotluses ei ole selgitatud, millise haldustegevusega kaebaja endale kahju tekitamist seostas ning milles varaline kahju seisnes. Kuna kaebaja avaldas samas taotluses soovi, et vangla uuendaks menetlused asjades, kus ta oli kahju hüvitamise taotlused tagasi võtnud, võis kaebaja
14. detsembri
15. a taotlusest küll aru saada, et tema nõue põhineb
16. detsembril 2024 vanglale esitatud kahjunõudel nr 1-13/24/617-
18. detsembri
19. a kahju hüvitamise taotluses nõudis kaebaja samuti varalise kahju tekitamise eest hüvitist 30,85 senti. Tolles taotluses oli kaebaja märkinud, et tal tekkis kahju
20. juunil 2024 tellitud kauba kätte saamata jäämise ning
21. oktoobril 2024 ja
22. novembril 2024 tellitud 4 3-25-185 kauba kaotsimineku tõttu. Kohtu hinnangul on Tartu Vangla
23. mai
24. a otsuses asunud põhjendatult seisukohale, et kirjeldatud andmetest ei selgu, millistest kaubaartiklitest väidetavalt kaotsi läinud kaup koosnes, millal kaup kaotsi läks ning kuidas on kauba kaotsiminek seostatav vangla tegevuse või tegevusetusega. Ilma nimetatud teabeta jäi nõude alus ebaselgeks ning seetõttu ei olnud võimalik taotlust sisuliselt lahendada (sh anda hinnangut vangla tegevuse õiguspärasusele ja põhjusliku seose olemasolule). Vangla selgitas kaebajale
25. veebruari
26. a kirjas selgelt ja piisavalt põhjalikult, millised puudused tuleb taotluse lahendamiseks kõrvaldada. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud puuduseid, jättis vangla põhjendatult tema
27. detsembri
28. a kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Seega ei ole kaebaja kahju hüvitamise nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidanud. 13.
29. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M. hüvitamiskaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub tõendite kogumiseks vajadus. Seepärast jätab kohus kaebaja
2. jaanuari
3. a avalduses esitatud tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata (

§ 62lg 2).

15. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 5